Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees, Tallinna linna aukodanik Rafik Grigorjan

Grigorjan esitles raamatut armeenlaste rollist Eesti ajaloos

101
(Uuendatud 12:49 06.08.2018)
Rafik Grigorjani uus raamat "Eesti ajalugu. Armeenia jälg" võeti auditooriumi poolt vastu õpetliku näitena multikultuursuse kasulikkusest

ТАLLINN, 30. november — Sputnik, Svetlana Burceva. Vene kultuuri keskuses Tallinna kesklinnas esitles Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees, Tallinna linna aukodanik, enam kui 230 ajaloo-, rahvustevaheliste suhete, filosoofia-, kultuuriloo- ja politoloogia-alase teadusliku ja aimeraamatu autor Rafik Grigorjan oma raamatut "Eesti ajalugu. Armeenia jälg". Raamat sai kirjutatud Tallinna programmi "Kodanikumaailm" projekti raames.

Grigorjan: Eesti eliit ei usalda omaenese rahvast >>

Nagu esitlusel lausus oma sõnavõtus Leivi Sher, endine ajakirjanik ning kunagine Tallinna aselinnapea: "See raamat on selge tunnistus multikultuursuse kasulikkusest. See tõestab eredalt, et üks kultuur teist kultuuri kahjustada ei saa. Kultuuri saab kahjustada ainult kultuuritus."

Tallinn tähistab Eesti rahvuste päeva festivaliga, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ajaloos tähtsusetuid momente ei ole

Raamatu allikaks on arvukad arhiivimaterjalid, sealhulgas Tartu ülikooli arhiivist, pealtnägijate ja nende sõprade ning sugulaste mälestused, pajatuste kangelaste isiklikud dokumendid ja fotod. Põhjalikult ja põnevalt on jälgitud armeenlaste diasporaa ajalugu Eesti riigi kujunemise ja arengu kõikide perioodide jooksul.

Vaatamata sellele, et Eesti riiklus algas alles 100 aastat tagasi, ulatuvad esmased mainimised Eestimaa aladel elanud armeenlastest XIV ka XV sajandisse. Ja seda sajanditepikkust ajalugu on kujutatud läbi konkreetsete inimeste saatuste, konkreetsete sündmuste kaudu, mis on mõjutanud sadade ja sadade tuhandete Eestimaa asukate elu.

Mis on viltu Eesti rahvusvähemuste kojas >>

Esitluse formaat ei anna loomulikult võimalust raamatut tervikuna ümber jutustada. Rafik Grigorjan sai avada vaid üksikuid lehekülgi sellest monograafiast. Kuid isegi etteloetud näidete najal saab otsekohe mõistetavaks, kuivõrd mitmetahuliselt ja sügavalt erinevatest rahvustest ja kultuuridest inimesed üksteisest sõltuvad, kuidas nad mõjutavad üksteise elu ja saatusi ning ajalugu tervikuna.

Rafik Grigorjan, jutustades eeskätt Tartu ülikooli lõpetanud armeenlastest, meenutas silmapaistvat eesti teadlast, Eesti Teaduste Akadeemia liiget, Tartu ülikooli auprofessorit matemaatik Ülo Lumistet.

Asjaolude traagilisel kokkusattumusel lahkus Ülo Lumiste siitilmast 20. novembril ja 29. novembril toimusid teadlase matused. Raamatuesitluse külalised ja korraldajad austasid Ülo Lumiste mälestust minutilise leinaseisakuga.

Oma ajalugu tuleb tunda

Nagu Rafik Grigorjan nentis, tõestavad ajaloolised dokumendid seda, et Eestimaa territooriumil elab ammustest aegadest suur hulk kõige erinevamate rahvuste esindajaid, ja märkamatu, ent vaieldamatult oluline panus Eesti ajalukku on eranditult igal rahval. Aga väga kahetsusväärselt vähe on selle kohta teada. Ei ole põhjaliku teavet grusiinlaste panusest Eesti ajalukku, vähevõitu on teada valgevenelastest, ukrainlastest, baškiiridest ja paljudest, paljudest teistest.

Презентация книги Рафика Григоряна История Эстонии. Армянский след
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rafik Grigorjani raamatu esitlus

Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees Razmik Ivanjan juhtis sündmust portaalile Sputnik Eesti kommenteerides samuti sellele seigale tähelepanu. Tema arvates oleks väga huvitav ja rahvaste vastastikuseks rikastumiseks vajalik teada üksteisest märksa rohkem. "Niisugune raamat – see on suurepärane idee. Iga rahvas peab omasid tundma – kust nad pärit on, millal ja kuidas nad Eestisse saabusid, kuidas nende elu siin on kulgenud. Meie lapsed ja lapselapsed võivad hiljem selle raamatu avada ja lugeda. See on armeenia rahva ajalugu Eestis. Ma usun, et oleks väga kasulik ja huvitav, kui kõik Eestis elavad rahvad koguksid kokku oma ajaloo meie riigis," arvab ta.

Grigorjan: partei ei ole soldatirood >>

Ivanjan rõhutas, et iga rahvas võtab teiste rahvuste esindajatega suheldes alati midagi nendelt üle ja annab midagi vastu. Selline vastastikune vahetus aitab säilitada oma eripärasid ja rõhutada teiste rahvaste erijooni ning muuta inimeste elu rikkamaks ja mitmekesisemaks. "See on oluline – teineteist mõjutades anda ja vastu võtta ainult head," toonitas Razmik Ivanjan.

101
Tagid:
armeenlased, esitlus, ajalugu, raamat, Eesti ajalugu. Armeenia jälg, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda, Vene Kultuurikeskus, Rafik Grigorjan, Armeenia, Eesti, Tallinn
Samal teemal
Grigorjan kommenteeris skandaali seoses Repsi intervjuuga
Rafik Grigorjan: meedia töötab võimu huvides
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega