Tallinnas toimub hantide varesepäevale pühendatud Hõimuõhtu, illustreeriv foto

Tallinnas toimub hantide Varesepäevale pühendatud Hõimuõhtu

12
(Uuendatud 16:29 09.04.2018)
Kolmapäeval, 11. aprillil kell 18 toimub Tallinna Vanalinna Muusikamajas hantide Varesepäevale pühendatud Hõimuõhtu.

TALLINN, 9. aprill — Sputnik. Kaugelt Handimaalt toob kevadtuuli Leonid Langortov. Põhjarahvastest räägivad folklorist Aado Lintrop ja Tartu ülikooli magistrant Janno Zõbin, teatab MTÜ Fenno-Ugria Asutus.

Soome-ugri kultuuripealinn 2019 on Marimaa küla Sorunza >>

Hõimuõhtul esitab Jamali hantide traditsiooni ehe kandja Leonid Langortov autentseid handi rahvalaule ja tutvustab piirkonna andekaima meistrina hantide käsitööd. 

Aado Lintrop tutvustab mansisid ja oma raamatut "Loomisaja lood", mis sisaldab põhjarahvaste lugusid ajastust, kui maailma seati valmis inimese tulekuks. Janno Zõbin räägib põhjarahvaste kadumisest ja kaduvusest.

Varesepäev on handi ja mansi rahvakalendris kevade alguse püha, mida on tähistatud vareste saabumise puhul. Hiljem on päeva tähistamine kalendris fikseeritud ning seda on peetud seoses õigeusu paastumaarjapäevaga Gregoriuse kalendri järgi 7. aprillil.

Alates 2011. aastast tähistatakse Handi-Mansimaal varesepäeva ametlikult aprilli teisel laupäeval.

Hõimuõhtut toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Üritus on tasuta.

Udmurdi karmoškamängija Pavel Kutergin
© Фото : из лмчного архива Павла Кутергина

Udmurditar Mush Nadi: Vanalinnas võiksin ma lõputult jalutada >>

Obinitsas valiti soome-ugri külade foorumil soome-ugri kultuuripealinnaks 2019. aastal Marimaa küla Sorunza, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti pühapäeval.

Soome-ugri kultuuripealinna 2019 valis sõltumatu žürii koosseisus Nina Beljajeva (Bõgõ küla), Jelena Pljujko (Vuokkiniemi küla), Kauksi Ülle (Obinitsa küla), Marija Launonena (Sukukansojen Ystävät ry, Soome) ja Käbi Suvi (MAFUN / Fenno-Ugria Noored).

Tiitlile kandideerisid lisaks Sorunzale permikomi küla Arhangelskoje ja ungarlaste Zirc.

Handid on Venemaal elav soome-ugri rahvas

Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti.

Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (остяки): see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime "ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ehk obiugri rahvaid ühise nimega "jugralased".

Tallinn tähistab Eesti rahvuste päeva festivaliga, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Antropoloogiliselt esindavad handid uurali rassi, üle poole nende rassitunnustest on mongoliidsed. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka.

Soome-ugri rahvaste hõimupäevad tipnesid kontserdiga >>

On eristatud kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõši alamjooks, Konda, Demjanka), idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini). Nendel kolmel rühmal on erinev murre/keel, enesenimetus, elatusala ja materiaalne kultuur.

Peale selle on etnilisi rühmasid jagatud ka jõgikonniti väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks, näiteks Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi ja teised handid); need üksused on üksteisest üsna eraldatud.

Allikas: Vikipeedia

12
Tagid:
kultuur, hõimupäev, varesepäev, Vanalinna Muusikamaja, Aado Lintrop, Leonid Langortov, Handi-Mansimaa, Tallinn, Venemaa, Eesti