Kaader filmist Dovlatov

"Dovlatov": film, kus ei juhtu mitte midagi

133
(Uuendatud 22:15 24.02.2018)
Neil päevil toimuval Berliini filmifestivalil on üheks žürii ja filmikriitikute lemmikuks Aleksei German noorema film "Dovlatov". Film jutustab tuntud kirjanikust vahetult enne tema Eestist lahkumist.

Lev Rõžkov

Sergei Dovlatov on üks kõige kergemini loetavaid kirjanikke. Poolenisti armeenlane, poolenisti juut, valdas ta ometi meisterlikult ilukirjanduslikku vene keelt.

Tänapäeval kuuluvad Dovlatovi teosed venekeelse kirjanduse kullafondi. Oluline näitaja on see, et Dovlatovit ei loeta sugugi mitte kohustuslikus korras, vaid vastupidi – hinge heaks. Sest Sergei Dovlatov on hästi lustakas kirjanik, ehkki ajuti kõneles ta kurbadest asjadest.

Dovlatov ühendas Tallinna opositsiooni ja võimupartei >>

NSV Liidus teda ei avaldatud ja Sergei Dovlatov kolis Leningradist Nõukogude Eesti pealinna Tallinna – nende aegade mõistes peaaegu Lääne-Euroopasse. Kuid isegi liberaalses Baltikumis ei sobinud tema jutustused lepingu sõlmimiseks. Ja Sergei Dovlatov siirdus New Yorki, kus ta külvati üle hellituste ja kiitustega. Ta suri 48-aastasena, kui kodumaal teda lõpuks ometi avaldama hakati.

Sergei Dovlatov elas Tallinna Kalamaja asumis
© Sputnik / Вадим Анцупов

Dovlatovist võin ma palju rääkida. Jutustusest jutustusse rändab tema kangelane – võluv jäärapäine ajakirjanik, kellel on keerulised suhted toimetajatega ja soojad suhted alkoholiga. Dovlatovi kombel elada on ahvatlev, kuid, mis seal salata, võimatu. Mitte üksnes maks ei pea sellele vastu.

Niisiis, milline peaks olema film säärasest kirjanikust? Küllap lõbus ja särav. On kõik väljavaated kui mitte "Kahteist tooli" ja "Kuldvasikat" üle trumbata, siis vähemasti sama kirkalt särada.

Aga Dovlatovil paraku ei vedanud. Kõigepealt võttis tema loomingut käsitleda legendaarne Stanislav Govoruhhin, filmides Tallinnas linateose "Kauni ajastu lõpp" — monotoonse ja vaieldava teose, mis ei ole meistri filmograafias just parimaks.

Ausalt öeldes leidsin ma, et see film on ebaõnnestunud. Kuni ei olnud vaadanud Aleksei German noorema uut filmi.

Kõige põnevamal kohal

Kogu film kulgeb mingi udu sees. Kahtlemata on tegemist teatava sümboliga. Tõsi küll, ma pole seniajani suutnud aru saada, mida see tähendab. Ja mispärast?

Aga selles udus hulguvad kangelaste kahvatud varjud. Nende funktsiooniks on kaadris korraks vilksatada, lausuda midagi teravmeelset ja taanduda tagaplaanile. Mingisugust draamaarendust või konflikte nende ilmumine ei tekita.

Kusjuures enam kui kahe tunni jooksul ei juhtu filmis mitte midagi. Dovlatov longib ringi, jalutab tütrega, astub sisse toimetusse. Kogu lugu.

Кадр из фильма Довлатов
© Фото : Кинопоиск
Kaader filmist

Mul tekkis vääramatu tunne, et filmi loojad pole mitte ainult jätnud üritamata luua mingit huvitavat draamat – nad on seda lausa kõigest jõust vältinud. Enamik stseene vihjega mingisugusele konfliktile päädib eimillegagi. Tühjusega!

Nii näiteks saab filmi-Dovlatov teada, et tunnustamata kirjanike teosed antakse pioneeridele vanapaberiks. Ja seisab selline Dovlatov hoovi peal ning tuul pillutab lehekesi käsikirjadest. Ning tema juurde astub kooliõpetaja ja ütleb: "Kas aitaksite lapsi, neil on raske? Kas aitaksite, mis?" Aga see lugu ei lõpe mitte millegagi. Kohe jooksuga järgmise episoodi juurde.

Või teine näide: naine esitab Dovlatovile ultimaatumi: "Kas perekond või kirjandus! Vali otsemaid!" Ja mis te arvate, kas Dovlatov teeb valiku? Ha-haa! Jälle jääb episood katki.

Кадр из фильма Довлатов. Довлатов (Милан Марич) и фарцовщик Давид (Данила Козловский)
© Фото : Кинопоиск
Kaader filmist

Austusvärinaga

Sergei Dovlatovit kehastab serblasest näitleja Milan Marić. Serbia näitleja arsenal tundus mulle kuidagi vaene. Vahest küll võib ta nii võluvalt muiata. Ja see on kõik, mida ta võib.

Kuivõrd Dovlatovi kangelane kuhugi ei arene, siis ei toimu temaga ka mingeid muutusi. Ta jääb täpselt samasuguseks, nagu oli filmi alguseski.

On näha, et peategelase kujusse suhtuvad filmi loojad austusvärinaga. Ta ei ole üldsegi elav inimene. Tegemist on mingi elustatud monumendiga, kes aeg-ajalt nähvab teravusi. Tal ei ole mitte mingisuguseid nõrkusi. Ta ei joo end isegi kordagi purju. Sest kuis seda tohiks! Ja seega ei tundu ta üldse mitte elava inimesena.

Sergei Ursuljak: Tallinnas filmi teha on kerge ja mõnus >>

Kokkuvõttes on muidugi tore, et me mäletame selliseid inimesi nagu Sergei Dovlatov. Küll aga on kahju, et talle mõeldud aupärg on, kui parafraseerida teist geeniust Vladimir Majakovskit, põimitud närvavõitu roosidest. Aga kunagi, jäägem lootma, murrab tema tõeline kuju monumendistampide koorikust läbi ja ilmub tõeline Sergei Dovlatov, sellisena, nagu tema suurepäraste raamatute lugejad teda armastama on hakanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

133
Tagid:
analüütika, kunst, kino, kultuur, Aleksei German, Milan Marić, Sergei Dovlatov, Berliin, Saksamaa, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Filmid 2017: kosmos, kung fu ja võidud tühjal kohal
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega