Tel Avivi linnapea Ron Huldai

Tel Avivi linnapea: Eurovisioon ei tohi muutuda poliitiliseks sündmuseks

35
(Uuendatud 16:48 28.10.2018)
2019. aasta Eurovisioon toimub Tel Avivis. Iisrael on juba võõrustanud rahvusvahelist konkurssi 1979. ja 1999. aastal – siis toimus lauluvõistlus Jeruusalemmas. Kuid seekord loobusid korraldajad sellest esituspaigast Tel Avivi kasuks.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Selle linna eelistest, tema arenguperspektiividest ja ka huvist koostöö vastu Moskvaga rääkis intervjuus RIA Novostile linnapea Ron Huldai.

Härra Huldai, suuresti tänu teie jõupingutustele toimub 2019. aasta Eurovisioon Tel Avivis. Missugused eelised on sellel linnal võrreldes teiste Iisraeli linnade ja asulatega, mis samuti Euroopa laulukonkursi korraldamisele pretendeerisid?

Tahan meie linnale au anda – lisaks vaieldamatule võlule turistide jaoks alates merest ja unikaalsetest ajaloolistest vaatamisväärsustest ning lõpetades meelelahutusasutustega ja restoranidega igale maitsele, on tegemist hiigelsuure multikultuurilise keskusega. See linn võtab vastu kõiki, sealhulgas ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga inimesi.

Meie käsutuses on kõige avaramad võimalused, et pakkuda konkursi jaoks hiigelsuuri kontserdisaale. Ja loomulikult on meil hea kogemus suurte festivalide korraldamisel ning arvukate külaliste vastuvõtmisel. Kõik see koos annab veendumuse, et Euroopa konkutsist saab suur rahvusvaheline pidustus.

Poliitika Iisraeli ilmaliku ja religioosse elanikkonna omavaheliste suhete kontekstis etendas vist oma osa Tel Avivi kui Eurovisiooni läbiviimiseks kõige kompromislikuma koha väljavalimisel?

Meil on ülimalt politiseeritud ühiskond. Ma ei tea ühtki teist riiki, kus valitsus sekkuks küsimusse sellest, kus on poliitilisest vaatevinklist kõige kohasem Eurovisioon korraldada. Iisraelis aga see nimelt niiviisi oli.

Õigluse nimel tuleb täheldada, et Euroopa korradajatele sai teataval määral osaks surve ultrareligioossete ringkondade poolt, kes teatasid, et ei luba laupäeval, sabati ajal konkurssi avada ega isegi proove teha. Nii et meie kasuks toimis ka see, et Tel Aviv on igas mõttes vaba, kunstile ja headele suhetele avatud linn.

Ehkki mina isiklikult olen seda meelt, et millel on vanust üle 60 aasta ja kuhu tuleb esinejaid enam kui 40 riigist, peab olema poliitikast lahutatud. Kahjuks on isegi hiljutises Euroopa minevikus näiteid, kus poliitika on tekitanud rahvusvahelisele loomingulisele kogukonnale tarbetuid konflikte. Loodan, et 2019. aasta Eurovisioon ei muutu poliitiliseks sündmuseks.

Tel Aviv kirendab Moskva teatrite külalisetenduste plakatitest. Kuidas aga laabub koostöö nende kahe linna vahel teistes valdkondades?

Ligi 20 aastat on jõus Moskva ja Tel Avivi vahel sõprus- ja koostööleping, mille raames teeme koostööd mitmesugustes suundades. Meil toimuvad Moskva päevad, siin on korduvalt käinud õpetajate ja teadlaste delegatsioonid, korraldatud on vahetussüsteem eriolukorra ministeeriumide vahel, me jagame vastastikku kogemusi elanikkonna sotsiaalse kaitse valdkonnas.

Pealegi räägib peaaegu pool Tel Avivi vene keelt! Moskvalased on meie linna külastussageduse poolest juba ammu pariislased ja londonlased selja taha jätnud. Kusjuures vene turistid tulevad siia tavaliselt tervete peredega ja tunnevad end meie juures väga mugavalt, kuna peaagu igal pool saadakse kõnelda emakeeles.

Praegu teostatakse Moskvas mitmeid urbanistlikke projekte. Milised neist võiksid ka teie linnale huvi pakkuda?

Ma olen huvitatud kõigist uuendustest teistes pealinnades ja võimalust mööda püüan neid Tel Avivis ellu viia. Ma nimetan end suureks spetsialistiks spikerdamisel, nagu koolipoisid ütlevad. Ja kui sõpruslinnadel mingi tähendus on, siis ennekõike selles, et kaks linnapead kohtuksid ja avameelselt kogemusi jagaksid.

Muide, Moskva kogemus kulus meile marjaks ära, kui otsustasime elumajade asemele pargi rajada, kuid samas tahtsime ja elamud säilitada. Teades, et Moskvas osatakse hooneid "ümber paigutada", saatsime sinna venekeelseid kolleege. Meie spetsialistid veetsid teatud aja Venemaa pealinnas, kus peremehed nende eest oma saladusi ei varjanud.

Tulemusena viisime edukalt läbi ehitiste ümberpaigiutamise operatsiooni. Tahan veel kord rõhutada, et Iisraelis elab väga võimas venekeelne kogukond. Ja meie siin Tel Avivis saame alati kasutada häid sidemeid, mille Iisraeli saabunud repatriandid on säilitanud. Ma pean seda meie jaoks suureks õnnistuseks.

Kas metroo, mida Tel Avivis praegu ehitatakse, on originaalprojekt või on see ka "spikerdatud"?

See on minu jaoks küllaltki dramaatiline teema. See, mida me praegu ehitame, pole üldsegi selline metroo, nagu on Moskvas. Me rajame lihtsalt raudtee, millest osa kulgeb maa all. Selleks hetkeks, kui projekt teostatud saab, on liiklus sellel juba ülekoormatud. Nii et töökindla ja kättesaadava ühistranspordi olemasolu on meie jaoks probleem number üks.

Aga linlaste teised vajadused – mida on õnnestunud ära teha?

Ma teenisin 27 aastat Iisraeli õhuvägedes, olin lahingulendur, brigaadikindral, sõjavägi õpetas mulle otsustavus ja seda, et kui sa paljude inimeste saatuse eest vastutad, siis hoia pidevalt kätt elu pulsil, mida ma praegu sõna otseses mõttes teengi.

Enne seda, kui meie meeskond linnavalitsusse tuli, seisis iga päev selle hoone ees neli tuhat inimest, kes olid tulnud üht või teist teenust tahtma või kaebama. Nüüd on igapäevaste pöördumiste arv kahanenud 700-le.

Kõik ülejäänud saavad kasutada telefoni või internetti, et nõutavat teenust või vajalikku selgitust saada. Mul on kabinetis paigaldatud suur ekraan, mille kaudu ma isiklikult jälgin, millisesse osakonda helistati, kui kiiresti inimene vastuse sai, kui palju inimesi kaotas kannatuse ja toru hargile viskas.

Kui ulatuslikke plaane me ka ei püstitaks, sotsiaalne kohanemine ja abi elanikkonna kõige kaitsetumatele kihtidele jääb põhiliseks hooleks. Minu jaoks koosneb see isiklikust suhtumisest igasse meie linna elanikku.

Kas olete juba kokku arvestanud, kui palju linnakassa 2019. aasta Eurovisiooni pealt teenida võib?

Hea küsimus. Aga ei teeni mitte linna omavalitsus, vaid pigem saavad kasumit kaupluste, restoranide, ööklubide omanikud, seejärel maksavad nad makse, mis lähevad riigi arvele. Aga me vaatame laiemalt: kui see toob kasu Iisraeli majandusele, siis järelikult pole me asjatult tööd teinud.

35
Tagid:
lauluvõistlus, poliitika, intervjuu, kultuur, Eurovision, Ron Huldai, Tel Aviv, Iisrael
Teema:
Eurovisioon 2019 (12)
Samal teemal
Eurovisiooni võitja uus edusamm USA mainekal hitiparaadil
Iisrael riskib kaotada õiguse Eurovisiooni korraldamiseks
Eesti pääses Eurovisiooni finaali
Suri esimene Eurovisiooni võitja
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega