Peterburi astus Sõpruse sillal sammu Narvale vastu

Peterburi astus "Sõpruse sillal" sammu Narvale vastu

96
(Uuendatud 13:33 03.06.2018)
Peterburi on valmis aitama Narval läbida edukalt rahvusvaheline konkurss õiguse eest saada 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks.

TALLINN, 2. juuni — Sputnik, Jevgeni Ašihmin. Narvas toimunud ümarlauakohtumisel arutati Eesti piirilinna ja Venemaa põhja-pealinna ühiste kultuuriprojektide perspektiive. Need projektid kavatsetakse ellu viia Narva ettevalmistamise käigus rahvusvaheliseks konkursiks Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2024 aastal.

Kultuuripealinn 2024 tuleb taas Eestist >>

Lisaks Narva linnapea Tarmo Tammistele, volikogu esimees Aleksandr Jefimovile ning Peterburi ja Leningradi oblasti delegatsioonidele osalesid kohtumisel ka Rakvere esindajad. Tallinna kultuuriameti juhataja Aini Härm rääkis, kui viljakas oli omal ajal Eesti pealinnale koostöö tema osalemisel konkursil mainekale tiitlile 2011. aastal. Just sel aastal sai Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks.

Võistlus tiitli pärast

Selle aasta jaanuaris teatas Narva ametlikult oma osalemisest konkursil, eesmärgiga saada kuue aasta pärast kontinendi kultuurikeskuseks. Seda ideed toetas ka president Kersti Kaljulaid.

Дмитрий Вергун, Марис Хеллранд и Татьяна Лаанвее на презентации флага Нарвы как претендента на титул Культурной столицы Европы 2024.
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Dmitri Vergun, Maris Hellrand ja Tatjana Laanvee

Oktoobris esitab Narva Euroopa Liidu struktuuridele eeltaotluse, järgmise aasta augustis aga lõpliku taotluse üksikasjaliku dokumendi kujul, milles põhjendatakse linna taotlust saada ihaldatud tiitel. Konkursi tulemused teeb Brüssel teatavaks 2019. aasta lõpus.

Võidu korral alustab Narva 2020. aastast põhjalike ettevalmistustega ulatuslikeks kultuurisündmusteks, mis kulmineeruvad 2024. aastal.

Nagu märkis kohtumisel Narva linna kultuuriosakonna juhataja asetäitja Dmitri Vergun, antakse kontinendi kultuuripealinna tiitel igal aastal kahele Euroopa Liidu linnale ning konkursil osalemine ja tiitli saamine on stiimuliks mitte ainult linna kultuuri, vaid ka teiste eluvaldkondade arendamisel. Lisaks märkis Vergun, et konkursil osalevad linnad tõmbavad endale palju rahvusvahelist, sealhulgas turistide tähelepanu.

Kultuur saab uue tõuke

Ümarlauakohtumine toimus 31. maist kuni 3. juunini toimuvate Narva linna päevade raames peetava VII Rahvusvahelise nüüdiskunstifestivali "Sõpruse sild" eelõhtul Peterburi kultuurikomitee ja Venemaa kultuuritegelaste osalusel.

Для презентации подготовлена соответствующая атрибутика
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narvas toimunud ümarlauakohtumisel arutati Narva ja Peterburi ühiste kultuuriprojektide perspektiive

Festivali, mille põhiraskust Põhjala pealinna poolt kannab "Balti maja", tutvustab vaatajatele tänapäeva Narva ja Peterburi kultuuri kogu selle mitmekesisuses: muusikat, teatrit, kino ja tänavainstallatsioone, korraldab loomingulisi kohtumisõhtuid.

Venemaa põhja-pealinn ei kavatse piirduda ainult festivaliga "Sõpruse sild" ja on valmis andma tõuke piirilinna kultuurielu edasiseks arenguks. Peterburi muusikakeskuse direktor Julia Strižak rääkis teatri plaanidest tuua Narva vabaõhulavastusi. Tema arvates on Narvas hämmastavaid ajaloolisi paiku, kus saaks esitada muusikalavastusi.

Oma valmisolekust olla Narva partneriteks rääkisid Tšaikovski muusikakultuurikeskuses juhataja Viktor Vorotnikov, Akadeemilise kapelli peadirektor Olga Homova, Liteinõi teatri kunstiline juht Sergei Morozov ja teised Peterburi kultuuritegelased.

Miks Tallinnast kutsutud lugupeetud külalised Moskvasse ei taha sõita >>

Oma kultuurisidemeid Narvaga kavatsevad arendada ka teised lähimad naabrid, ütles Leningradi oblasti kultuurikomitee esimees Jevgeni Tšaikovski.

Narval Brüsselile taotlust esitada aitav Tallinna spetsialist Maris Hellrand rõhutas, et taotleja linna väljapakutavad ühised kultuuriprojektid võivad olla tehtud ka koostöös teiste Eesti ja EL riikide loominguliste organisatsioonidega.

Ei jää vaid paberile

Peterburi Kultuurikomitee esimehe esimese asetäitja Aleksandr Voronko arvates on kohtumisel esitatud ettepanekute elluviimine täiesti reaalne. "Need ei ole vaid ühe aasta projektid, sest neid on piisavalt palju. Nad on teatud määral kulukad, kuid nad on väga loomingulised ja huvitavad," ütles Voronko portaalile Sputnik Eesti.

Генеральный директор театра Балтийский дом Сергей Шуб (слева), Александр Ефимов, Тармо Таммисте, Александр Воронко и Евгений Чайковский.
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narvas arutati Eesti piirilinna ja Venemaa põhja-pealinna ühiste kultuuriprojektide perspektiive

Tema sõnul võtab Peterburi lähiajal vastu oma 2019. aasta eelarve, ning nii mõndagi ümarlauakoosolekul kavandatud üritustest saab ellu viia juba järgmisel aastal. Samuti on välja arendatud vajalik strateegia.

Peterburi Kultuurikomitee aseesimees rõhutas, et koosolekul esitatud ettepanekud ei jää vaid paberile, ning need viiakse kindlasti ellu. Voronko peab Põhjala pealinna ja Eesti kultuurisidemete taset igati väärikaks.

Selle kinnituseks toob ta eelkõige iga-aastaste festivali "Sõpruse sild" korraldamise Narvas, samuti Eesti teatrite regulaarset osalemist Peterburis toimuvatel teatrifestivalidel.

Koostöö on kasulik kõigile
Sõpruse sild Narva jõel, mis on ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriületuskohaks
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Tahaksin väga kutsuda Narva elanikke üles külastama Peterburi," märkis Voronko, märkides, et tänavune aasta on Põhjala pealinnale märgilise tähendusega. Äsja lõppesid Peterburi asutamise 315. aastapäeva pidustused.

15. juunist 15. juulini toimuvad seal mitmeid Jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri kohtumised. Voronko sõnul pakutakse sel ajal linna kontserdisaalides, teatrites ja muuseumides rikkalikku kultuuriprogrammi.

Laiaulatuslik eriprogramm on ette valmistatud 23. juuniks, kui toimub Peterburi koolilõpetajate pidu "Punased purjed". "Meil oleks väga hea meel näha narvakaid enda juures külas," rõhutas Voronko.

Tallinna Linnavalitsuse kultuuriameti juht Aini Härm märkis vestluses portaali Sputnik Eesti ajakirjanikuga, et Narval on kindel soov ja piisavalt entusiasmi selle tiitli saavutamiseks.

Härm leiab, et Narva valis igati põhjendatult oma partneriks rikkaliku kultuurieluga Peterburi, millel on tohutu kultuuripotentsiaal. Tema sõnul toimub selles linnas iga päev mõni kultuuriüritus. "Selline koostöö on alati väga tulus ja kasulik mõlemale linnale," ütles ta.

96
Tagid:
ümarlaud, koostöö, kultuur, kultuuripealinn, Aleksandr Voronko, Julia Strižak, Dmitri Vergun, Aleksandr Jefimov, Tarmo Tammiste, Aini Härm, Peterburi, Sankt-Peterburg, Narva, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega