Eesti pianist Tanel Joamets annab kontserte üle Venemaa

Noodid teel: pianist Tanel Joamets annab kontserte üle Venemaa

98
(Uuendatud 12:08 17.02.2018)
2018. aasta veebruaris teeb Eesti pianist Tanel Joamets oma kontsertidega ringreisi Joškar-Olast Barnaulini. Ta rääkis Sputnikule iga-aastastest reisidest ja avas oma peamise muusikalise saladuse.

TALLINN, 17. veebruar — Sputnik, Timur Selivanov. Tanel Joamets on neljakümne üheksa aastane, ja elanud peaaegu kogu elu Tartus, kus ta annab tunde Eesti Muusikaakadeemia filiaalis.

Vaiksest tudengilinnakesest käib pianist igal aastal reisidel, et esitada kümneid kontserte Eestis ja kaugemal piiride taga. Ent ta ei vali selleks sugugi maailmamainega pealinnu – näiteks 2017. aastal sõitis Joamets läbi 17 Venemaa linna Habarovskist Krasnojarskini.

Neeme Kuningas: töö Siberis teeb mind nooremaks >>

"Ma liigun kõikvõimalike liiklusvahenditega: lendan lennukitega, sõidan rongide, busside ja taksodega. Reisidel olen ma nagu kala vees, igavust ei tunne teel olles kunagi. Minu jaoks on kontserdireisid lausa õnn, ma saan publikule näidata seda, mille kallal kuude kaupa töötanud olen," lausub Tanel.

Vaba aega jääb ringreisil vähe, enamasti asub pianist peale kontserti otsekohe teele. Aga kui õnnestub, siis käib Tanel ühepäevastel matkadel. Ta on juba käinud Uuraalites, Altai mägedes, Baikali ääres. Kõige enam meeldib talle Sahhalin – seal on ta käinud juba kümme korda ja alati jätnud endale aega jalutuskäikudeks.

Танел Йоаметс
© Фото : Майт Юриадо
Eesti pianist Tanel Joamets

Üks kahest peamisest Venemaa hädast pole ka pianististi mööda läinud: "Mäletan hästi piiriületust Karjalast Vologda oblastisse. Sellel piiril oli sedavõrd olematu maantee, et auto sõitis kõige enam 20 kilomeetrit tunnis."

Lähen välja riskile

Pianisti repertuaar muutub tihti, igaks hooajaks valmistab Tanel ette uued teosed. Ringreisil varieerib ta esinemiskava, et endal igav ei hakkaks ja et kohandada publikuga – aegajalt esineb pianist muusikakoolide lastele.

Filmi “Issajev” lavastaja Sergei Ursuljak
© Фото : Андрес Эренпрейс

Klaverimängija harjutab iga päev neli-viis tundi: "Konservatooriumi ajal üritasin mängida rohkem, aga käed ei pidanud vastu. On olemas piir, millest saati rohkem harjutada on juba kahjulik. Ainuüksi iseenda jaoks ma ei mängi. "Riskin" tuua kõik, mis mulle meeldib, publiku ette."

Lemmikheliloojaid on Tanel Joametsal seitse: Mozart ja Schubert, Debussy ja Grieg, Skrjabin, Rahmaninov ja Tubin. Nende teoseid mängib ta "võrdsetel alustel", üht teisele eelistamata.

Tanelit ei ole piiratud muusikatraditsioonide raamidest: "Nende heliloojate valik tähendab minu vaba valikut. Igal kunstnikul on voli ennast millegagi piirata. Näiteks minu vanaema õde on suurepärane maalija. Ta on terve eluaeg joonistanud ainult lilli – see tähendab, et ta on piiranud ennast veelgi rangemalt kui mina Rahmaninovi ja Schubertiga!"

Joametsa sõnul on eesti ja vene klaverikoolkonnad küllaltki lähedased, ja üldse pole rangeid rahvuslikke koolkondi maailmas enam ammugi olemas – jäänud on ainult interpreetide isiksused.

Танел Йоаметс
© Фото : Майт Юриадо
Tanel Joamets on juba käinud Uuraalites, Altai mägedes, Baikali ääres

"Klaverikunst erineb mistahes teisest selle poolest, et luuletaja või maalikunstnik võib luua üksinduses, võib maalida ilma ühtegi teost müümata, aga pianist vajab publikut. See kunst ei sünni üksinduses," lausub Tanel.

Peamine saladus

Popmuusikasse suhtub pianist vaoshoitult: "Ma tunnen, kui toode on tehtud lihtsalt müügiks. Seda esineb igas muusikažanris, isegi klassikas ja džässis. Müüdavus, katsed kuulajatele mokkamööda olla on väga ohtlikud, kuid teisest küljest ei suuda keegi seda täielikult vältida."

Švõdkoi: Tallinnalgi on, mida jagada, ja Moskval on, mida näidata >>

Pianistil on oma esinemiste puhul kaks ampluaad – klassikalise muusika esitaja ja improviseerija. Need toetavad teineteist ja "õpetavad" vastastikku: "Improvisatsiooni olemuseks on viibimine hetkes, tunnetus, et sa tõesti lood muusikat otse siin ja praegu. Ma olen õppinud seda tunnet improviseerimiselt klassikale üle kandma. See on minu peamine saladus."

98
Tagid:
pianist, klassikaline, intervjuu, kontsert, muusika, kultuur, Sputnik, Tanel Joamets, Sahhalin, Eesti, Tartu, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega