Igor Masloboinikov

Filmirežissöör Igor Masloboinikov: töötasin katlamajas, nagu Viktor Tsoi

89
(Uuendatud 16:49 15.01.2018)
Eestis sündinud näitleja, stsenarist ja režissöör Igor Masloboinikov käis kodumaal vanematel külas ja rääkis portaalile Sputnik Eesti oma tööst teatris ja kinos, tänapäevastest vene seriaalidest ja oma kunagisest kursusevennast Kirill Kärost

TALLINN, 15. jaanuar — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Praegusel ajal elab Igor Masloboinikov Peterburis, teatrikunstist on ta läinud üle filmirežissööriks ja tema loomingulistes plaanides on vändata täispikk mängufilm.

Kas mõistsite juba lapsepõlves, et saate näitlejaks?

Algkoolis tahtsin saada muuhulgas õpetajaks, mõtlesin paljudest teistest elukutsetest, hiljem aga jõudis pärale arusaamine, et näitlejatöös saab proovida kõike, mis tavaelus pole võimalik, ja see mind võlus.

Aktiivsed näitlejaks õppimise aastad langesid 1990. aastatele, millised muljed sellest ajajärgust on jäänud?

Üheksakümnendate ajajärk oli muidugi segane, aga kui parajasti õpid, siis erilist tähelepanu halvale ei osuta. Tallinnas sain ma näitlejana keskhariduse, kuid soovisin midagi enamat, seetõttu sõitsin ära Peterburisse. Seal astusin Nukuteatri näitekunsti teaduskonda ja nukuga töötada ma oskan – tuli üsna mitu korda etendustes kaasa teha. Kuna nukuetendused on mõeldud enamasti lastele, kulus mu nukueriala tõenäoliselt marjaks ära muinasjutulugude stsenaariumide kirjutamisel.

Актер Игорь Маслобойников
© Sputnik / Вадим Анцупов
Igor Masloboinikov.

Muide, pärast Eestis teatristuudio lõpetamist ei saanud ma terve aasta Venemaale sõita, kuna esimesel sõidul sinnapoole võeti mind sellepärast reisilt maha, et ma polnud passi kehtivust pikendanud, ja saadeti Eestisse tagasi. Ja minagi töötasin katlamajas, nagu Viktor Tsoi, minu paarimeesteks olid endised parteitöötajad, keda ma oma 21-22-aastases eas kasvatasin, õpetasin õigesti sütt viskama ja sõimasin, kui nood ahju valesti puhastasid.

Mispärast teatrist kino kasuks loobusite?

MHAT-i õppestuudios, kus ma käisin ettevalmistuskursustel, oli meil eravestlus Oleg Tabakoviga ja õppejõududega sellest, milline väljavaade meid ees ootab.

Kirill Käro
© Фото : личный архив Кирилла Каро

Kasvult olen lüheldane (166 cm), аga teatris peab sul olema välimust, nagu näiteks mu kursusevennal Kirill Kärol (ossa, kui pikk poiss!). Selsamal vestlusel öeldi mulle, et pearolle mul pigem ei tule, ning mind lastakse mõneks minutiks välja minna – läksin välja, hästi tegin, ja lahkusin. Enam-vähem niiviisi mu saatus näitlejana kujuneski. Kuulsin isegi sellist arvamust, et minu jaoks tuleb eraldi stsenaarium kirjutada.

Teater tervikuna mulle nii kangesti ei meeldinudki – seal on intriigid ja palju säärast, mida ma ei salli. Võib-olla pöördun sinna tagasi, aga ei taha aastate kaupa istuda ja oodata, kuni mingi põnev roll pakutakse. Ent kuna raha oli vaja teenida, hakkasin kirjutama stsenaariume. Kuidagi pooljuhuslikult sain tuttavaks produtsent Igor Gombergiga, kelle palvel osalesin ma töös filmi "Hoia mind, vihm" stsenaariumi kallal, ja tasapisi tuli üks projekt teise järel – nende seas ka ajalooline seriaal "Legend Olgast" näitlejanna Olga Tšehhovast.

Te olete palju mänginud seriaalides, kas on jäänud ka palju meeldivaid mälestusi?

Oma seriaalirollidele ma laias laastus erilist tähendust ei omista. Esiteks on need rollid olnud reeglina väikesed, ja teiseks tegemist krimiseriaalidega. Ehkki omal kombel armastan iga oma kehastatud tegelast. Aga on olnud ka erandeid: näiteks suur roll ühes "Mangusti" seerias, kus ma mängin negatiivset tegelast, Kirill Käro aga positiivset, ja päris lõpus tapab ta mu ära.

Игорь Маслобойников на съемках фильма Однажды в Гринтауне
© Фото : из личного архива Игоря Маслобойникова
Igor Masloboinikov filmi "Ükskord Greentownis" võtetel.

Aga roll seriaalis "B.S – endine kaastöötaja" vastupidi, kurvastas – istusin ega teinud midagi, kuigi kangesti keelitati ettepanekut vastu võtma, ja rahagi maksti üsna palju. Režissöör tahtis, et tema filmis poleks suvalised tundmatud, vaid nimedega näitlejad. Ekraanil võib ju vaikida nagu peategelane seriaalis "Võitleja", aga roll peab olema huvitav.

Filmikunstis on minu meelest oma häda. Kui teatris käib tegelaskuju loomine ja sedagi, kui veab, koos lavastajaga, siis filmi valitakse kõik näitlejad tüpaaži järgi. Nagu ütles Vjatšeslav Tihhonov oma Stirlitzi rolli kohta: "Mina olen tüpaaž." Ja mul tuleb peaaegu kogu aeg mängida bandiite ja müüdavaid mente. Õudus. Nähtavasti on mul bandiidi ilme näos (naerab).

Kas seriaal saab üheaegselt meeldida lauale vaatajaskonnale ja kanda endas kultuurilist väärtust?

See on täiesti võimalik. Aga enamus tänapäevastest seriaalidest on siiski massitarbekaup ja nad mõeldud põhiliselt teleris näitamiseks: teleri ees ajal võib vaataja süüa, millegi muuga tegelda, mitte vaadata kõike otsast lõpuni, nagu teatris. Lisaks tasub aru saada, et on olemas lineaarsed seriaalid, kus uus seeria on eelmise jätkuks (need on mulle huvitavamad), ning on üksikute novellidena esitatud lood – needsamad "Lõhutud laternate tänavad".

Tõeliselt heal kvaliteetsel seriaalil, leian ma, peab olema hea kirjanduslik alus või hea stsenaarium. Või siis näiteks produtsent, kes on võtnud sihiks teha kvaliteetne toode. Oluline on aeg, mis seriaali loomisele pühendatakse, sageli käivad võtted kiirustavas tempos. Mida enam positiivseid tegureid kokku saab, seda suurem šanss, et välja tuleb väärt asi.

На съемках Ералаша
© Фото : из личного архива Игоря Маслобойникова
"Jeralaši" võtetel.

Suurepäraste teoste põhjal on vändatud näiteks nõukogude mitmeseerialine film – Stanislav Govoruhhini "Kohtumispaika ei tohi muuta" (vendade Vainerite romaani "Halastuse aeg" põhjal) või suhteliselt hiljutine "Meister ja Margarita" Vladimir Bortkolt (Mihhail Bulgakovi kultusteose järgi). Tõstan esile Valeri Todorovski seriaali "Sula" (minu arvates võitleb see mees "lausungi" eest oma loomingus): iga seeria oli mulle huvipakkuv – see, kuidas on mängitud, kuidas on loodud ajastu. Sergei Ursuljaki "Likvideerimist" lausa jumaldan.

Kusjuures Kirill Kärot ei tundnud ma "Likvideerimises" esialgu äragi, roll on tal seal väga hea, kuigi mitte peaosa. Ta ei ole seal iseenda moodi, tema tegelaskuju ei ole stamp ja see on Kirilli suur pluss. Leian, et teda kasutatakse vahel üheülbaliselt. Kuigi oma kursusekaaslast, kellega sai palju aega koos veedetud, on raske tajuda kõrvaltvaatajana ja objektiivselt. Palju lihtsam on hinnata tundmatu näitleja tööd.

Kas te ise soovite olla nimelt režissööriks? Või olla siiski stsenarist – teie põhitegevus?

Stsenaariumid on tagajärg. Ammu olen tahtnud tegeleda režissuuriga, teatrilavastajaks asusin õppima kohe pärast kooli. Aga tol ajal oli vähe teadmisi ja kui mult küsiti Vahtangovi, Tairovi, Tovstonogovi kohta, ei osanud midagi vastata. Minu teadmistebaas suurenes sisuliselt siis, kui sain näitlejahariduse, omandasin töökogemuse kinos ja teatris, suhtlesin tarkade inimestega. Mul on hea meel, et tostan oma unistust, ja režissöörina tahan teha täispika mängufilmi.

TÄIENDUSEKS

Igor Masloboinikov sündis 1973. aastal Tallinnas. Koolipäevil õpetati noort Igorit ja tema kaaslasi pioneeride palees luurajaiks, kuid tema tahtis pääseda teatristuudiosse ja tuli lasteteatrisse Vene draamateatris lavastaja Svetlana Krasmani jutule. Proovid toimusid Meremeeste Klubis.

Pärast kooli sõitis Moskvasse edasi õppima ja astus seal Moskva Kunstiteatri õppestuudio ettevalmistuskursustele. Kursuse lõpetanute iseseisvad tööd vaatas läbi Oleg Tabakov isiklikult, kuid kõrgkooli astuda õnnestus Igor Masloboinikovil vaid provintsikooli – Jaroslavi teatrikooli. Sealt püüdis ta lasta ennast edutult üle viia Moskvasse, samuti Venjamin Filštinski kursusele Peterburis, kus õppisid Habenski, Poretšenkov ja Truhhin. Igor asuski seal asjaga tegelema, kuid lavakõne õppejõud Valeri Galendejev kukutas ta läbi.

На съемках Ералаша
© Фото : из личного архива Игоря Маслобойникова
"Jeralaši" võtetel.

Masloboinikovil tuli naasta Tallinna, kus ta kolme aasta pärast, 1994. aastal lõpetas Eesti Vene draamateatri teatristuudio Vladimir Laptevi juhendamisel. Seejärel Peterburi ja Venemaa Riiklik lavakunstide instituut (RGISI, endine SpbGATI ja LGITMiK) teatri- ja filminäitleja erialal (1999), teine kõrgharidus samast instituudist filmi- ja telerežissööri erialal (2016).

Praegusel ajal on Igor Masloboinikov režissööriks ja ühtlasi filmiajakirja Jeralaš stuudio Peterburi filiaali näitlejameisterlikkuse ja lavakõne õppejõud.

89
Tagid:
kino, teater, Igor Masloboinikov, Kirill Käro, režissöör, näitleja, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega