Filmides on kaabakateks jälle venelased – nagu külma sõja ajal

Filmides on kaabakateks jälle venelased nagu külma sõja ajal

48
(Uuendatud 12:11 04.12.2018)
Külma sõja ajal lõi Hollywood arvukalt vene kaabakate kehastusi – ja nüüd siis naasevad nad ekraanidele, arutleb rootslaste Dagens Nyheteris ilmunud artikli autor.

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. Muidugi on see seotud poliitilise olukorraga. Nüüd ei ole nendeks enam multikate kurikaelad, vaid raske lapsepõlve või isegi omamoodi sarmikad mitmeplaanilised tegelaskujud, edastab portaal Inosmi rootslaste Dagens Nyheteris ilmunud artikli.

Venemaa naasmine suure poliitika areenile on mõjutanud "telebelletristikat". Külma sõja aegadest peale pole venelastest tegelased olnud sedavõrd populaarsed. Sellest annab tunnistust lausa omaette "venemaise uurimine" rubriigis Filmireede (Filmfredag), mille vaatevälja on sattunud muuhulgas sellised seriaalid nagu "Kodumaa" (Homeland), "Ameeriklased" (Americans), "Miljardid" (Billions) ja prantsuse spiooniseriaal "Büroo" (Le Bureau des Légendes).

Кадр из фильма Рокки 4
Filmides on kaabakateks jälle venelased – nagu külma sõja ajal

Legendaarset prantsuse superspiooni varjunimega Malotru (Mühakas) ootab tõeliselt külm vastuvõtt – pakaselisel Venemaal. Menuka spiooniseriaali "Büroo" neljanda hooaja alguses on kangelanna Mathieu Kassovitz mingisuguse toiduaineid vedava veokasti põhjas Moskvasse sattunud.

Venemaa pealinna pole teda toonud küll ülepeakaela viimase minuti piletiost. Kui luurevõrgustiku ülem Malotru mõistab, et tema sõnakuulmatu kaastöötaja peaks viibima nii väljaspool CIA kui ka Prantsusmaa eriteenistuste haardeulatust, ütleb ta otse: "Minagi oleksin võinud Moskvasse sõita. Ta on tohutu. Ta on nagu mesilaspesa. Seal oleksin ma nähtamatuks jäänud…"

"Venemaa on kui saladuseloori mähitud mõistatus," lausus omal ajal Winstoin Churchill. Suurepärane metafoor spioonithrillerile agentidest, kes töötavad väljamõeldud isiku maski all.

Tõepärasust püüeldes on "Büroo" loojad nihutanud oma geopoliitilise fookuse Süürialt Venemaa peale sugugi mitte juhuslikult – just selle riigiga on ju praegu seotud maailma poliitika olulisimad momendid. Trollivabrikud, Trumpi ja Brexiti ümber keerlevad mõjutuskampaaniad, Krimmi annekteerimine, Süüria sõda ja väidetavad gaasirünnakud – kõik see sunnib kogu maailma oma pilku Kremli suunas pöörama.

"Käes on aeg kõnelda Venemaa naasmisest rahvusvahelisele näitelavale," teatas seriaali looja Eric Rochant seriaali neljanda hooaja kohta, mille tegevustik keerleb kaasaegse kübersõja ümber.

Tundub, et tema pole seriaalide autoreist ainuke, kes huviga uudiseid jälgib. Poliitilises põnevussarjas "Okupeeritud" (Okkupert) jutustab Jo Nesbø, kuidas lammutatud EL ja endassesulgunud USA lubasid Venemaal teoks teha pehmeloomulise sissetungi Norrasse, kus vastupanu juhib tehnikataibukas norra noorsugu, kes häkib vene sõjaväelaste arvuteid ja koordineerib protestiaktsioone sotsiaalvõrgustikes.

"Kodumaa" viimase hooaja sündmustik keerles samuti Venemaa katsete ümber valeuudiste ja mõrvarlike valeteabekampaaniate abil ameeriklaste presidendivalimisi mõjutada. Hooaja lõpul nägime stseeni CIA poolt Moskvas korraldatud läbimõtlemata päästeoperatsiooni tagajärjel tekkinud kaosest, mille tõttu Carrie sattus Venemaa vanglasse.

Seriaali epiloogis näidatakse, kuidas bipolaarse häire all kannatav CIA agent vahetuse korras välja antakse, kuid vaatajat jälitab veel kaua kohutav stseen, kus arstimeid täispumbatud ja psühhoosi langenud Carrie oma õpetajat ja paarimeest Saul Berensoni, keda kehastab Mandy Patinkin, enam ära ei tunne.

Viimastel aastatel on venelastest kurikaelad, põhimõttelagedad oligarhid ja Kremli poolt spondeeritud trollid ilmunud sellistessegi seriaalidese nagu "Kaardimaja" (House of cards), "Must nimekiri" (Blacklist), "Skandaal" (Scandal), "Ustavus" (Allegiance), "Viimane ellujääja" (Designated survivor), "McMafia", "Killing Eve" ja "Miljardid" (Billions).

Hollywoodi pilgus Venemaale on alanud tõeline uuenduskuur. Sedamööda, kuidas tööturg aina komplitseeritumaks muutub, kasvab ka nõudlus "vene" kaabakate järele filmides. Isegi Oksana "Villanelle" Astankova psühhopaadist ja šopahoolikust palgamõrvaril sarjas "Killing Eve" on sotsiaalsed ja inimlikud loomujooned. Ta on julm, vägivaldne ja külmavereline nagu Ivan Grožnõi, kuid ka haavatav, mäguline ja lapselikult võluv.

Vaatamata kasvavale konkurentsile Põhja-Korea, Hiina, Lähis-Ida diktaatorite ja ISIS-e (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon – toim.) terroristide poolt jäävad venelased nähtavasti Hollywoodi lemmik-kurikaelteks. Lääne televaataja jaoks on see riik endistviisi mõistatuseks, mis äratab uudishimu ja õudusega segatud vaimustust. Ei jõudnu lääs veel aru saada, mis seal "raudse eesriide" taga toimunud on, kui vene ühiskond tegi läbi uue muundumise. Raskelthoomatav ja eksootiline hiiglane idas on suurepärane stsenaristidele, kes armastavad mängida hirmutavate kujunditega ja mõelda välja kaasahaaravaid vandenõuteooriaid. Samal ajal kui isegi CIA on end avanud ja töötab läbipaistvalt, on Venemaa luureteenistus FSB endiselt varjatud külma sõja udulaamadega. Aga võib-olla on see lihtsalt paranoiline mängu ettekujutustega julgeolekust. NSA ja CIA endine juht Michael Hayden, kes praegu on seriaali "Kodumaa" jaoks stsenaariumi konsultandiks, tahab veidi mahendada seda ähvardavat kujutist Venemaast, mis seriaalidesse on paiskunud.

"Eks muidugi – Venemaa on juba viis aastat kõige häirivam tegur, aga see puudutab vaid kõikvõimalikke sekkumisi ja sabotaaži, mingist apokalüpsisest ei ole juttugi," selgitab Hayden intervjuus Washington Postile.

Hoopis teisiti oli külma sõja ajal, mil popkultuur peegeldas pingelisi suhteid kahe üliriigi vahel kõikehävitava tuumasõja ja vastastikuse hävingu lävel. Et ameeriklased tunnetaksid oma moraalset üleolekut ja paistaksid "heade poistena", leiutas Hollywood üheplaanilise nõukogude kaabaka. Tollel puudud huumorimeel, ta oli külm, julm ja pinges.

Tänapäevane vene "lurjuse" kuju on keerukam ja mitmemõttelisem. Vahest kõige paremini ilmneb see "Ameeriklastes", kus stsenaristid ilmselt teadlikult mängivad vanade klišeedega oma lapsepõlve vene spioonidest. Sündmustik keerleb kahe KGB agendi ümber, keda kehastavad Keri Russell ja Matthew Rhys, kes on programmeeritud 1980. aastate algul varjatult Washingtoni eeslinnas elama.

Nad ei ole koletised, kuid näitavad end hästi väljakoolitatud mõrtsukatena, kui tuleb nõukogude ülejooksikuga arveid klaarida, varastavad salajasi andmeid ja muudavad ajalugu, mõjutades suure poliitika sündmusi. Ehkki seriaali, mille tegevus toimub Reagani ajal, ei olnud küll mõeldud mingi poliitilise avaldusena, kannab see täiesti oma ajastu hingust. Pigem räägib see aga suhetest ja isiksuse enesemääratlusest, aga ka sellest, mida tähendab olla sõduriks vaenlase tagalas ja kuidas tavainimestest etturid osutuvad küünilise ülemaailmse võimuvõitluse ohvriteks.

Ka Rootsil ei lähe Venemaa meelest. Jõuluks jõuab ekraanile rahandusalase põneviku "Dirigent"

(Dirigenten) esilinastus, kus Adam Pålsson) kehastab kogenematut ja naiivset rahandustegelast, kes tõmmatakse tolle ajastu tormivoogudesse, mil oligarhid muutsid Venemaa Metsikuks Lääneks. Seriaal põhineb Camilla Grebe ja Paul Leander-Engströmi triloogia " Moskva noir" esimesel raamatul "Dirigent ja Peterburi" (Dirigenten i St Petersburg), mille sündmustik leiab aset Putini ajastu koidikul 1999. aastal, kahe ajajärgu ristumisel, kui pärast nõukogude kommunismi langemist saabub Venemaale kapitalism. See on aeg, mil koigu vene ühiskond tegi läbi tohutu muutuse ja tekkis uus klass ülirikkaid oligarhe, kes olid sageli Kremliga vaenujalal ja põgenema sunnitud.

Sõltumata sellest, milleni jõuab oma juurdluses Trumpi ja tema sidemete kohta Venemaaga eriprokurör Robert Mueller, paistab, et teleseriaalid jäävad veel pikaks ajaks vene mõju alla.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

48
Tagid:
kino, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega