Kahe päeva jooksul esineb Kadrioru lossis koguni 13 pianisti

Klaverifestival toob kuulajateni Eesti pianistide koorekihi

33
(Uuendatud 19:43 04.07.2018)
Eesti I klaverifestival "Klaveri embuses" toob kuulajate ette Eesti pianistide koorekihi – kahe päeva jooksul esineb Kadrioru lossis koguni 13 pianisti.

TALLINN, 4. juuli — Sputnik. 7. ja 8. juulil toimub kokku neli äärmiselt eriilmelist kontserti, mis esitlevad klaverit mitmetest erinevatest külgedest. Festival toimub Kadrioru lossi saalis, kus valitseb kammerlikult harmooniline atmosfäär, mis loob saalis parajalt intiimse õhkkonna – klaver tahab kuulajad enda embusesse haarata, teatab veebikeskkond Rada7.

"Teekond" viib muusikalisele ringreisile mööda Eesti raudteid >>

Uhiuuel valgel "Estonia" klaveril toimuv festival on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, igal kontserdil kõlab seetõttu ka eesti heliloojate looming ning festivalil esinevad vaid eesti interpreedid.

Festival üritab täita tühimikku eesti muusikamaastikul, sest konkreetselt klaverile keskenduvaid festivale on Eestis vaid üks (Tallinna klaverifestival).

Klaver muusikainstrumendina pakub aga äärmiselt palju erinevaid võimalusi, ta on nagu Hunt Kriimsilm, kellel on ameteid vähemalt üheksa ning paljud neist ootamatult põnevad, kuid millegipärast teenimatult tähelepanuta jäänud.

Festival "Klaveri embuses" algab 7. juulil kell 16:00 avakontserdiga "Klaver ja vanad sõbrad", kus kuulajate ette tulevad armastatud telekonkursilt "Klassikatähed" tuntud Kristiina Rokaševitš (klaver) ja Katariina Maria Kits (viiul) ning Valle-Rasmus Roots (tšello).

Avapäeva lõpetab hinnatud pianist Age Juurikas 19:00 algava klaveriõhtuga "Eraklik klaver". Muusikakriitik Nele-Eva Steinfeld on kirjutanud ajakirjas "Muusika": "Age Juurikase nimi afišil on juba kujunenud omamoodi kindlaks kvaliteedimärgiks ning võib julgelt kontserdile minna, kartmata pettuda" (Kammerdialoogid II, 03.07.17).

Kadriorg tähistab 300-ndat sünnipäeva >>

Pühapäev, 8. juuli toob alustuseks kuulajate ette noored ja andekad muusikud. 16:00 algab kontsert "Klaver ja ootamatud külalised" ning lavale astuvad "Klassikatähed 2018" finalist Sven-Sander Šestakov (klaver), Laura Pähkel (flööt) ning Hanna Taube (saksofon). Kuna esituskoosseis on äärmiselt ebatavaline, on kontserdi kavas ka koguni kaks Eesti esiettekannet.

Festivali lõpetab suursugune Eesti klaveriduode galakontsert 8. juuli õhtul kell 19:00. Kontserdil "Klaveripidu" esinevad koguni viis hinnatud Eesti klaveriduot ehk lavalaudadele astub ühe õhtu jooksul koguni kümme pianist.

Festivali lõppakordina esinevad Kadrioru lossis Rein Rannap & Mihkel Mattisen, Nata-Ly Sakkos & Toivo Peäske, Arko Narits & Argo Jentson, Ebe Müntel & Jorma Toots ning Maila Laidna & Tiiu Sisask. Kontserdi salvestab ka Klassikaraadio.

Eesti pianistide liidu juhatuse esimees Mihkel Poll ütles festivali kohta järgnevat: "Leian, et festivali kontseptsioon, mis ühendab värvikaid kavasid meie väljapaistva interpretatsioonikunstiga, on igati põhjendatud ning tõotab pakkuda kuulajatele eredaid ning meeldejäävaid elamusi."

Festivali korraldab MTÜ Argo & Arko klaveriduo, kuhu kuuluvad noored muusikud põlevad soovist näidata klassikalise muusika kõige põnevamaid külgi ka tavainimestele. Duo on laval enda eesmärgiks seadnud klassikalise stiilipuhtuse ning show-elementide tasakaalustamise, see on nende eesmärk ka I klaverifestivali "Klaveri embuses" korraldades.

Aasta alguses esinesid Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja Valges saalis Marten Altrov (klarnet) ja Johan Randvere (klaver). Eesti Interpreetide Liidu poolt korraldatud kontserdi kavas oli valik Eesti heliloojate teoseid klarnetile ja klaverile, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tartu linna päev hoiab au sees ooperit >>

Mullu esimest korda toimunud Tšaikovski festival on pälvinud Haapsalu kultuurisündmuse ja Lääne-Eesti turismiteo tiitli. Festival toimus ka tänavu juuni lõpus.

4.-8. juulini on muusikalisel teekonnal puhkpillikvintetid Estica ja Vanemuise Kvintett, andes viie päeva jooksul kokku 14 kontserti üle Eesti erinevates raudteejaamades, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

33
Tagid:
pianist, ühiskond, festival, muusika, kultuur, Klaveri embuses, Kadrioru loss, Kadriorg, Eesti, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega