Ülemaailmse peterburilaste klubi ja Venemaa Eesti suursaatkonna esindajad kõnelesid lähima kahe aasta ühistest kultuuriprojektidest

Eesti Peterburi: millised projektid lähimatel aastatel teoks saavad

38
(Uuendatud 14:39 30.11.2018)
Tallinn, Narva ja Peterburi pakuvad lähima kahe aasta vältel laiahaardelisi põnevaid ettevõtmisi, millest paljud on pühendatud olulistele juubeliaastapäevadele.

TALLINN, 30. september — Sputnik, Ilona Ustinova. Ülemaailmse peterburilaste klubi ja Venemaa Eesti suursaatkonna esindajad kõnelesid kolmapäeval, 28. novembril skulptor Tauno Kangro ateljees toimunud kohtumisel ajakirjanduse esindajate ja kultuuritegelastega lähima kahe aasta ühistest kultuuriprojektidest.

Venemaa Geograafiaühingu ülemaailmse peterburilaste klubi liige Vladimir Dervenjov kõneles sellest, millised ettevõtmised on Tallinnas ja Peterburis juba teoks saanud ja mis on plaanis 2019. ja 2020. aastaks.

Nii näiteks avati klubi ettepanekul 2014. aastal Põhja-Tallinnas Noblessneri sadama kõrval Krusensterni väljak. Väljak sai nime tuntud vene meresõitja ja hüdrograafi ning Venemaa esimese ümbermaailmareisi juhi Admiral Adam Johann von Krusensterni auks.

"Taotluse esitamisest möödus alla poole aasta ja väljak sai kinnitatud. Ning öeldakse veel, et eestlased on pikatoimelised. Samal ajal kulus Venemaal Krusensterni prospekti avamiseks kaks aastat," lausus Dervenjov.

Suured plaanid lähimaks kaheks aastaks

Praegusel hetkel töötatakse Dervenjovi sõnul iga-aastase Krusensterni Regati korraldusküsimuste kallal, mille esmatutvustus on kavas läbi viia 2019. aastal. Regatt hakkab kulgema purjelaeva lahingukuulsuse paiku pidi.

Владимир Дервенев – Член Всемирного клуба петербуржцев
© Sputnik / Илона Устинова
Venemaa Geograafiaühingu ülemaailmse peterburilaste klubi liige Vladimir Dervenjov.

Intervjuus Sputnik Eestile ütles Vladimir Dervenjov, et kuivõrd lähimad kaks aastat on tulvil juubeleid, mis on nii Eestile kui Venemaale võrdsel määral olulised, siis on Tallinna linnavalitsuse kultuuriosakonna ja Peterburi turismiarenduse komitee kaasabil kinnitatud terve hulk põnevaid projekte.

Üks neist on pühendatud Gavriil Romanovitš Deržavini oodile "Jumal", mis on kirjutatud 1784. aastal Narvas.

"Peterburi kalligraafiaühingus on loodud väga huvitav projekt. Eri stiilides, erinevates keeltes, sealhulgas ka eestikeelsed katkendid oodist "Jumal" leiavad kajastust erinevates tehnikates mitmesuguse faktuuriga paberil," mainis Dervenjov.

Euraasia naiste foorum Peterburis
© Фото : Евразийское женское сообщество

Ta märkis, et sakslaste, eeskätt Friedrich Schilleri hinnangute kohaselt on see ood kujunenud saksa õpetlasluule nurgakiviks. 2019. aastal toimub Tallinnas ja Narvas asjaomane näitus.

Briti meedia nimetas "Maša ja Karu" vene propagandaks>>

Kuna 2020. aastal tähistatakse Petrogradis sündinud Georg Otsa juubelit, pöördud ülemaailmne peterburilaste klubi Peterburi linnavalitsuse poole ettepanekuga luua Venemaa põhjapoolses pealinnas Georg Otsa nimeline haljasala.

"Kunagise haigla hoonel, kus Ots on sündinud, avame tema auks mälestustahvli. Ja see tahvel tuleb kakskeelne – vene ja eesti keeles," sõnas Dervenjov.

Lisaks sellele toimub Peterburi ja Tallinna vastastikuste kultuuripäevade 20. aastapäeva puhul mõlemas linnas ridamisi näitusi ja muusikaüritusi.

Dmitri Litskai: VF ülikooli diplomil on eestimaalase jaoks palju eeliseid>>

Eesti ja vene kunsti näitused

Näitustevahetuse programmi raames lööb kaasa Tauno Kangro, kes tutvustab Peterburis oma parimaid töid. Kuid tal on käsil ka oma projekt Tallinna jaoks.

"Ligi neli aastat olen töötanud Krusensterni mälestussamba loomise kallal. Skulptuuri projekt on juba valmis, jäänud on veel kindlaks määrata koht, kuhu see püstitada. Mina sooviksin paigutada selle Admiraliteedi basseini äärde," lausus Kangro Sputnik Eestile.

Эстонский скульптор Тауно Кангро
© Sputnik / Илона Устинова
Tauno Kangro.

Ta selgitas, et lihtne on luua ükskõik mis materjalist mis iganes mõõdus monumenti, raskem on leida neile töödele rahastust, kõige raskem aga on monumendi püstitamiseks luba saada. Ent Kangro loodab, et ta saab lähimal ajal saab nõusoleku Krusensterni mälestusmärgi püstitamiseks.

Tallinnas oli mitu nädalat avatud vene skulptori Maria Tretjakova näitus, mis oli pühendatud vene teatri- ja kunstitegelasele, Pariisi "Vene hooaegade" korraldajale ja trupi Djagilevi Vene Ballett eestvedajale Sergei Djagilevile, mida külastas mitu tuhat inimest. Nüüd saavad tema teoseid hinnata Helsingi elanikud ja külalised.

Скульптор Мария Третьякова
© Sputnik / Илона Устинова
Skulptori Maria Tretjakova.

"Djagilev alustaski oma tegevust näitustest. Ning tema vene ja soome kunstnikele pühendatud näituse ülespanekust on möödunud 120 aastat. Minul oli soov näidata oma töid, mis on pühendatud talle enesele," ütles Tretjakova.

Muuhulgas, lisas ta, sai see näitus pühendatud ka festivalile Ballet Royal Gala, kuna Djagilev mõjutas ka kogu maailma balleti arengut.

Venemaa saatkonna nõunik Dmitri Litskai märkis kommentaaris Sputnik Eestile, et lähima kahe aasta projektide ettevalmistamine ja läbiviimine on olnud ühiskondlik algatus, mida saatkond on valmis toetama.

Советник посольства России Дмитрий Лицкай
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa saatkonna nõunik Dmitri Litskai.

"Plaanid on juba paigas, mõned neist nõuavad täiendavaid ettevalmistusi, üht-teist saab teoks tehtud 2020. aastal. Kõik need ettevõtmised on suuresti seotud inimestega, kes on jätnud oma jälje kunstis ja kultuuris, mis Eestit ja Venemaad ühendab," lausus Litskai.

38
Tagid:
suursaatkond, Tauno Kangro, Dmitri Litskai, Tallinn, Eesti, Peterburi
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega