Udmurdi karmoškamängija Pavel Kutergin

Udmurdi karmoškamängija: eestlased ainult tunduvad kinnistena

104
(Uuendatud 19:25 07.04.2018)
Eestlased on väga kinnine rahvas, aga nendega mingisse kitsamasse seltskonda sattudes selgub, et nad võivad olla küllaltki temperamentsed, täheldab udmurdi karmoškamängija Pavel Kutergin.

TALLINN, 7. aprill — Sputnik, Ilona Ustinova. Pavel on karmoškamängija Udmurdimaa Šarkani rajoonist. Oma kodumaal lõpetas ta põhikooli ning muusikakooli, omandas muusikahariduse Votkinski pedagoogikakolledžis ja seejärel sai kõrgema hariduse Udmurdi riiklikus ülikoolis.

2015. aastal astus Pavel sugulasrahvaste programmi raames Tartu ülikooli, kus õpib praegu etnoloogia osakonnas kolmandal kursusel.

Võõras maa ei hirmutanud

Proovida Tartu ülikooli sisse saada soovitasid Pavelile tema sõbrad, kes sel hetkel juba õppisid Eestis. Olles kõik kenasti läbi mõelnud, otsustas ta riskida ja läkitas dekanaati kõik vajalikud dokumendid.

Nagu Pavel tunnistas, siis teise riiki siirdumisel ei hirmutanud ega peatanud teda absoluutselt mitte miski. Sellest, et ta oli andnud sisseastumisavalduse Eesti kõrgkooli, ei teadnud keegi sugulastest kuni viimse hetkeni. Kuna kõigepealt tuli tal sõita Moskvasse dokumente vormistama, arvasid vanemad, et ta jääb nimelt sinna. Ja vaid nädal enne Eestisse siirdumist sai Paveli perekond teada, kuidas asjalood tegelikult on.

"Üllataval moel võtsid nad selle uudise vaimustusega vastu ja lasksid mu hõlpsasti tulema," lausus Pavel.

Soome-ugri rahvaste hõimupäevad tipnesid kontserdiga >>

Pere on tal suur – vanemad ja kolm venda. Ema Elsa on kogu aeg töötanud raamatupidajana, isa Juri on elektriinsener, nüüd on nad mõlemad pensionil, ning vanematel vendadel Sergeil ja Alekseil on oma väike äriettevõte, mis on seotud puidutöötlemisega.

Kaksikvend Vladislav õpib, omandades teist kõrgharidust. Suguvõsaga saab Pavel kokku vähemalt kaks korda aastas – suvel ja talvisel koolivaheajal. Vahetevahel käib ta õppepraktika raames Udmurtias ekspeditsioonidel.

Павел Кутергин с семьей
© Фото : из личного архива Павла Кутергина
Pavel oma perega Udmurdimaal

Esimene mulje

Esmaseks, mis Pavelit Eestisse saabudes rabas ja muljet avaldas, oli tänavate puhtus ja rahulikud inimesed. "Mind üllatas laitmatu kord. Taristu on loodud inimeste jaoks. Minu meelest on siin hästi ohutu. Ainus, mis esialgu veidike ebamugavust tekitas, oli see, et ma kohalikust kõnelusest aru ei saanud," meenutab Pavel.

Pavelil on tekkinud sõpru ka eestlaste seas. "Eestlased on väga kinnine rahvas. Aga nendega mingisse kitsamasse seltskonda sattudes selgub, et nad võivad olla ka küllaltki temperamentsed," märkis ta.

Удмурт Павел Кутергин
© Sputnik / Илона Устинова
Pavel Kutergin oma perega

Suhtluses probleeme ei teki

Tõsiasi, et eesti ja udmurdi keel kuuluvad ühte ja samasse soome-ugri keelerühma, on osaliselt aidanud Pavelil siinset riigikeelt mõistma õppida. Tema sõnul on sõnavaras ja grammatikas teatud sarnaseid seiku, kõige kergemini aga on saanud selgeks sõnade hääldus ja õigekiri.

"Esialgu oli eesti keelt just grammatika tõttu küllaltki raske õppida, kuid pärast aastat intensiivseid õpinguid saan selle keelega juba päris heal tasemel hakkama," kinnitas Pavel. Kuigi ülikoolis käib ta põhiliselt nende ainete loengutel, mida loetatakse vene keeles, tuleneb see teatud erialade spetsiifikast.

Nagu Pavel ise tunnistas, ei valda ta riigikeelt tänini veel täiuslikult, kuid mingisuguseid probleeme pole tal selle tõttu küll ette tulnud.

Naeripirukad ja perepetšid

Eestis elades igatseb Pavel tihtilugu oma rahvusköögi järele, seetõttu valmistab ta aeg-ajalt ise udmurdi rahvusliku retsepti kohaseid naeripirukaid ja perepetše (liha- või juurviljatäidisega pizzakesed — toim.).

"Ma valmistan selliseid roogi, sest tunnen nende järele igatsust, kuid nii sageli koju sõita, nagu tahaks, ei ole võimalik. Alles Eestisse tulnuna olen hakanud oma rahvuslikku kuuluvust rohkem hindama," lausus Pavel.

Kas eestlane kardab võõraid kultuure? >>

Mis puudutab eestipärast kööki, siis kõige sügavamat muljet on talle avaldanud marineeritud kõrvits, mis maitse poolest meenutab ananassi. Samuti on talle meeldinud kama ja rukkileivast kiluvõileivad.

Oma omade keskel

Pavel oskab tõelise meisterlikkusega akordioni mängida. 2015. aastal tutvus ta Tallinnas udmurdi ansambliga Ošmes (Allikas) ning sai alates 2017. aasta sügisest selle kunstiliseks juhiks.

Ansambli liikmete seas on põhja-, lõuna- ja keskmaa-udmurte, aga ka udmurte Tatarstanist. Koos uurivad nad udmurdi rahva ajalugu, rahvarõivaid ja laule. Pavel õppetab kollektiivile õiget liikumist ja laule udmurdi keeles esitama.

Vaatamata sellele, et ta on kollektiivi kõige noorem liige, ülejäänutel on vanust 30 kuni 65 eluaastat, saab ta oma ülesannetega hõlpsalt hakkama.

"Vanusevahe ei sega töös mitte sugugi. Mul on nendega väga mõnus ja mugav olla. Liiatigi osutusin ma just sellekssamaks karmoškamängijaks, keda nad olid kaua otsinud," nentis Pavel.

Ees on tal veel kaks aastat õpinguid ning seejärel tuleb teha valik edasise karjääri ja edaspidise elukoha suhtes.

104
Tagid:
karmoškamängija, udmurt, muusika, kultuur, Pavel Kutergin, Udmurtia, Eesti, Tartu, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega