Русский театр Эстонии

Vene teater tähistas 70. sünnipäeva

45
Vene teater tähistas 15. detsembril toimunud juubelikontserdiga teatri 70. sünnipäeva. Samal päeval anti välja ka juubeliraamat, Ella Agranovskaja "Maja V väljaku ääres".

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. "Maja V väljaku ääres" on teatrilooline ülevaade sündmustest, mis Vene teatri seinte vahel aset leidnud, vahendas ERR.

Avamisi oli 15. detsembril veel mitmeid - teatri fuajees avati uus fotogalerii teatri näitlejatest, mis valmis tänu fotograaf Andrei Birjukovile.

Kaminasaalis avati Daniil Zandbergi fotonäitus. Tema portreefotode näitus näitab loomeinimesi, kes erinevatel aegadel on olnud seotud Vene teatriga.

"Juubeldame koos Vene Teatriga - ja nägu näha, saabub teatrile 70. sünnipäeva puhul õnnitlusi ka laiast maailmast. Meile aga on oluline, et Vene Teater kõnetab endiselt vene emakeelega publikut ning rikastab oma lavastustega Eesti teatrit tervikuna. Palju õnne ja edu, Vene Teatri töötajad ning truu publik!" kirjutas Kultuuriministeerium oma Facebooki lehel.

Juubeliaasta on alanud juhtivate näitlejate – Leonid Ševtsovi, Liidia Golovataja, Liilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva, Vladimir Antipi loominguliste õhtutega, seisab teatri kodulehel

Pidulikud sündmused toimuvad kogu loomingulise hooaja vältel, peaasi on aga uued lavastused, uued lavastajad, uued loomeplaanid.

Vene teater Eestis

15. detsembril 1948 ütles noor GITISe lõpetanu Vera Fjodorova: "Kui hea!" Sellest V. Suponevi unustatud näidendi "Pilootide perekond" repliigist said unustamatud esimesed sõnad Eesti ainsa professionaalse vene teatri laval. Tollase kollektiivi aluse moodustas GITISe lend.

Edaspidigi varustasid Moskva ja Peterburi teatrikoolid teatrit noorte näitlejatega; mõnikord tulid truppi näitlejad eesti teatritest ja oma teatristuudio lõpetajad.

Peaaegu 70 aasta jooksul on kollektiivis vaheldunud mitu lavastaja- ja näitlejapõlvkonda.

70-ndate aastate silmapaistvaks saavutuseks olid Vitali Tšermenjovi lavastused "Kellele lüüakse hingekella", millele hakati üleliigseid pileteid küsima juba paari kvartali kaugusel teatrist, "Tramm nimega "Iha" ja paljud teised. Suure publikumenu osaliseks sai nüüdseks juba eesti kirjanduse klassiku Enn Vetemaa näidend "Õhtusöök viiele".

Eesti Vene Teatri kulisside taga >>

Muidugi tuleb eriti esile tõsta A. Tarkovski ja V. Sedovi lavastust "Armas luiskaja", mis igati kaunistas teatri ajalugu. Ereda publitsistliku lavastuse "Inimesed, ma armastasin teid!" tegi tuntumaid eesti lavastajaid Kalju Komissarov. 80-ndatel aastatel tegid teatriga koostööd eesti teatrikunstimeistrid Mati Unt, Karin Raid, Merle Karusoo.

Tõeline sensatsioon oli Roman Viktjuki lavastatud Sologubi "Saadanasigidik" 1983. aastal; väga huvitav oli ka Roman Viktjuki 1998. aasta lavastus "Päikeseloojangu bulvar".

Jelena Skulskaja.
© Фото : из личного архива Елены Скульской

Mõne aasta pärast kirjutas teatri muusikajuht A. Nedzvedski originaalmuusikali "Mängime Maršakki", mille lavastasid M. Lurje ja A. Zukerman; lavastus oli väga menukas.

Eriline tähis teatri ajaloos oli Juri Jerjomini lavastus "Moskvasse! Moskvasse!" ("Kolme õe" põhjal) 1994. aastal, mis võttis kokku nõukogude möödaniku ja vaatas ärevusega tundmatusse tulevikku.

Tähtis sündmus teatri elus oli ka Juri Jerjomini lavastatud "Idioot" 2000. aastal, peaosas Aleksandr Ivaškevitš, kes sai selle rolli eest riiklike teatriauhindade jagamisel parima meespeaosa preemia.

Eesti autorite näidendid

90-ndate aastate lõpus hakkasid lavale jõudma kaasaegsete eesti autorite näidendid, sealhulgas Jaan Tätte "Ristumine peateega" Jaak Alliku lavastuses, seejärel oli palju aastaid mängukavas sama näitekirjaniku näidend "Palju õnne argipäevaks!" Roman Baskini lavastuses.

Artjom Garejev: kulisside lõhna mäletan lapsepõlvest peale >>

Palju aastatid juhtis teatrit Eduard Toman, kes tegi muuhulgas ka esimesena Eestis praeguse vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi teostel põhineva lavastuse "Suur mees väikeses linnas" ja kümneid muid lavastusi.

Tema kutsel töötasid teatris Mihhail Bõtškov, Gennadi Trostjanetski, Nikoli Krutikov ja paljud teised lavastajad, kes esindasid väga erinevaid teatrisuundi. Seejärel on teatrit juhtinud Mihhail Tšumatšenko, Natalja Lapina, Marat Gatsalov, Igor Lõssov.

Lavastasid Ilmar Taska, Ivan Strelkin, Saša Pepeljajev, Polina Stružkova, Ljudmila Manonina, Roman Feodori, Sergei Fedotov, Peeter Raudsepp, Natalja Indeikina, Sergei Potapov, Stepan Pektejev, Vladimir Zaikin, Adrian Giurdia, Kaja Kann, Aleksandr Kladko, Paavo Piik, Mari-Liis Lill jt.

2015. aastal sai Artjom Garejev oma debüütlavastuse "Vaenlane" eest parima lavastaja auhinna. 2017. aastal debüteeris lavastusega "Impostrix sündroom" meie teatri andekas näitleja Tatjana Kosmõnina. 6.septembril 2017 valiti uueks kunstiliseks juhiks Moskva lavastaja Filipp Loss.

Teatri plaanides on Anatoli Leduhhovski, Semjon Zlotnikovi, Viktor Rõžakovi, Kamran Shahmardani, Üllar Saaremäe, Juliana Laikova, Deniss Azarovi, Nikita Betehtini, Juri Muravitski lavastused, Artjom Garejevi ja Saša Pepeljajevi uued tööd.

Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval said teatri näitlejad Vladimir Antipp ja Aleksandr Okunev Valgetähe V järgu teenetemärgi kavalerideks.

45
Tagid:
ühiskond, sünnipäev, kultuur, Tallinn, Eesti, Vene teater
Samal teemal
Sputnik autasustas rahvusvahelise noorte muusikute konkursi Pähklipureja finalisti
Venemaa kunst tuli tallinlastele külla
Eksklusiivintervjuu Uku Suvistega: minust sai laulja tänu emale
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega