Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”, illustreeriv foto

Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik

43
(Uuendatud 17:52 16.03.2018)
2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Rahvaauhinna pälvis Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram, kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Türi Ühisgümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku, teatab ministeerium.

Aasta keeleteoks valiti "Eesti kohanimeraamat" >>

"Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset ja kultuuriväärtuslikku korda saatnud," ütles minister Reps.

Peaauhinna pälvinud Enn Ernitsa kogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" koondab autori olulisemaid kirjutisi keeleteaduslikel teemadel, millest suurel osal on ka laiem kultuuriline taust ja tähendus.

Üle seitsmesaja-leheküljeline teos sisaldab valikut 1972.-2015. aastal avaldatud artiklitest. Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos.

Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja —õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija.

E-etteütlust kirjutas rekordarv inimesi >>

Žürii, kuhu kuulusid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, otsustas tõsta esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva etteütlust ning "Eesti-mari sõnaraamatut".

Kümme aastat tagasi 277 osalejaga alustanud Vikerraadio e-etteütlus on kasvanud tuntud ja oodatud ettevõtmiseks, kus tuhanded inimesed oma keeleoskuse proovile panevad. Sellest on saanud traditsioon ja emakeelepäeva üks olulisemaid sündmusi.

Paljud koolid on e-etteütluse võtnud oma emakeelepäeva tähistamise programmi, samuti kirjutatakse e-etteütlust ühiselt töökollekiivides ja sõpruskondades. E-etteütluse tekstid on humoorikad ja meeldejäävad ning juhivad tähelepanu levinud veaohtlikele kohtadele, mis just praegu on keelespetsialistidele silma jäänud.

"Eesti-mari sõnaraamat" avab sugulaskeele kõnelejatele tee eesti keele juurde. Veebisõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele ja sisaldab umbes kümme tuhat märksõna. Sõnaraamat kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja.

Rahvas valis õpilaste klassi-Instagrami "Roostikurebased"

Rahvahääletuse võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram "Roostikurebased", kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi.

Kõik postituste tekstid on kontrollitud eki.ee leheküljel, et õpilastele jääks külge õigekeelsussõnaraamatu kasutus ning eesti keele reeglid. Õpilased peavad postituste õigekeelsuse kontrolli väga tähtsaks.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega >>

Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 3507. Kokku anti 4815 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Rahvahääletuse võitis klassi-Instagram "Roostikurebased" 699 häälega. Järgnesid seitsme tundesõnaga T-särgid 600 häälega, "Sörulase aabits" 406 häälega, Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10, mis kogus 356 häält ning Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020, mis sai 280 häält.

2017. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 23 mullust keeletegu.

Keeleteo auhind anti tänavu välja kaheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Türi Ühisgümnaasiumis.

2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti kohanimeraamat", rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Detsembris riigikogus arupärimistele vastates rõhutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et õigekirja hindamine on eesti keele riigieksami lahutamatu osa, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Minister Reps märkis, et õigekirja hindamine on eesti keele riigieksami lahutamatu osa, seda nii funktsionaalse lugemis- kui kirjutamisoskuse hindamisel.

Esilinastub dokumentaalfilm Krasnaja Poljana eestlastest >>

"Õigekirja hindamisest eesti keele riigieksamil ei loobuta. Me kindlasti ei saa toetada eksami muutmist sellisel kujul," sõnas Reps.

Ta lisas: "Haridus- ja Teadusministeerium teeb kõik selleks, et ilusas eesti keeles õigesti kirjutamist väärtustada ja edendada noorte head emakeeleoskust."

43
Tagid:
emakeel, auhind, eesti keel, aasta keeletegu, Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni, Jaan Poska gümnaasium, Haridus- ja teadusministeerium, Mailis Reps, Enn Ernits, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega