Algab konkurss Eesti-Läti keeleauhinnale, illustratiivne foto

Algab konkurss Eesti-Läti keeleauhinnale

12
(Uuendatud 16:59 24.01.2018)
Keeleauhinna eesmärk on suurendada teadmisi eesti ja läti keelest ning tunnustada eesti ja läti tõlkijate, keeleteadlaste ja õpetajate saavutusi nende keelte edendamisel

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Eesti ja Läti välisministeeriumid kuulutavad välja iga-aastase konkursi Eesti-Läti keeleauhinnale, teatab Välisministeerium.

Vastavalt keeleauhinna põhikirjale võib konkursile esitada kandidaate, kes on 2017. aastal aidanud oma tegevusega kaasa eesti ja läti keele edendamisele kas tõlke või teadustööga, eesti keele õpetamisega Lätis või läti keele õpetamisega Eestis.

Lätlased peavad Eestit kõige edukamaks Baltimaaks >>

Žürii langetab otsuse võitja suhtes 2018. aasta kevadel. Võitja kuulutavad välja Eesti ja Läti välisministrid.

Keeleauhind aitab tugevdada ka Eesti ja Läti kultuurikoostööd, mis on eriti oluline sellel aastal, mil tähistame mõlema riigi sajandat sünnipäeva.

Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad võrdselt mõlema riigi välisministeeriumid. Žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumi esindajad kui ka kirjandusasjatundjad.

2017. aasta tegevuse eest on võimalik kandidaate esitada konkursile kuni 14. märtsini. Konkursil osalemise taotluse ja kandidaadi CV palub ministeerium saata e-kirja teel aadressile vminfo@mfa.ee või kirja teel märksõnaga "Keeleauhind" aadressil Välisministeerium, Islandi väljak 1, 15049 Tallinn. Taotluse vorm ja konkursi põhikiri on ministeeriumi kodulehel.

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009, 2012), Guntars Godinš (2010, 2013), Kalev Kalkun (2011), Margus Konnula alias Contra (2014) ja Valts Ernštreits (2015).

Eesti heiskab lipu naabrite 100. aastapäeva puhul >>

2016. aasta auhinna pälvis Livia Viitol läti luuletaja Astrid Ivaski luulekogu „Mere silmad" ja Valentīns Jākobsonsi lühiproosakogumiku „Hommikueine keskööl" tõlgete eest.

Mullu esitati keeleauhinnale 8 kandidaati, kelle töid hindas žürii, kuhu kuulusid nii keele- ja kirjandusasjatundjad kui mõlema riigi välisministeeriumi esindajad. Preemia rahaline väärtus oli 3000 eurot, millesse panustasid mõlema riigi ministeeriumid võrdselt.

12
Tagid:
kandidaat, koostöö, tõlkija, õpetaja, kultuur, keeleauhind, Välisministeerium, Sven Mikser, Läti, Eesti