31. juulil algasid Eesti esimese venekeelse teleseriaali Lasnagorsk võtted

"LasnaГорск": telesari endise Dvigateli inseneri peresaagast peaks kogu Eestit naerutama

108
(Uuendatud 11:15 05.08.2018)
31. juulil algasid Eesti esimese venekeelse teleseriaali "LasnaГорск" võtted. Peategelast kehastab Tallinna perekonna telesaagas Sputnik Eesti korrespondent Vladimir Barsegjan.

TALLINN 5. august — Sputnik, Irina Tihhomirova. Teleseriaal "LasnaГорск" pakub loo tavalisest perekonnast, kelle kolm põlvkonda elavad Tallinna suurimas linnaosas – Lasnamäel. Nende inimeste elu on tulvil argimuresid, mis on üpris tuttavad nii pealinlastele kui kõigile eestimaalastele.

Loo sisu on lühidalt selline: Aleksei Grigorjevitš Zahharov saabus 1970. aastatel suunamiskorras Tšerepovetsist Tallinna Dvigateli tehasesse tööle. Edasipüüdlik noor insener abiellus, sai korteri, sündisid lapsed ning hiljem ka lapselapsed.

Sergei Ursuljak: Tallinnas filmi teha on kerge ja mõnus >>

Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist polnud Aleksei Grigorjevitšil mitte kuhugi tagasi pöörduda. Kogu teadlik elu oli kulgenud Eestis. Siin on kodu, perekond, sugulased.

Noorem poeg Valera töötab Soomes ehitusel. Tütar on abiellunud eesti mehe Mihkliga, neil on kaks last: tudengist Anja ja alaealine Toomas. Nad suhtlevad majanaabritega, neil on sõpru Kirde-Eestis Narva-Jõesuus, pereliikmed ei keela enesele reisirõõme ja puhkust looduse rüpes. Perekond on oma koosseisult rahvusvaheline – seegi tekitab loo käigus ohtrasti koomilisi olukordi ja käänakuid.

Съемки первого эстонского сериала на русском языке “LasnaГорск”
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti esimese venekeelse teleseriaali "Lasnagorsk" võtted

Võtted toimuvad Tallinna Raadiomajas rajatud paviljonis, kus selle töö tarvis on kompaktselt sisse seatud tehnoruumid ja stuudiokujunduseks statistiliselt tavapäraseima Tallinna korteri sisustus.

Sputnik Eesti ajakirjanikele anti võimalus võtteplatsil kohal olla ja kõike oma silmaga näha.

Съемки первого эстонского сериала на русском языке “LasnaГорск”
Eesti esimese venekeelse teleseriaali "LasnaГорск" võtted

Õhkkond oli igas mõttes palav, kui võttepaviljon kuumas kui praeahi prožektorite all ja linn sulas enneolematult põletavas päikesepaistes – aga võtted algasid sellegipoolest: "Mootor! Kaamera! Läks!"

Proffide meeskond

Seriaali süžee autoriks on stsenarist Juri Rusin Kiievist. Telesarja režissöör Irina Vassiljeva on töötanud selliste menuseriaalide kallal nagu telesari "Viimane mohikaanlane" ("Последний из Магикян"). Operaator-lavastaja Timofei Avramtšuk ja kogu operaatorite meeskond on oma ala profid Ukrainast. Kostüümikunstnikuks on Svetlana Agurejeva.

Режиссер Ирина Васильева
© Sputnik / Вадим Анцупов
Telesarja režissöör Irina Vassiljeva

Peategelase tütre rolli on kutsutud Eestis sündinud ning nüüd Pariisis elav näitlejanna Maša Polikarpova. Endise inseneri väimehe Mihkel Tamme roll usaldati Tallinna näitlejale Toomas Trossile. Nooremast põlvkonnast tegelasi kehastavad Anastassia Koleda (Anja Tamm) ja Artjom Firsov (Toomas Tamm).

Seriaal "LasnaГорск" peaks plaanide kohaselt ekraanile jõudma novembris, sarja esimese hooaja tegevustik lõpeb vana-aastaõhtul, nii et seriaali tegelased pidutsevad koos kogu riigiga.

Teleprojekt näeb ette kümmet seeriat, igaüks kestusega 24 minutit.

Seriaali "LasnaГорск" loomise idee kuulub Darja Saarele, tema on ka projekti tegevprodutsent.

Исполнительный продюсер сериала Дарья Саар
© Sputnik / Вадим Анцупов
Seriaali loomise idee kuulub Darja Saarele

Vestluses Sputnik Eesti korrespondendiga avaldas ta kindlat veendumust, et Eestis oli ammu aeg luua oma venekeelne seriaal. Siin on võimekust teha teletoodangut mitte ainult Eesti turule, vaid ka ekspordiks. Seniajani ei ole keegi sellega tegelenud – seriaale on tehtud ainult eestikeelsete kanalite jaoks, aga see turg on imeväikene.

"Mul on väga hea meel, et mind on toetanud Tallinna filmifestivali PÖFF eestvedaja Tiina Lokk, kes leiab samuti, et Eestil on juba ammugi aeg orienteeruda eksporditurule – Venemaale ja Euroopale – ja luua siin seriaalide tootmisbaas," tunnistas tegevprodutsent Saar portaalile Sputnik Eesti.

Tema arvates puudub siin tänini seriaalide tootmise tööstusharu – inimesed, kes teavad, kuidas seriaale teha – mitte ainult režissöörid ja stsenaristid, vaid ka operaatorid, abipersonal, grimeerijad, kostümeerijad. See on väga mahukas tööstusharu, mis võib pakkuda suure hulga töökohti.

Ainur Askarov: rahvuslik fimikunst areneb Venemaal hoogsasti >>

Endised insenerid – kes nad on?

Perepea rolli kehastav Vladimir Barsegjan rõhutas töö algusest seriaalis kõneldes ennekõike tolle töö keerulist olemust: "Ma osalen võtetes esimest korda – see on põrgulik töö! Näitlejate ümber toimetab tohutu suur võttegrupp – kõik rügavad. Mul on väga põnev end selles proovile panna, see on mu elus midagi uut – roll seriaalis. Nüüd olen seda seestpoolt näinud ja aru saanud, kuidas seda tehakse. Ja nüüd, selle uue kogemusega hakkan ma siis, kui ajakirjanikuna tegelen seriaalides mängivate näitlejatega, mõistma, mida nende töö väärt on. Ning et see ei ole sisuliselt terakestki kergem kui töölise füüsiline töö: võttepäev kestab 12 tundi. Ja sellega on nagu allveelaeval – kui kord juba nõusse jäid, ei saa sa ust paugatades lahkuda. See on karm värk. Ja sellepärast hästi põnev!"

Актер Владимир Барсегян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Näitleja Vladimir Barsegjan

Veel rääkis Vladimir Barsegjan sellest, kuidas neil igas mõttes kuumadel päevadel palavas paviljonis proffide meeskond temaga toimetab: "Üks kostümeerija kuivatab mind ja mu riideid jaheda fööniga, teine pühib mult higi salvrättidega, grimeerija parandab sealsamas grimmi mu näol, veel üks inimene hoiab mu pea peal külma pudelit, et ma maha jahtuksin. Kui palju kordi nad seda võttepäeva jooksul läbi tegid, on raske kokku arvatagi. Sünnitusmajaski ei tegeldud minuga nii palju! Näitlejate eest kantakse lihtsalt hoolt, et nad saaksid vaid hästi töötada."

Съемки первого эстонского сериала на русском языке “LasnaГорск”
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti esimese venekeelse teleseriaali võtted

Prantslanna Lasnamäel

Maša Polikarpova, kes kehastab Darja Tamme, on hästi tuntud prantsuse seriaalist "Hélène ja tema lapsed" ning selles mängib ta tänini – seriaal on juba 25-aastane.

Актриса Маша Поликарпова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Näitlejanna Maša Polikarpova

"Ma olen pärit Tallinnast, viimati mängisin siin teatristuudios Laevastiku Ohvitseride Maja (nüüdse Vene Kultuurikeskuse) laval, olin siis kuueteistkümneaastane. Mulle helistas Julia Kalenda, kellega olime end tolles teatris katsetanud, ja teatas mulle, et valmistab ette niisugust projekti. Kuidas ma sain keelduda? Kuidas saab mitte tulla sünnilinna?" lausus ta.

Eestikeelsed "nostalgikud"

Eesti näitleja Toomas Tross on väga rõõmus, et ta tööks selles telesarjas välja valiti: "Ise imestan, kuidas sattusin – tulin castingule nagu paljudki. Aga eks režissöör tea paremini, mida vaja!"

Актер Тоомас Тросс
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti näitleja Toomas Tross

Sputnik Eesti korrespondendile tunnistas näitleja, et ei ole väga ammu venekeelses kollektiivis töötanud. "Mulle teeb rõõmu see naasmine 30 aastat hiljemt. Teatris mängin ma eesti keeles. Olen mänginud mitmesugustel välismaa lavadel, näiteks Soomes, Inglismaal, aga siin ei mängi me vene keeles peaaegu üldse. Kahju."

"Dovlatov": film, kus ei juhtu mitte midagi >>

Nagu Toomas tunnistas, on tekst tema jaoks väga raske: "Õpin seda pähe nagu luuletust. Tegelaskuju meeldib mulle väga, sain sellest tegelasest hõlpsasti aru. Mingisuguseid erilisi üllatusi vene inimeste suhtes minu jaoks stsenaariumis ei olnud: me tunneme teineteist ju suurepäraselt! Loodan, et siin saab veel lõbus olema! Püüame kogu hingest, et kõik õnnestuks. Aja jooksul raskused, sealhulgas keelelised, taanduvad – ja on hea olla."

Kogupere-seriaalina valmiva telesaaga avasaade peaks ekraanile jõudma 4. novembril Eesti Rahvusringhäälingu telekanalil ETV+.

Täismahus materjali lugege portaali venekeelsest osast.

Съемки первого эстонского сериала на русском языке “LasnaГорск”
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti esimese venekeelse teleseriaali "LasnaГорск" võtted
108
Tagid:
peresaaga, teleseriaal, film, kino, kultuur, Lasnagorsk, Dvigatel, Maša Polikarpova, Toomas Tross, Vladimir Barsegjan, Juri Rusin, Darja Saar, Lasnamäe, Eesti, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega