Kirill Käro

Kirill Käro: Tallinnas oli isegi politsei meile abiks

153
(Uuendatud 15:24 04.01.2018)
Reedel, 5. jaanuaril jõuab filmilevisse režissöör Andres Puustusmaa mängufilm "Rohelised kassid". Tegemist on draamaga, mis räägib keskealiste meeste saatustest, kes on tänapäevasest elust kõvasti kõrvale jäänud

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. Sputniku korrespondent Lev Rõžkov ajas juttu tuntud näitleja, Tallinnast pärit Kirill Käroga, kes kehastab filmis küll mitte peategelast, kuid värvikat rolli, ja palus tal rääkida sellest jaanuarikuu kõige huviäratavamast esilinastusest.

Väga musikaalsed inimesed

Kui kaua aega teil "Roheliste kasside" võteteks kulus?

Te hakkate naerma: ma olin kohal kõigeks kaks võttepäeva. Aga tegemist on minu sõbra Andres Puustusmaa filmiga. Filmil on väga huvitav stsenaarium. See on film unustatud inimestest, meestest, kelle elutee on kraavi kiskunud.

Niipalju kui ma tean, tuleb Sergei Makovetski tegelane vanglast välja?

Jutt ei ole ainult vangistusest. Peategelased on vanad mehed, aastates mehed. Loodan, et mu kolleegid minu peale säärase määratluse pärast ei solvu. Nii Makovetski kui Tõnu Kargi tegelased tuleb kogu oma elu uuesti alustada.

 Актер Cергей Маковецкий и режиссер фильма Андрес Пуустусмаа
© Фото : Ирина Тихомирова
Näitleja Sergei Makovetski (keskel).

Ja keda teie seal mängite?

Minu tegelaseks on rehabilitatsioonikeskuses töötav mees, kes lahendab sisserändajate olmeprobleeme. See ei ole eriti prestiižikat ametit pidav inimene ega seila, ütleme nii, elu laineharjal. Samaviisi, nagu ka tema hoolealused migrandid. See on lugu inimestest, kes otsivad elu mõtet väljaspool kitsarinnalisi olmeväärtusi.

Kas nad leiavad selle?

Mingis mõttes nõnda juhtubki.

Mispärast tasub "Rohelisi kasse" vaadata? Äratage meis uudishimu.

Seda tuleb paluda Andres Puustusmaalt, vahest tema ärgitab põnevust. Mina näen ainult üht ribakest, ent tema näeb kogu filmi. Filmi ennast ei ole mina ka näinud, nagu teiegi. Minu jaoks on suureks põnevuseloojaks see duett – Tõnu Kark ja Sergei Makovetski, keda Eesti vändatud filmis eriti ei kohta. Võimalik, et ta polegi kunagi Eestis võtetel käinud. Minu jaoks on see väga huviäratav, kuna Makovetski on väga põnev näitleja. Ma nägin teda Hollandi režissööri Jos Stellingi filmis "Duskas".

Kas ta oli võtete ajal teie partneriks?

Kahjuks mul temaga koos võttepäevi ei olnud. Ma ei näinud teda võtteplatsilgi. Ta oli juba ära lennanud, kui mina kohale jõudsin.

Filmivõtted toimusid iidses Tallinnas?

Minu puhul Koplis. Seal oli varjupaiga lokatsioon. Mina töötasin ainult seal.

Aga kas migrandid olid ehtsad? Või kehastasid neid näitlejad?

Need olid tõelised sisserändajad. Nigeeriast ja teistest Aafrika-maadest. Me suhtlesime nendega, niipalju kui saime suhelda. Inglise, vene, eesti keeles ja vähemalt kahes nende emakeeles. Ning mind vapustas nende meeste ülimalt arenenud muusikaline improviseerimisoskus. Filmis oli vaja stseeni, kus nad korraldavad meie peategelasele, keda kehastas Tõnu Kark, omamoodi initsiatsioonitrituaali. Temast saab justkui nende hõimupealik.

Ja sisserändajad tegid selle muusikalise episoodi väga kähku ja improvisatsiooniliselt ära. Väga huvitav rütmimuusika-kollektiiv kujunes neist poistest, kes teineteist ei tundnud. Nad moodustasid ühe väga hea ansambli. See vapustas mind. Väga musikaalsed inimesed.

Режиссер фильма Андрес Пуустусмаа
© Фото : Ирина Тихомирова
Andres Puustusmaa.

Roboti ja uurimistöö vahel

Kirill, oleks huvitav teada, millest teil tuli loobuda, et "Rohelistes kassides" kaasa teha? Mis filmid need olid?

Maikuus, kui võtted toimusid, viibisin ma seriaalide "Etemad kui inimesed" ("Лучше, чем люди") ja "Elus" ("Живой") võtteplatsidel. "Etemad kui inimesed" on kompanii Yellow, Black & White ja Pervõi Kanali ühisprojekt. Tegemist on kuueteistosalise seriaaliga tuleviku teemadel, see on lugu inimese suhetest masinaga, robotiga. Lugu empaatilisest robotist, kes suudab areneda ja tunda kaastunnet. Selle projektiga osalesime Cannes´i festivalil, kus saime nomineeritud parima lõpetamata seriaalina auhinnale Work in progress.

Kuid praeguseks olete selle tööga lõpule jõudnud?

Jah. Aga siis oli see veel töös. Muide, sellel festivalil tuli võitjaks saksa režissöör Tom Tykwer seriaaliga "Babylon Berlin". Meie jaoks oli väga hingekosutav, et nomineerisime koos sellise mehega. Tema on, näiteks, filmide "Lola jooks", "Parfüüm", "Pilveatlas" režissöör.

Kas mängisite robotit?

Oi ei! Ma mängisin selle perekonna pereisa, kuhu robot satub. Robot on noor neiu Paulina Andrejeva kehastuses. Meie suhted selle olendiga on kujutatud pidevad arengus. Esialgu suhtun ma temasse nagu kohvikeedukannu. Ent robot suudab ilmutada kaastunnet. Ja minu suhtumine robotineiusse teeb kogu filmi vältel läbi muutumisi. Ning selleski loos on palju kannapöördeid ja seiklusi seoses sellega, et tegemist on ainulaadse robotiga ja teda jahivad mõistagi paljud. Vaat niisugune ulmelugu. Eks näis, mis välja tuleb.

Ja teine projekt?

Seriaal "Elus" ("Живой"/"Alive") on samuti praeguseks filmitud. Me lõpetasime võtted novembris. See on lugu uurivast ajakirjandusest. Lugu mehest, kes eluga riskides püüab tõde jalule seada.

Ajakirjaniku rollis olite teie?

Jah, ma mängisin ajakirjanikku.

Ekskursioonideks pole mahti

Aga tuleme tagasi Tallinna. See on teie kodulinn ja filmivõtete ajal tunti teid siin ilmselt ära?

Muidugi. Aga õnneks polnud neid äratundjaid niiväga palju. Nii et sain üsna rahulikult tööle keskenduda. Nende seast, kes mu ära tundsid, küsis mõni autogrammi, mõni pildistas. Sagedamini muidugi pildistati. Autogrammid ei ole enam moes.

Кадр из фильма Зеленые коты
© Фото : Leo Production
"Rohelised kassid".

Te olete Tallinna filmilokatsioonide puhul üsna sagedane külaline. Võrdlemisi hiljuti olite siin ka seriaali "Nuuskija" filmivõtetel?

Jah. See oli möödunud aastal, mullu sügisel. "Nuuskija" on minu jaoks eriline projekt. Põnev oli käia kodustes paikases. Lemmikprojekt oma lapsepõlvelinnas – see on väga meeliülendav. Suur osa filmigrupist tuli Tallinna esimest korda. Ja mina tahtsin sõpradele oma linna näidata. Aga see polnud sugugi lihtne, kuna meil tuli ära teha väga mahukas töö.

Kas tõesti minutitki mahti ei olnud?

Ei olnud! Seletan, miks. Kahjuks on Tallinnas filmimine üsna kulukas lõbu. Eriti välismaalastele. Seetõttu tuli iga päev tööd teha. Aga ühe korra mul siiski õnnestus kolleegidega pisut ringi uidata ja veidi aega ühes restoranikeses istuda. Õnnestus isegi eestlastest ametivendadega juttu puhuda.

Kas teie suhtes oldi vastutulelikud? Oldi kuidagi abiks?

Nii valitsus kui isegi politsei olid meile väga kõvasti abiks. Meil mängisid ka eesti näitlejad. Muide, siseruumide stseenid filmisime Kiievis. Võtsime sinna kaasa ka eesti näitlejad. Ühesõnaga, see oli väga huvitav kogemus.

153
Tagid:
"Rohelised kassid", Kirill Käro, Andres Puustusmaa, Sergei Makovetski, Eesti
Samal teemal
Saudi Araabia tühistas kinokeelu
Veera Glagoleva esitles Eesti kinopublikule oma filmi „Kaks naist“
Igor Kostolevski: lurjuseid ei ole minu jaoks olemas
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega