Uku Suviste

Eksklusiivintervjuu Uku Suvistega: minust sai laulja tänu emale

1105
(Uuendatud 18:44 11.12.2018)
Telešõus "Golos" (Hääl) 7. hooaja osalev Uku Suviste pääses oma peres esimesena suurele lavale, ehkki juba tema vanaisale meeldis pealtvaatajate ees esineda, isa mängis kitarri ja ema oli õppinud ooperilauljaks.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik, Aleksei Stefanov. Uku Suviste võidab enesekindlalt vene publiku südameid. Telekanali Pervõi meelelahutussaates "Golos" seljatas ta konkurente nö nokaudiga, pääsedes poolfinaali. Nüüd otsustavad laulja edasise käekäigu mitte ainult mentorid, vaid ka televaatajad.

Ukuga kohtusime mugava võõrastemaja tagasihoidlikus vestibüülis otse Moskva südames, kus ta peatus. Vaatamata oma tuntusele Eestis ja nüüd ka Venemaal osutus Uku harukordselt tagasihoidlikuks inimeseks. Enamgi veel, lapsepõlves pole ta kunagi kuulsust ihalenud, ei unistanud tuntud lauljaks saamisest ja lavalaudadele isegi ei mõelnud.

Peres laulsid kõik, kuid Uku keeldus tükk aega laulmisest

"Ema unistas minu laulmaõpetamisest – pani mind igasugustesse ringidesse, aga mul oli igav. Kuigi õpetajad ütlesid ka, et mul tuleb kõik kergelt kätte, et mul on hea muusikaline kuulmine. Eks kodus laulsime ju emaga lapsest saati, ent tema soovi minust laulja teha eirasin ma igati. Mängisin tennist, tegelesin kergejõustikuga. Tõsi küll, muusikakoolis ma käisin, õppisin klaverimängu," tunnistas Uku Suviste.

Eesti — Peterburi: millised projektid lähimatel aastatel teoks saavad >>

Kas oli protestimeel või siis püüd omandada põhjapanev haridus viis ta keskkooli järel Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledžisse. Uku kavatses õppida programmeerijaks. Kuid juba aasta pärast mõistis, et tema koht on siiski laval.

Eesti pianist Tanel Joamets annab kontserte üle Venemaa
© Фото : из личного архива Танеля Йоаметса

"Ma olin 22-aastane, kui tundsin, et muusika on minu jaoks tähtis, et ma ei suuda kogu elu arvuti taga istuda. Siis jätsin kolledži pooleli ja astusin Tallinna Georg Otsa nimelisse muusikakooli ning hiljem Berklee muusikakolledžisse Bostonis, kus omandasin kõrgema muusikalise hariduse. Nimelt siis sain ma aru, et emal oli õigus, kui süstis minusse armastust laulmise vastu," pajatab Uku.

Laulja ütleb, et tema ema Heli oli ise igatsetanud laval särada, õppis klassikalist laulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning hakkas ooperis laulma. Kuid tuli lavalt üsna kohe tulema.

"Meie amet on selline, et tuleb osata endasse uskuda, eriti rasketel hetkedel on vaja leida endas jõudu, et edasi minna. Seetõttu tunnen nüüd, kui ma publiku ees laulan, et ema on alati mu kõrval, elab kaasa, elab koos minuga läbi kõik need eluhetked laval."

Уку Сувисте с мамой Хели Сувисте-Поликарпус
© Фото : из личного архива Уку Сувисте
Uku Suviste oma emaga

Uku meenutab seika varasest lapsepõlvest. Ta seisab koos kahe õega vannitoa ukse taga ja palub emal välja tulla. Ema oli end sinna luku taha sulgenud ja juba mitu tundi… laulnud ooperiaariaid. "Hääl oli tal väga vali. Aga me olime kehvad kuulajad, meil oli ema tarvis. Tema aga lunis: "Uku, palun, no palun sind, anna mulle veel natu-natukene aega." Ema armastab väga laulda."

Laulda armastab Uku perekonnas ka isa Raivo, liiatigi mängib ta imehästi kitarri. Aga Uku ise pole seda kordagi kuulnud. "Ema on mulle sellest rääkinud, minu juuresolekul ei mänginud ega laulnud isa mitte kordagi," ütleb Uku üllatusega, ent arvab, et tänu muusikaarmastusele tema vanemad abiellusidki.

"Kahest taktist ette" kuni "Hääleni"

Uku Suviste on ka enne saatesarja "Golos" lauluvõistlustest osa võtnud. Debüteeris ta 2005. aastal, saavutades kolmanda koha noorte lauljate konkursil "Kaks takti ette". "Siis polnud veel American Idol, Golosa (Hääled), X-faktor ja palju teisi sedalaadi šõusid," nendib Uku.

Уку Сувисте и Игорь Крутой (слева)
© Фото : из личного архива Уку Сувисте
Uku Suviste ja tuntud vene helilooja ja produtsent Igor Krutoi

2010. aastal osales ta Jurmalas lauluvõistlusel Uus Laine, kus sai samuti kolmanda koha, ja 2014. aastal näitas end üsna kenasti kolmandat hooaega käinud menusaates "Su nägu kõlab tuttavalt". Uku täheldas, et kui ta laulu "Valge lumi" esitas duetis Anželika Agurbašiga vene keeles, siis hiljem laulis ta seda laulu ka eesti keeles.

"Kord juhtus nii, et mulle tuli sõber külla ja küsis: "Kuule, Uku, miks sa Golosi-konkursist osa ei võta? Vaata, lätlane Intars Busulis osales seal ja nüüd läheb tal väga hästi." Ma jäin mõtlema: "Ja tõepoolest – miks mitte proovida?" Seda enam, et tegemist ei ole spordiga. Lauluvõistlustel ei ole tähtis, kes on just kõige parem laulja. See pole elu ja surma küsimus. Peasi on, et see tähendab võimalust end inimestele näidata, leida esinemisplats. Ja ma otsustasin proovida," lausub Uku.

Tšaikovski festival toob Haapsallu Peterburi muusikud >>

Aga esimene vasikas läks aia taha – ta valiti telešõu "Golos" kuuendal hooajal osalema, kuid mentoritele Ukul end näidata ei õnnestunudki – järjekord ei jõudnud temani, pretendente oli liiga arvukalt. "Aga ma arvan, et nii oligi parem – möödunud aastal oli hoopis teistsugune žürii ja ma kahtlen, kas mentorid oleksid mind välja valinud. Veel üks aasta pidi mööda minema, et kõik õnnestuks," muigab laulja.

Esimest korda saabus Uku Moskvasse 2010. aastal – laulma lauluvõistluse Uus Laine poolfinaalis. Tallinna kõrval tundus Venemaa pealinn hiigelsuur, tal polnud mahti seda korralikult vaadatagi. See-eest tänavu tuli ta Moskvasse juba seitsmendat korda, on paljugi näinud, ulatuse ja vahemaadega harjunud. Loodab, et pärast konkursi lõppu leiab aega ja tuleb Venemaale juba turistina.

Nostalgia… Moskva suhtes

Kummaline, et kui Uku esmakordselt Moskvasse jõudis, ei jätnud teda maha nostalgiatunne, mis pesitseb temas praegugi.

Уку Сувисте во время интервью
© Фото : Алексей Стефанов
Uku Suviste intervjuu ajal

"See on seotud minu lapsepõlvega. Ma olen 36-aastane ja kui ma sündisin, siis oli veel Nõukogude Liit, Eestis olid venekeelsed sildid ja ümberringi kõneldi vene keeles. Ja nüüd, kui ma Moskvasse jõuan, tundub, et satun oma lapsepõlve," lausus laulja. 

"Sedasama ütles ka mu isa, kui tuli mulle Golosile toeks. Ka temas tekitab Moskva nostalgiat. Sel aastal, mil mina sündisin, õpis tema Moskvas Ostankino kõrgematel režissuurikursustel. Nüüd on isa üks suurimaid Eesti teletegijaid, tema arvel on sellised tuntud meelelahutussaated nagu "Kes tahab saada miljonäriks", "Tantsud tähtedega, "Võta või jäta", Urmas Oti "Happy Hour" ning palju teisi saateid ja seriaale," lausub laulja.

Sellele, kas Uku finaali välja jõuab, ta ei mõtle, kuid detsembrikuu tuleb tema jaoks ülimalt askeldusterohke. "Jätkub lauluvõistlus "Golos", mida see mulle toob, on raske öelda, seda näitab ainult aeg. Lisaks "Golosile" algab mul jõulutuur mööda Eestit, ettevalmistamisel on suur kontsert koos Anne Veskiga Tallinnas," ütles laulja.

Уку Сувисте и Дима Билан (справа)
© Фото : из личного архива Уку Сувисте
Uku Suviste ja tuntud vene laulja Dima Bilan

Takkapihta on Uku Suviste esitatav laul valitud osalema lauluvõistlusel Eesti Laul, mille poolfinaalid toimuvad jaanuaris-veebruaris ning lõppkontsert 16. veebruaril. Parima laulu esitaja osaleb Eurovisioonil.

"Kunagi peab Eesti taas Eurovisiooni võitma. Mida selleks tarvis on? Arvan, et tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Aga ka laul peab õige olema. Ma ei räägi praegu endast, vaid üldiselt – Eesti esindajast," möönab Uku tagasihoidlikult, ehkki kõik väljavaated Lissabonis Eestit esindada on tal olemas.

Praegu aga pole tal Eurovisiooniga asja – sellele mõtleb laulja uue aasta alguses. Seniajani aga pendeldab Tallinna ja Moskva vahet ja viib kõigest väest ellu ema unistust.

1105
Tagid:
telešõu, laulukonkurss, laulja, muusika, kultuur, Golos, Uku Suviste, Moskva, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega