Narva linnuse ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus leiti pinnasekihi alt üle poolteise sajandi tagasi ühele Vene imperaatori kaardiväepolgule rajatud õigeusu kiriku vundament

Vene kaardiväepolgu kirik Narvas: üles leida ja mitte unustada

72
(Uuendatud 09:56 20.11.2017)
Euroopa Liidu poolt rahastatud arheoloogilised väljakaevamised seadsid piirilinna võimud keerulise dilemma ette

TALLINN, 20. november — Sputnik, Jevgeni Ašihmin. Narva linnuse ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus leiti pinnasekihi alt üle poolteise sajandi tagasi ühele Vene imperaatori kaardiväepolgule rajatud õigeusu kiriku vundament.

Kuldne Mask festivali produtsent Svetlana Jantšek
© Sputnik / Вадим Анцупов

Käimasolevad arheoloogilised väljakaevamised on Euroopa Liidu poolt rahastatava enam kui nelja miljoni euro maksumusega projekti lahutamatuks osaks. Projekt näeb ette Hermanni lossi paljude tühjalt seisvate ruumide ettevalmistamise uute muuseumiväljapanekute tarvis, aga ka betoonist tuletõrjereservuaari rajamise. Selle reservuaari jaoks kaevu ette valmistades avastati polgu kiriku ning veel ühe hoone, tsaariajal Narvasse majutatud sõjaväelaste väljaõpetamiseks mõeldud hoone vundament.

Petseri polk kadus ajalukku

Narva muuseumi andmeil rajati õnnistatud vürstile Aleksander Nevskile pühendatud puukirik 1859. aastal tol ajal Narvasse paigutatud Peterburi garnisoni grenaderipolgu jaoks. Viimaseks Narva garnisoni väeosaks, mille sõjaväelased Aleksander Nevski kiriku kogukonda kuulusid, oli Petseri 82. jalaväepolk, mis seoses Esimese maailmasõja algusega lahkusid Narvast ja läksid rindele.

Võib oletada, et enne lahingussesaatmist käisid vene sõdurid viimast korda selles kirikus jumalateenistusel ja said jumalagajätu polgu vaimulikult.

Narva-2 piiripunkti kaudu kaupa vedada ei saa>>

Petseri polgu Narvas viibimisest annab tunnistust mitte ainult kiriku vundament, vaid ka linnapiiril säilinud garnisoni kalmistu, kuhu on maetud kümneid petserlasi.

Нарвитяне постоянно ухаживают за кладбищем Печорского полка
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Petseri polgu Narvas viibimisest annab tunnistust mitte ainult kiriku vundament, vaid ka linnapiiril säilinud garnisoni kalmistu.

Allikad nimetavad seda Narva sõjaväenekropoli unikaalseks, kuivõrd Nõukogu Liidu endiste vabariikide aladel on säilinud vaid üksikuid selliseid sõjaväekalmistuid, mis on pühendatud tsaariarmee sõduritele.

Vundamendid lubatakse mullaga kaetuna säilitada

Narva muuseumi andmetel anti Aleksander Nevski polgukiriku ikonostaas ja kirikuriistad 1925. aastal, iseseisva Eesti ajal üle tol ajal Narva osaks olnud Ivangorodi kloostrikiriku tarbeks. Kirikuhoone ise hävis lahingute käigus 1944. aastal.

Narva muuseumi teadusjuht Ivo Posti teatas portaalile Sputnik Eesti, et tuletõrjesüsteemi maa-alused veehoidlad saavad valmis tuleva aasta veebruaris, tervikuna on Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti lõpetamine ette nähtud 2019. aasta juulis.

Нарвский замок и крепость Ивангорода представляют собой единый архитектурный ансамбль
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Narva kindlus.

Nagu Posti selgitab, saab ajaloolist väärtust kätkev polgukiriku vundament säilitatud. Teadusjuht ütleb ka, et on veel üks võimalus – katta vundament pinnasega ja koht, kus leid avastati, tähistada markeeringuga. Säilitatakse ka õppehoone vundament.

Ajakirjanik: Eesti kuritegevus on liikunud rahvusvahelisele tasandile>>

Posti kinnitab ühtlasi, et Euroopa projekti raames teostatavad tööd ei takista tuleval suvel Narva muuseumi territooriumil tähtpäevade pühitsemist.

Huvi Aleksander Nevski kiriku taastamiseks ei ilmuta keegi

Ajaloolane, sihtasutuse Narva Muuseum nõukogu liige Eldar Efendijev peab värskeid leide muuseumi ja linna jaoks hästi olulisteks.

"Kõik, mis on seotud lossi ja garnisoniga, kujutab endast tohutu tähendusega ajaloo- ja kultuurikihti," ütles Efendijev Sputnik Eesti ajakirjanikule.

Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder nentis Sputnik Eestile, et Aleksander Nevski kirik kujutas endast varasemalt arhitektuurilist väärtust, kuid taastama seda ei hakata, kuna Narvas on juba ehitatud uusi kirikuid. Ta meenutas, et ka nõukogude ajal, kui käis mahukas töö 1944. aastal kannatada saanud lossi taastamisel, ei olnud samuti plaanis polgukirikut taastada.

Üks linnamuuseumi poolt välja antud Narva kultuuri- ja ajalooteatmiku autoreist Galina Sinjakova ütles Sputnik Eestile, et sobilik oleks püstitada kohale, kus polgukirik asus, mälestusmärk – garnisoni ja tema sõdurite mälestuseks. Tema sõnul on küsimust kunagi Narva kindluses tegutsenud kiriku taastamisest praegusel ajal raske tõstatada, kuna muuseum on teinud panuse meelelahutuslikele üritustele ja turistide ligimeelitamisele.

Narva muuseumi direktor Andres Toode nentis Sputnik Eesti ajakirjanikule, et huvi Aleksander Nevski kiriku taastamiseks ei ilmuta keegi. Tema kinnitas samuti, et leitud vundamendid saavad konserveeritud.

72
Tagid:
muuseum, kirik, Aleksander Nevski, Narva, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega