Lõppes palade vastuvõtt konkursile Eesti Laul, illustreeriv foto

Helise, laul: lõppes palade vastuvõtt konkursile Eesti Laul

33
(Uuendatud 14:40 08.11.2018)
Taotluste eest üleriigilisel konkursil osalemiseks tuli raha maksta, võitja esindab Eestit 2019. aasta Eurovisioonil Tel Avivis. Oma õnne otsustas taas katsuda ka lauljatar Nika Marula.

TALLINN, 8. november — Sputnik, Angelina Mandrõka. Eestis lõppes palade vastuvõtt lauluvõistlusele Eesti Laul 2019, mille käigus Eurovisiooni rahvusriiklik eelvoor. Tänavu osaleb mõlemas poolfinaalis kaks laulu enam kui tavaliselt.

Valikuvoorust osavõtmiseks pidi iga soovija laadima oma heliteose enne 6. novembri südaööd selleks määratud veebilehele. Üks musikaansambel või solist võis žüriile vaagimiseks välja pakkuda kuni viis laulu. Ühe eestikeelse laulu üleslaadimine maksis 25 eurot ning võõrkeelse laadimine 50 eurot.

Kogutud raha läheb saatesarja võitja Eurovisiooni etteaste ettevalmistuseks.

Tänavu on rohkem väljavaateid poolfinaali jõudmiseks

Tuntud eesti laulatar, lauluvõistluse Baltikumi Hääl (The Voice of Baltic) võitja, festivalist Slaavi Laat Vitebskis ja Ukraina X-Factorist osavõtja Nika Marula otsustas pärast pikki kaalutlusi siiski tänavugi esitada oma taotlus Eesti Laulul 2019 osalemiseks. Ta lauaus portaalile Sputnik Eesti, et siin riigis toimub vähe lauluvõistlusi ning sellepärast on tarvis iga võimalust ära kasutada.

"Möödunud aastal saatsime oma meeskonnaga lauluvõistlusele kaks helitööd, tänavu otsustasime piirduda ainult ühega. Ennustama ei hakka midagi. Läheb just nii nagu läheb," ütleb lauljatar.

Kuid Nika Marula loodab siiski Eesti Laul 2019 valikuvoorust läbi pääseda, kuna peab esinemist poolfinaalis ja finaalis heaks võimaluseks enesest kui lauljast veel kord teada anda. Sel aastal, jätkab ta, jõuab kummassegi poolfinaali kaks laulu rohkem ning seega osutuvad väljavaated igal konkursist osavõtjal suuremaks.

Выступает певица Ника Марула
© Sputnik / Вадим Анцупов
Nika Marula

Möödunud aastal seadis lauljatar endale eesmärgiks jõuda nimelt Eesti Laulu finaali. Ta tahtis oma jõudu proovile panna, esineda suurel laval kümnetuhandelise kuulajaskonna ees. Lauljatari sõnul on niisuguse inimhulga puhul väga raske iga kuulaja tähelepanu köita.

Nika Marula tunnistas, et pärast sellist kogemust on tal palju kergem mitte ainult väikestel lavadel esineda, vaid ta on õppinud end ka suurematel lavadel vabamalt ja enesekindlamalt tundma.

Elina Nechayeva võlus ajakirjanikke >>

Sel aastal saatis lauljatar konkursile Eesti Laul 2019 ingliskeelse laulu pealkirjaga "Stay Wild".

Laulu sõnad ja meloodia kirjutas lauljanna tavapäraselt ise.

Eurovisiooni lauluvõistlus pole enam see

Tuntud helilooja. Arranžerija ja laulusõnade autor Andrei Pokutnõi väitis portaalile Sputnik Eesti, et tema ei vaata juba aastaid Eurovisiooni, kuna leiab, et see lauluvõistlus on end ammendanud.

Член жюри, лауреат премии ″Золотой граммофон″ композитор Андрей Покутный
© Sputnik / Вадим Анцупов
Arranžerija ja laulusõnade autor Andrei Pokutnõi

"Lauluvõistlus on muutunud igavaks ja vanamoodsaks. Isegi neil aegadel, mil me tegime ansamblile "Tatoo" laulu "Ära usu, ära karda, ära küsi!", oli osavõtjate etteastetes ja konkursi lavalaudadel palju rohkem tarmukat hoogu," ütleb Pokutnõi.

Tema sõnul on lauljate jaoks nüüdsel ajal palju teisi telekonkursse, kus nad ennast näidata saavad, ning sellistes projektides osalemine toob märksa suuremat tulu. Helilooja tõi näiteks niisuguse šõu nagu "Hääl" või X-Factor ja nentis ühtlasi, et õige varsti stardib laste lauluvõistluse BRAVO! uus hooaeg,kus Andrei Pokutnõi on üheks žüriiliikmeks.

Ta ütles, et neile tulevad telešõus esinema 10–17-aastased lapsed, kes laulavad nii, et Eurovisioonil võivad paljud kadedust tunda. Viimase viie kuni seitsme aasta vältel on Eurobisioon oma arengus toppama jäänud, lisab helilooja, ning seetõttu on lauludki samasugused. Kuid kõigest hoolimata soovib Andrei Pokutõi kõigile lauluvõistlusest osavõtjatele kena esinemist ning Eestile – võitu!

Kõik poolfinaali pääsenud helitööd tehakse teatavaks 15. novembril, laule endid saab kuulda alles detsembri esimestel päevadel. Eesti Laulu poolfinaalid toimvad 31. jaanuaril ja 2. veebruaril Tartus. Lauluvõistluse finaal leiab aset 16. veebruaril Tallinnas Saku Suurhallis. Eesti Laulu võitja esindab Eestit 2019. aasta Eurovisioonil.

Eurovisiooni lõppvõistluseni on jäänud vaid pool aastat

2019. aastal toimub järjekorras 64. rahvusvaheline Eurovisiooni lauluvõistlus iisraeli ühes suurimas linnas – Tel Avivis. Ürituse ametlikuks deviisiks on "Julge unistada!" Lauluvõistlusest võtab osa 42 riiki. Nõnda teatatakse Eurovisiooni lauluvõistluse ametlikul kodulehel.

Lauluvõistluse poolfinaalides võistleb 36 riiki. Konkurssi võõrustava riigi ning asutajariikide – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia esindajad pääsevad lõppvõistlusele automaatselt.

2019. aasta Eurovisiooni poolfinallid toimuvad 14. ja 16. mail ning finaal 18. mail Iisraelis Tel Avivi messikeskuses.

33
Tagid:
laul, laulukonkurss, võistlus, vastuvõtt, Eesti laul, Eurovision, Nika Marula, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega