Illustreeriv foto

Merepäevad pakkuvad rikkaliku meelelahutusprogrammi

67
(Uuendatud 14:09 18.06.2018)
Tallinna merepäevadel saab näha uhkeid purjekaid, ka ise purjekaid juhtima õppida ja osta parimat Eesti disainerite loomingut. Kalda ääres kõlab Kadri Voorand Duo, Jaan Tätte JR-i, Dagö ning HU? muusika.

TALLINN, 17. juuni — Sputnik. Eesti rahvarohkeim perepidu toimub 13.-15. juulini Tallinna sadamates. Ajaloolised laevad ootavad külastajaid Vanasadamas, Lennusadamas, Noblessneri sadamas ja Haven Kakumäe jahisadamas, teatab Pealinn.

"On rõõmustav, et just Eesti juubeliaastal saame pakkuda nii suurt Eesti laevade väljapanekut," ütles Tallinna kultuuriameti juhataja Aini Härm.

Näiteks on merepäevade laevastikus Hoppet, ainukene säilinud purjelaev, mis on ehitatud sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Lääne-Eestis. Kahemastiline Hoppet tähistab tänavu oma 92. sünnipäeva.

"Tegemist on ainsa Eesti puulaevameistrite ehitatud purjelaevaga, mis praegu veel seilab," ütles Härm. "On suurepärane, et laev on nüüdseks kodus tagasi ja merepäevadel ka huvilised lahesõitudele viib."

8. juunil tähistatakse üleilmselt maailma merede ja ookeanide päeva, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Millised nägid laevad välja tuhat aastat tagasi, saab näha purjelaeva Moonland näitel. Laeva vanem nimetus huisk tähendas madu või ussi. Väinamere uisu taastatud koopia ehitati valmis mõned aastad tagasi Sõrve uisu kerekuju järgi. Tegemist on Eesti vanima purjelaevatüübiga, mida kasutati läbi ajaloo laialdaselt just kiire manööverdamisvõime tõttu. Uisk on olnud Muhumaa sümboliks Väinamerel ligikaudu tuhat aastat. Sel kevadel sai Moonland peale ka purje ja masti.

Rikkalik meelelahutusprogramm

Reedel, 13. juulil avatakse Tallinna merepäevad kahe kontserdiga. Neist esimene viib Svjata Vatra jäälõhkuja Tarmo pardal merele. Tegemist on eksklusiivse kontserdiga, millest saab osa võtta kas oma veesõidukiga või ostes pileti mõnele mereparaadil osalevale laevale. Õhtu teine kontsert toimub Vanasadama pealaval, kus Gerli Padar, Uku Suviste, Hanna-Liina Võsa ja orkester ÜENSO toovad dirigent Martin Sildose juhatamisel publikuni Eesti filmimuusika kullafondi.

Laupäevaõhtune tippkontsert Lennusadamas viib publiku üheskoos legendaarsete Johansonidega, Anna-Liisa Supi jt staaridega ümbermaailmareisile. Kontsertteos "Reis ümber maailma" on muusikaline reis, mis läbib kõiki kontinente. Erilist tähelepanu saavad need riigid, mis moel või teisel on Eesti jaoks eriti olulised.

Noblessneri sadamalinnaku lavast saab laupäeval, 14. juunil tõeline muusikagurmaanide peatuspaik. Esinejate nimekirjast leiab nii Meisterjaani, ansambli InBoileri, Mick Pedaja, ansambel HU? ja Kadri Voorandi Duo.

Pidu saab nautida lausa teisipäevani ehk 18. juulini
© Sputnik / Александр Заболотный

Nostalgiat toovad merepäevalistele kahtlemata Justament, Kukerpillid, Dagö ja Ivo Linna. Popmuusika austajad saavad aga nautida Liis Lemsalu esinemist. Merelaulude kavadega tulevad lavale ansamblid Kompass ja spetsiaalselt festivaliks merelaulude kava loonud kollektiiv Äge Brass.

Pere kõige pisematele on kavas Lotte lasteala Lennusadamas, suur Lotte kontsert Vanasadamas, seikluslik lasteala Noblessneri sadamas, Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli laste etteasted ning töötoad erinevates sadamates.

Kuidas vanasti laevu ehitati

Kaljas Hiiuingel on Eesti üks suurimaid koopialaevu, mis mullu pälvis ka kultuurkapitali Kultuuripärli tiitli. Hiiuingli teeb eriliseks see, et laev on ehitatud rahvaalgatuse korras. Ehituse raames on viidud läbi õpitubasid, kus sai proovida vanu ehitusvõtteid.

Eesti purjelaevade kõrval seilavad merepäevadele ka naaberriikide alused, mida samuti saab külastada. 46 meetri pikkune ja 30 meetri kõrguste mastidega prikk Tre Kronor Rootsist valmis 2005. aastal Rootsi sõjaväelaevastiku lastilaeva Gladani 1857. aasta jooniste järgi ning on meie merepäevi külastanud varemgi. Kahemastilise purjeka nelinurksed purjed annavad talle hea manööverdamisvõime. Tänapäeval on sellist tüüpi purjekaid merd seilamas vaid mõni üksik.

Samuti saab näha Soome laevu Svanhild, Astrid ja Alexandra. Lähinaabrite juurest külastab Tallinna merepäevi laev Lietuva, mis Leedu 100. sünnipäeva puhul on riietatud ka pidurüüsse.

Tänavused merepäevad annavad võimaluse ka igaühel ise purjetamist katsetada.

"Kakumäe sadamas saavad purjetamist õppida nii noored kui ka vanad," ütles Haven Kakumäe OÜ juhatuse liige Neeme Kaarma. "Oleme ühed vähesed, kes merepäevadel ka vee peal üritusi teevad."

 

Merepäevade programm ripub 15. juunist veebilehel www.tallinnamerepaevad.ee.

67
Tagid:
Merepäevad, Lennusadam, Talliin
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega