Tallinna ajalehe Stolitsa veebileht

Kohalike lehtede kasutamine võimulolijate poliitilistes erahuvides on jätkuvalt probleem

14
(Uuendatud 18:24 29.11.2018)
Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 KOV-i. Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 KOV-i.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Riigikontrolli audit näitas, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes üsna palju, erinevas avaldumisvormis ja mitmetes omavalitsustes.

Vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191 (kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul), edastas auditi tulemused Riigikontrolli kommunikatsioonijuht.

Kõige probleemsemad on Tallinna ja Loksa infolehed

Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses (haldusreformieelsetes piirides). Osa neist sõnumeist on selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.

Taavi Aas pöördus ERJK vastu kohtusse>>

Need sõnumid olid järgmised:

Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset. Vallavanema või volikogu esimehe kirjutistes üsna varjamatud üleskutsed hääletada konkreetse valimisliidu või erakonna poolt, mõnel juhul ka oma kandidaadinumbri lisamine kirjutistele.

Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid. Artiklis domineeris ühemõtteliselt kandidaadi positiivne iseloomustus (kui hea inimesega on tegu) või muud sisu selles ei olnudki. Eranditult positiivne iseloomustus oli tihti mitmetahuline ja põhines eri isikute ütlustel.

Poliitiliste konkurentide tasakaalustamata kritiseerimine. Võimuolijate poliitilistele konkurentidele suunatud ühekülgne kriitika, mis neid otsesõnu halvustab, näitab neid nõrgemana või loob neist muul moel negatiivse kuvandi, tekitades kõlvatut konkurentsi.

Sputnik Eesti
© Sputnik / Вадим Анцупов

Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid põhjendada ei saa ega avalikku huvi nende tagant ei leia. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed.

Keskerakondlaste reklaamipind>>

Tallinna linnapea ei ole kriitikaga nõus

Omavalitsuste lehti analüüsinud audit tõi ühe probleemina esile, et linnameedias on ilmnenud "poliitiliste konkurentide halvustamist". Tallinna linnapea jaoks olid toodud näited kummastavad ja tekitavad küsimuse funktsionaalsest lugemisoskusest, edastas Pealinn.

"Minu jaoks oli põhjendamatu Riigikontrolli poolt esitatud väide, et kui Jüri Mõis ütleb avalikult, et tasuta ühistransport on mõttetu, siis Pealinn ei tohi sellest kirjutada. See on justkui "konkurendi halvustav kajastamine"," ütles Taavi Aas.

Aas osutas, et antud juhul halvustas Mõis hoopiski tasuta transporti, aga seda teevad ju ka mitmed teised poliitikud Kaja Kallasega eesotsas ning pole mingit põhjust seda varjata. "Riigikontroll peaks ju mõistma, et meil on vaba maa ja kui keegi midagi olulist ütleb, siis see ka levib. Ammugi kui Mõis midagi sellist arvamusfestivalil välja ütleb."

Eesti ajakirjadus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Samuti tõi Riigikontroll välja "konkurentide halvustamisena", et Pealinnas ilmus sotsiaaldemokraat Peep Petersoni lause, et Reformierakonna võimuloleku järel mõjub ka tigu täkuna.

"Minu arust võib Peep Peterson edaspidigi öelda, et Reformierakonna järel mõjub ka tigu täkuna, ma ei näe siin midagi sobimatut," ütles Aas osutades, et antud tsitaat oli refereeritud Äripäevast, kus kriitiline info on igapäevane.

Keskerakondlane kritiseeris pealinna meediakanaleid>>

Toodud näidetes oli "halvustamiseks" nimetatud seda, kui viidati Reformierakonna "öölinnapea" ideele. "Kahtlemata oli öölinnapea puhul tegemist intellektuaalselt huvitava ideega, aga keegi pole seda halvustanud," sõnas Aas.

Erakonnad suhelgu linnameediaga rohkem
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel KOV-idel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas Riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Mõnes omavalitsuses on selline juba praegu. Kolleegiumis peaks olema esindatud ka opositsiooni liikmed ning sõltumatud eksperdid.

"Loomulikult peame me jälgima, et linnaosalehtedes ja Pealinnas-Stolitsas ilmuv kajastus oleks tasakaalus," möönis Aas. Linnapea kutsus üles erinevaid erakondi linnameediaga rohkem suhtlema. "Reformierakond on linnameediat boikoteerinud. Sotsiaaldemokraadid seevastu on linnameediaga rohkem suhtlema hakanud ja tulemuseks on tasakaalustatum sisu," ütles Aas.

Riigikontrolli vaade ühtib Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu seisukohaga, mille järgi ei saa KOV-i väljaandeid pidada ajalehtedeks. Ajakirjanduseetika koodeks välistab sõltumatust tagava põhimõttena ka neis töötavate inimeste pidamise ajakirjanikeks, sest ajakirjanik ei saa olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.

"Ma arvan, et Pealinna võrrelda mõne valla infolehega pole päris korrektne – Pealinn on Pressinõukogu liige, allutatud selgetele reeglitele ja toodab Tallinna ja Eesti elu teemal palju üldhuvitavat materjali, mis suurendab selle loetavust ja populaarsust. Teha sellest kuiv ja värvitu infoleht, nagu Riigikontrolli soovitustest õhkub, pole põhjendatud."

Avalike vahendite kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav

Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 KOV-i (92%). Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 KOV-i (94%).

Enamasti osales KOV ühe-kahe infolehe rahastamisel. Erandiks Tallinn, kellel oli 10 lehte (praegu 8).

Infolehe ilmumissagedus oli enamasti 1 kord kuus või harvem. Nädalalehti oli 6. Tiraažid varieerusid suurtes piirides: kuni 500-lise tiraažiga infolehti oli 57, üle 50 000-lise tiraažiga lehti 4.

Avalike vahendite (sh munitsipaalmeedia) kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav mitmel põhjusel.

Tallinn võis kasutada linna raha poliitreklaamiks>>

Maksumaksja vaatest tähendab see tõenäoliselt raisatud ressurssi, mille eest oleks saanud midagi kasulikku.

Poliitiliste oponentide vaatest on tegu põhjendamatu eelisega, mis moonutab ausat konkurentsi.

Ühiskonna kui terviku vaatest õõnestab see avaliku võimu autoriteeti, soodustab võimus pettumist, osavõtmatust demokraatlikest protsessidest jms. Sedalaadi väärkäitumist on nimetatud ka poliitilise korruptsiooni üheks vormiks.

14
Tagid:
erahuvid, poliitika, infoleht, omavalitsus, meedia, riigikontroll, KOV, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega