Algas teatrifestivali Kuldne Mask Eestis

Algas festival Kuldne Mask Eestis: rahvas tuleb kokku teatrisaalis

37
(Uuendatud 10:23 11.10.2018)
Teisipäeval, 9. oktoobril toimus Tallinnas pressikonverents teatrifestivali Kuldne Mask Eestis avamise puhul. Festival pakub võimalust näha Venemaa parimaid lavastusi – teatripreemia Kuldne Mask nominente ja laureaate.

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik, Irina Tihhomirova. Pressikonverentsil mainiti lavakorüfeede nimesid, nii auväärseid kui noori lavastajaid, kelle etendusi Eesti teatrikülastaja näha saab. Selliseid, nagu Rimas Tuminas (Moskva), Alvis Hermanis (Riia), Dmitri Krõmov (Moskva), Timofei Kuljabin (Novosibirsk), Nikita Kobelev (Moskva).

Пресс-конференция по случаю открытия театрального фестиваля Золотая Маска в Эстонии 2018
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pressikonverents teatrifestivali Kuldne Mask Eestis avamise puhul

Korraldajad kõnelesid koostööst ja kahe riigi vahelisest vastastikusest mõjust festivali Kuldne Mask kontekstis ning lavastustest, mida saab näha Eesti teatrite lavalaudadel. Eriti tõsteti esile festivali Kuldne Mask ja Tallinna Linnateatri ühisprojekti Talveöö Unenägu – paljutõotavat sündmust, mis ootab teatrigurmaane detsembris.

Tallinna kuldne sügis Kuldse Maski kiirtevihus

Sotsioloogiliste uuringute andmetel on Kuldne Mask riigi kõige tuntum ja külastatuim teatrifestival, etenduste piletid haaratakse lennult paari päevaga. Esmakordselt toimus see Eestis 2005. aastal. Sedapuhku ei avane festival mitte Tallinnas, vaid sügispealinnas Narvas. Nüüdse, järjekorras neljateistkümnenda festivali Kuldne Mask Eestis etendusi mängitakse ka Tartus, Sillamäel ja Viljandis.

Tallinna linnavalitsuse delegatsioon läheb Peterburi-visiidile >>

Etendused Eestis on festivali esimeseks välismaiseks projektiks. Tuleval aastal tähistab Kuldne Mask Eestis oma 15. aastat, tema vanemal vennal Venemaal aga täitub veerand sajandit.

Nagu kinnitas festivali Kuldne Mask Eestis juht Svetlana Jantšek, on selle kõrgel kunstilisel tasemel teokssaamine võimalik vaid tänyu mõlema riigi ministeeriumide suurele riiklikule toetusele ning Moskva ja Tallinna linavalitsuste ja ka eraisikutest sponsorite abile.

Директор фестиваля Золотая Маска в Эстонии Светлана Янчек
© Sputnik / Вадим Анцупов
Festivali Kuldne Mask Eestis juht Svetlana Jantšek

See on peamine tingimus, mis võimaldab näidata teatrilavastuso nende originaalsel kujul, nõnda, nagu kunstnikud ja lavastajad need kavandanud on, koos kõigi lavatehniliste efektidega lavakujunduses. Selles seisneb antud projekti unikaalsus.

Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart lausus vestluses portaali Sputnik Eesti korrespondendiga kultuurisündmuse tähtsust sedastades:

"Kultuuril ei ole rahvuslikke piire. Nii imelik kui see ka pole, nõuab see lihtne mõte suurt vaimset ja hingelist tööd. Kuid seejuures on eri rahvastel võimalus oma kultuurikoodi jagades kultuuri kaunistada ja avardada. Paljude inimeste jaoks on see siin võimalus saada puudutada seda, millest me osaliselt oleme ilma jäänud – näha vene kultuuri arengudünaamikat ja neid põhiväärtusi, mis ei muutu aastasadadega."

Teatrifestival Kuldne Mask Eestis 2017
© Фото : из архива организаторов фестиваля "Золотая маска"

Kuhu rahvas koguneb

Nagu ütles pressikonverentsil külaline Moskvast, festivali Kuldne Mask peadirektor Maria Revjakina, on teater kultuurifenomenina väga oluline inimeste ühendamiseks, ühiskonnas ideede teadvustamiseks, ja meenutas Voltaire´i tuntud ütlust, et rahvas tuleb kokku teatrisaalis.

Projekti mõte ise saabus Venemaa stagnatsiooniaastatel kui üks viis toetada kultuuri tervikuna ja teatrit eriti. Selle projekti viljakust kinnitab suur hulk lavastusi, mida on näinud kümned tuhanded teatrisõbrad paljudes maailma riikides, kus festivali teed kulgenud.

Huvipakkuvaks jääb küsimus, kui visa hingega see projekt võib olla ja kas osalised-osapooled tema rahastamist koomale ei tõmba.

Nagu ütles portaalile Sputnik Eesti Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov, lõpeb 2018. aastal kahe riigi, Venemaa ja Eesti kultuuriministeeriumide kolmeaastase, aastateks 2016–2018 paika pandud koostööprogrammi kehtivusperiood:

"Nüüd oleme me jõudmas lõpujärku uue kokkuleppe väljatöötamisel ajavahemikuks 2019–2021, kus kohe eraldi reana on sisse kirjutatud Vene poole kohustused toetada ka festivali Kuldne Mask Eestis. Selline kokkulepe allkirjastatakse mõlema riigi kultuuriministrite poolt."

Пресс-конференция по случаю открытия театрального фестиваля Золотая Маска в Эстонии 2018
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pressikonverents teatrifestivali Kuldne Mask Eestis avamise puhul

"Võib rääkida mitmesugustest koostöö aspektidest, kuid ilma rahastuseta osutuvad paljud head ideed teostamatuiks, minu jaoks aga on kõige tähtsam, et Venemaa-poolsed rahalised kohustused projekti Kuldne Mask Eestis suhtes säilivad," sõnas suursaadik Aleksandr Petrov kokkuvõtteks.

Festivali Kuldne Mask Eestis mängukava sisaldab etendusi nii täiskasvanud teatrisõpradele kui ka noorele vaatajaskonnale. Kõik etendused tõlgitakse sünkroonselt eesti keelde.

Пресс-конференция по случаю открытия театрального фестиваля Золотая Маска в Эстонии 2018
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pressikonverents teatrifestivali Kuldne Mask Eestis avamise puhul

Venemaa riiklik teatripreemia Kuldne Mask on asutatud 1993. aastal Vene Föderatsiooni Teatritegelaste Liidu poolt ja antakse välja lavastustele kõigis teatrikunsti žanrites: draama, ooper, ballett, nüüdistants, operett ja muusikal, nukuteater.

Kuldne Mask on Venemaa teatrifestival, mis iga aasta kevadel esindab Moskvas kõige tähelepanuväärsemaid lavastusi Venemaa eri linnadest.

37
Tagid:
lavastus, pressikonverents, preemia, teater, kultuur, Kuldne mask, Eesti, Venemaa
Teema:
Kuldne Mask Eestis (6)
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega