Muinastulede öö

Muinastulede öö eestvedaja: Eestil on nüüd oma väesõnad

47
Eestlastele on ju suvised peod alati meeldinud, mõni inimene peabki oma sünnipäeva hoopis suvel, et olla vabas õhus ja looduses.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Juubeliaastal muudab Muinastulede öö erilisel tulelaul, teatab laulu idee autor ning Mairold Vaik. Traditsiooniks saanud tuledeöö eestvedajana räägib ta nüüd, millest kõik algas ja miks kõik siiani kestab, teatab EV100.

Muinastulede öö traditsioon on tekkinud pea samal ajal, kui Eesti taasiseseisvus. On taasiseseisvumisel ja tänavusel lõkkesündmusel ka omavaheline seos?

Jah, on küll. Juba riigikantseleiga EV95 puhul koostööd tehes arutasime, et riigi sajanda sünnipäeva aasta tähistamiseks võiks taas inimesi koos Muinastulede ööle kutsuda. Et see võiks olla kui riigi suvine sünnipäeva tähistamine.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Kõik see, mis sel õhtul seoses lõkkeüritusega toimub, on ju omaette nähtus. Jaanipäeva traditsioonil pole ju autorit, nii ka sellel lõkkeüritusel.

Eestlastele on ju suvised peod alati meeldinud, mõni inimene peabki oma sünnipäeva hoopis suvel, et olla vabas õhus ja looduses. Kuna Muinastulede öö on lähedal nii 20. augusti taasiseseisvumise päevale kui ka 23. augusti MRP-aastapäevale (Molotovi-Ribbentropi pakt), siis arvasime, et 2018. aastal sobituks see sündmus igati nende kahe tähtpäeva kõrvale, võtmaks sünnipäeva aastat kokku.

Kui kaugele ulatuvad Muinastulede öö juured?

Suve lõpus kord aastas mereäärsete lõkete süütamise kohta oleme infot saanud isegi möödunud sajandi 1980-1990ndatest, aga siis see ei olnud veel üldrahvalik traditsioon. Näiteks kirjutas Hiiu leht 1992. aastal, et kaks seltskonda mõlemal pool Soome lahte süütasid üheaegselt lõkked ja kutsuvad teisi üles sama tegema, tähistamaks Soome iseseisvuse 75. aastapäeva. Toivo Saue süütas oma lõkke Hiiumaal Tahkuna rannas, tema sõber Kristian Lindroos teisel pool Kemiö saarel.

Aasta-aastalt hakati mitmetes rannakülades ja väikesadamates augustiõhtu lõkkeüritusi korraldama, aga pea 15 aastat ei olnud traditsiooniliselt toimuv sündmus Eesti üldsusele teada. Saaremaal-Muhumaal on mitu inimest lõkkeüritust alal hoidnud 20 aastat ja enamgi – mõned toon esile: Leo Filippov, Eerik Keerberg, Laine Tarvis, Jaan Mändmaa jpt. Ka Lennart Meri olevat seda ideed mõnele saarlasele tutvustamas käinud.

Toila sadamas 2007. aastal korraldatud ürituste ja tuleskulptuuride võistluse kaudu hakkas üritus laiemalt populaarsust koguma, nii sain minagi sellest traditsioonist teada ja paar aastat hiljem otsustasin idee laiema tutvustamise ette võtta. Siis Viimsi Rannarahva Muuseumiga koos kõiki mere äärde kutsudes tuldi juba esimesel aastal üle Eesti kaasa.

Milline tähendus on Muinastulede öö tulede ketil? On sel seos Balti ketiga?

Algselt töötasimegi selle ideega, et Eesti sünnipäevale võiks kutsuda ka meie naaberrahvad. Saime teada, et lähima kaheteist kuu jooksul peale Eesti nii ette kui takkajärele tähistavad oma vabariigi 100. sünnipäeva ka Soome, Läti, Leedu ja ka Poola (Soome sajas sünnipäev on nüüd seljataga, teistel veel tulemas). Eesmärgiks oli Muinastulede ööl mere äärde kutsuda miljon inimest. Töötasime selle plaaniga pea kaks aastat, aga idee ambitsioonikus tundus paljude jaoks olevat liiga utoopiline, et kaasa tulla ja oma õlga sellele alla panna. Meie meeskond oli siis eestvedamiseks ka liiga väike. Tuli siis nö pilvedelt maa peale tagasi tulla ja keskenduda vaid Eesti sünnipäeva suvisele tähistamisele. Balti ketiga seose otsimisest loobusime.

Miks otsustasite kinkida Muinastulede ööle kutsujate poolt Eestile just tulelaulu?

Paljudes paikades esitati lõkke juures Muinastulede ööl loitsu. Loitsu sõnu öeldi rahva jaoks ette ja teised kordasid järgi. Loitsu lausumine on hea viis sõnade väe esiletoomiseks. See on justkui soovide täitumiseks hingepõhjast väljaütlemise jõud.

Kuid ükskord osalesin Saaremaal Panga pangal toimuval lõkkeüritusel ja seal esitleti loitsu, siis tundsin, et mind need sõnad ei kõnetanud ega kutsunud kaasa lausuma. Sain ka teada, et originaalis on need sõnad soomekeelsed ja ilmselt ei anna tõlge kõike öeldut edasi. Siis otsustasingi, et Eesti jaoks on vaja oma väesõnu ja laulu.

Kuid kingitusest rääkides: kingituse teevad ju ka need inimesed, kes lõkke süütamise ja lauluga kaasa tulevad. Meie vaid kutsume üles seda kingitust sel õhtul kõigiga jagama.

Miks just Marek Sadam laulule sõnad lõi ja seda esitab?

See oli 2016. aasta novembris, kui kuulsin esimest korda Marek Sadami laulu "Minu palve". Siis mul käis klõps ära. Võtsin pähe, et Marek peab Muinastulede öö jaoks kirjutama loo nimega "Eesti palve", mida kõik üheskoos laulaksid. See, mis lõpuks valmis sai, ei ole ei palve ega loits. Minu arvates on see väesõnadele kirjutatud tulelaul midagi enamat.

Kirjutasingi siis Marekile ja me kohtusime talvel 2017. Talle mõte meeldis, aga oli lubadusega uus palve või loits luua ettevaatlik. Ta kuulas mu ära, mulle tundus siis, et jättis midagi ka enda teada.

Mitu kuud me ei kohtunud ega suhelnud, eks muude tegemiste kõrvalt need sõnad küpsesid Mareku sees. Ma ei tahtnud peale käia ka, et vaba hinge loomist mitte mõjutada. Ma ei tea, kuidas Marek nende sõnadeni jõudis ja kui palju vaeva nägi. Meil ei ole sellest juttu olnud. Samas, kui aasta tagasi maikuus ta need sõnad meile saatis, siis mõistsin, et need sõnad on temas olnud kogu aeg.

Olete Eestis Muinastulede öö üks eestvedajaid. Kas Teid võib siis nimetada ka selle mõtte autoriks?

Kaugel sellest. Rannaäärsete lõkete ühise süütamise mõte ja idee on justkui eikusagilt tekkinud, sellel ei ole konkreetset autorit. Keegi ei saa öelda, et oli esimene, kes mere ääres lõkke süütas ja kutsus ka teisi lõkke juurde. Mina eestvedajate hulgas ei saa ka seda öelda, et idee on minu. Kõik see, mis sel õhtul seoses lõkkeüritusega toimub, on ju omaette nähtus. Jaanipäeva traditsioonil pole ju autorit, nii ka sellel lõkkeüritusel.

Omaltpoolt arvan, et lõkkeid ei peaks süütama vaid Eestis ja Soomes, vaid ümber terve Läänemere ja nii palju, et igas kohas, kus mere äärde lähed, näeksid peale enda lõkke veel vähemalt kahte. Sellest, lõkkekaardi loomisest ja kõigest muust ideega seonduvast, olen ma sadadele inimestele rääkinud silmast-silma ja tuhandetele jutustanud ka veebiavarustes. Eks minu tegevus on traditsiooni tuntusele tulnud nii kasuks kui mõnevõrra ka loodusele kahjuks, et rohkem inimesi ja rahvaid selles teab. Marek teadis Muinastulede ööst juba enne, kui kohtusime ja tal oli selle sündmusega juba varasemast oma suhe.

Miks on laulu pealkiri just Tulelaul?

Loits või palve tundusid minu jaoks veidi rõhuvad. Arutasime Marekuga nädalaid, mis võiks pealkirjaks ja esitlusvormiks olla. Kuna sõnad on ju helged, lootusrikkad, veidi ka kurbuse noote on sees, siis jäime selle juurde, et see on üks laululugu. Laul. Tulelaul. Mis iseenesest ei tähenda, et seda ei võiks kutsuda loitsuks või palveks.

Mareku hea tuttav Piret Laikre tegi sõnadele viisi, sõpradega koos bändis Sadamasild laulis ta loo stuudios salve.

Esimest korda kõlas laul Saaremaal Laevnina rannas 2017. aasta Muinastulede ööl. Enne seda tekkis idee, et rahvas võiks sõnu eeslauljale järele laulda. Ja seda esitatigi regilauluga sarnases võtmes.

Marek pole seda lugu oma kontsertidel veel esitanud, vaid on hoidnud üheks õigeks hetkeks – tänavuseks Muinastulede ööks. Kutsume sel aastal Muinastulede ööl inimesi üles lõkke süütamise järel seda laulu kuulama või kaasa laulma. Meie kodulehel muinastuled.ee on nii sõnad kui laul kättesaadavad, ka failina saab alla laadida — kingitus kõigile.

Muinastulede öö – on see siis pigem pidu või mõtlikum aeg koos pere ja sõpradega?

Igaüks meist on selle sündmuse enese sees lahti mõtestanud suuremal või vähemal määral. Me ei ütle ette, kuidas täpselt tuleb seda traditsiooni tähistada. Igaüks ise teab kõige paremini, kuidas õhtut veeta. Mitmete jaoks on Muinastulede öö lihtsalt pidulik sündmus, paljude jaoks ka pidu.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks mere ääres kohtuvale tulele, veele, maale ja õhule on ka vaikusel oluline osa, mis annab sellele õhtule täiendava mõõtme juurde. Inimene on looduse külaline.

Teie jaoks on niisiis tegemist ennekõike piduliku sündmusega?

Pigem jah. Pidulik tunne tuleb sellest, kui mõtlen, et meid on palju, kes on mere äärde tulnud. Rõõmsaks muutub meel, kui tean, et mu sõbrad ja lähedased, kellega hetkel koos ei ole, on üle mere või vaateulatusest kaugemal rannal meiega.

Kuigi sel õhtul lähevad mõtted veidi ka nukratele radadele. Mõtlen alati neile, keda meie hulgas enam ei ole. Mõtlen ka meremeestele, kes on sel hetkel merel tööl ja ei saa kodus olla. Aga see ei vähenda pidulikkust mu sees.

Mulle meeldib ühe sõbra öeldud mõte, et kui ümber Läänemere on nii palju inimesi positiivsete ja sügavate mõtetega, siis rahuneb ka meri ise. Tulelaulus sisalduvad väesõnad ehk rahustavad mere ja ilma ka sel laupäeval.

MIS ON MUINASTULEDE ÖÖ?

Kord aastas, augustikuu viimase laupäeva õhtul, süüdatakse hämaruse saabudes lõkked meenutamaks ajaloolisi mereäärseid märgutulesid ehk iilastulesid. Neid muinasaegseid lõkkeid süüdati praktilisest vajadusest, kui merelt tulijatele oli vaja näidata teed ohutusse randa või edastati lõketega ohuteateid kaugematesse küladesse.

Kaasaegne rannatulede ühel ajal süütamise traditsioon sai alguse 20. sajandi viimase kümnendi algul ja traditsiooni hakati kutsuma muinastulede ööks. Tänapäevasel rannalõkete süütamise suvelõpuüritusel, mis on paari aastakümnega saanud üldrahvalikuks traditsiooniks, loome mööda randa ühiselt lõkete keti ja üheskoos mere ääres üritust tähistades edastatame niiviisi eelkõige positiivseid mõtteid ja sõnumeid.

47
Tagid:
muinastulede öö, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega