Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammis on üle 100 ürituse

"Eesti Vabariik 100" juubeliprogrammis on üle 100 ürituse

69
(Uuendatud 01:06 10.12.2017)
Eesti 100. juubeli kulminatsiooniks on 24. veebruaril Tallinnas toimuvad üritused, kuid sellega juubelisündmused kaugeltki ei lõpe. Pidustused kestavad kuni Tartu rahu 100. aastapäevani

TALLINN, 8. detsember — Sputnik. Programmis on üle 100 sündmuse ja üle 600 kingituse tegemise. "Seda sünnipäeva me loome kõik ühiselt kingitustega, mis me riigile toome, kuid juubeli üks fookusi on noored ja lapsed," ütles "Eesti 100" juhrühma liige Tiit Pruuli, vahendab Pealinn

"Sellisteks üritusteks pean saja tamme parkide rajamist või aktsiooni "Igal lapsel oma pill", mille raames on Eesti noored saanud üle 1700 muusikainstrumendi, või "Laste Vabariiki", mida on külastanud üle 30 000 lapse," lisas Pruuli.

EV100 Tallinna kava fookuses on lapsed ja noored >>

20.veebruaril tasub pilgud suunata Haapsallu, kus peaminister annab üle riiklikud teadus- ja kultuuripreemiad. Järgmisel päeval, 21. veebruaril on president Narvas, 22. veebruaril sõidab valitsus väljasõiduistungile Viljandisse.

Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

23. veebruaril möödub 100 aastat iseseisvusmanifesti ettelugemisest ja siis on tähelepanu keskmes Pärnu. Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimuvad kõige kesksemad üritused Tallinnas ja Tartus. Siis on Tallinnas kavas sõjaväeparaad ja lipu heiskamine Toompeal ning õhtul toimub Tartus Eesti rahva muuseumis presidendi vastuvõtt.

Tallinna Linnavolikogu esimees ja EV100 Tallinna komisjoni esimees Mihhail Kõlvart meenutas, et täna, reedel 140 aastat tagasi toimusid Tallinnas esimesed linnaduuma ehk linnavolikogu valimised, uue kalendri järgi 7. ja 8. detsembril 1877. aastal.

"Kümme päeva tagasi tähistati Toompeal saja aasta möödumist Eesti Maanõukogu otsusest tunnistada end kõrgeima võimu kandjaks Eestis, mis on oluline teetähis omariikluse sünniteel. Tallinna linnaduuma tekkimisest on maapäevani vaid 40 aastat," sõnas Kõlvart.

100 aastat Eesti Vabariiki >>

"Muuhulgas on tähendatud, et Eesti riik on ajalooliselt välja kasvanud kohalikest omavalitsustest. Seega on Tallinna linnavolikogu andnud suure panuse Eesti Vabariigi moodustamisse ja iseseisvuse taastamisse ning meil on suur rõõm tähistada riigi sajandat juubelit," lisas poliitik.

Soome Vabariik tähistab 100. sünnipäeva
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kõlvart nentis, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine kestab ühtekokku kolm aastat. "Oleme selle pika ja värvika teekonna alguses. "Kui sõnastada lühidalt Tallinna kava, siis võib seda iseloomustada sõnadega – me näeme, me tunneme ja me teeme."

Kõlvarti sõnul on linna soov, et väärikast juubeliaastast kujuneks Tallinnas sündmusterohke ja emotsionaalne periood. "Eesti riigi juubeliaasta algab suure ühispeoga, mida korraldatakse riigi ja linna koostööna, kui aastavahetusel toimub kontsert "Sajaga juubeliaastasse" Vabaduse väljakul. ERRi otseülekande kaudu jõuab see ka kõikide eestimaalasteni."

Juba praegu on meeleolu loomiseks Vabaduse väljakule rajatud võimsad valgusinstallatsioonid, kus vahelduvad lipuvärvidega valgussambad ja nn. Päikesejänkud ehk valgusvihud, mis väljakul lustivaid lapsi ja noori jälitavad või nende eest ära liiguvad.

Leidlikumad laste ja noorte ideed saavad tunnustuse >>

Lisaks on avatud ja avatakse järgmiseks kolmeks aastaks veel seitse erinevat valguslahendit. Lisaks sellele korraldavad Tallinna linnaosad veel omi juubeliüritusi. Kavas on ka rahvusvaheline üritus, kus Tallinna, Riia ja Vilniuse orkestrid esinevad kõigi Balti riikide pealinnade peaväljakutel.

Kõlvarti sõnul on välja käidud ka idee luua Tallinna juurde uus linna sümbol pildisein, mille taustal saaksid kõik soovijad ennast pildistada. Selleks, et välja selgitada, kus see pildisein peaks asuma ja mida sellel tuleks kujutada, on kavas korraldada konkurss.

Kuna EV100 on pühendatud lastele ja noortele, siis on kavas rida kingitusi ja üritusi just neile mõeldes. Tallinna vanim lasteaed, Kopli lasteaed sündis samal aastal mil Eesti Vabariik. Sellest ajendatuna otsustas linn kinkida oma lasteaedadele Eesti riigi juubeli puhul uued mänguväljakud. Projekti "100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele" raames kerkib 126 uut mänguväljakut.

Ka Tallinna päeva, 15. maid tähistatakse tuleval aastal kummardusena Eestile. Üks kesksemaid üritusi sel päeval on Tallinna õpilaste ühislaulmine Vabaduse väljakul, millest võtavad osa Tallinna koolide põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.

Lasteaialaste laulupidu "SadaSäraSilma" toimub Vabaduse väljakul 1. juunil. Suurematele lastele korraldatakse 18. augustil noorte tänavakultuuri festival, mis toob nii osalejate kui külastajateni tänavatantsu, tänava korvpalli ja mini-jalgpalli säravad hetked, ehedad emotsioonid ja ambitsioonikad ning andekad noored. Lisaks võistlustele saab kuulda head muusikat, osa saada kunstist ja osaleda erinevates töötubades.

Ratas: nüüd on meie kord nõuda õiglust >>

Kuna naaberriigid Eesti, Läti ja Leedu tähistavad oma 100. sünnipäeva samal aastal, siis sel puhul toimuvad kõigi kolme riigi peaväljakutel ühised kontserdid. Balti riikide pealinnade orkestrite kontserttuur toimub 18.08-01.09 Riias, Tallinnas ja Vilniuses. Kingituseks naaberriikide pealinnadele paigaldatakse Riiga, Tallinnasse ja Vilniusesse ka kolme riigi lipuvärvides lillepeenrad.

Peaminister Jüri Ratas osales täna Peterburi Jaani kirikus Eesti Vabariik 100 sündmuste tähistamisel ning asetas Peterburi metroopeatuse juurde lilled terroriohvrite mälestamiseks
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Lisaks lastele ja noortele ei jäeta tähelepanuta ka neid, kes lapseeast väljas – igal tallinlasel on riigi sünnipäevaga oma side ja seda saab tähistada nii üheskoos linna südames kui eraldi oma kodukohas. Juubeliaasta meeldejäävaks tähistamiseks toimuvad üritused üle linna – nii on iga linnaosa tulnud välja oma programmiga.

Eesti kunsti kuldaja näitusega "Rõõm Tallinna südames" Tallinna Raekojas tähistatakse lisaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ka 100 aasta möödumist Tallinna saamisest riigi pealinnaks. Näitus annab tervikliku ülevaate 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunstist.

Tallinna EV100 pühendatud programmi eelarve on 1,3 miljonit eurot, lisaks Tallinna Kommunaalameti investeeringud erinevatele valguslahenditele ligi poole miljoni euro ulatuses. Kõik Tallinna linna sündmused on kokku kogutud ja leitavad EV100 kodulehel, mida ka pidevalt täiendatakse uute kingituste ja sündmustega.

69
Tagid:
kuupäevad, sündmus, juubel, ühiskond, kultuur, EV100, Tiit Pruuli, Mihhail Kõlvart, Eesti, Tallinn
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega