Maria Bezruk

Maria Bezruk: lükkan Moskvas ümber müüdi, et meid Eestis ei armastata

70
Vene filmikriitik Maria Bezruk andis hinnangu Eesti filmivaatajale ja jagas portaaliga Sputnik Eesti oma muljeid meie riigis viibimisest

ТАLLINN, 5. november — Sputnik. Vaatamata sellele, et festivali Vene Filminädal külastasid inimesed, kes mõistsid vene keelt, kohtus Bezruk Tallinnas sageli ka eestlastega, kes vene keelt ei räägi, ja talle jäid nendest kohtumistest ainult positiivsed muljed.

"Kõigepealt filmifestivalist. Niipalju, kui ma jõudsin Eesti vaatajast teada saada, on ta järelemõtlik ja tänulik. Siinsed kinokülastajad istuvad seansi lõpuni — raha on makstud ja tuleb aru saada, millest see film pajatab. Eesti publik armastab kogeda järelmaitset, ei otsusta üheselt ja üheülbaliselt, nagu ajuti armastavad tunnete najal teha venemaalased (meeldib või ei meeldi, halb või hea)," väitis Bezruk.

Filmikriitik Maria Bezruk: "Ärge oodake "Matildast" poliitilisi avastusi!">>

Ta selgitas, et Eestis armastatakse nüansse ja see on väga hinnaline omadus, vaatajad on siin väga tähelepanelikud, oskavad pisiasjade najal kujundada ettekujutuse loost ja tegelaste karakteritest, keda režissöör silmas peab, pööravad tähelepanu dekoratsioonidele, loodusele, riietusele.

See tähendab, et eestimaine vaataja mitte lihtsalt ei jälgi tegevusliini või ei võta filmi vastu emotsionaalsel tasandil, vaid jälgib tähelepanelikult, süveneb detailidesse ja paneb pisimatest osadest kokku tervikpildi.

"Minu jaoks on Eesti publik — lihtsalt leid. Peaaegu kõik festivali filmid, isegi keerulised ja intellektuaalsed lood olid talle mõistetavad. Venemaal lähevad inimesed pahatihti saalist minema," lausus Bezruk.

Venemaa festivalidel tuleb kohale spetsiifiline vaatajaskond, kes esimeste kaadrite põhjal juba mõistab, millises võtmes film edasi areneb, ja arvab, et pole üldse kohustust filmi lõpuni vaadata, et sellest üldjoontes ettekujutust saada.

Mis puudutab tavaliste kinode publikut, siis juhtub, et vaataja lahkub sealt juba 10-20 minutit pärast filmi algust, seejuures valjusti ja energiliselt jalgu ning seejuures rahulolematusest sülge pritsides, sest tahab õigustada oma makstud raha eest ostetud ootusi. Tallinnas midagi sellist kriitiku tähelepanekute kohaselt ei juhtunud.

"Eriti sageli lahkutakse Venemaal kiniosaalist festivalifilmide puhul, kuna autori poolt väljendatu vastuvõtmine on hingelis-vaimne töö, ent meie põhiliseks kinopublikuks on inimesed, kes ihkavad vaatemängu ja meelelahutust ega taha muretseda, nutta ja kohe kindlasti mitte ei taha mõelda," lisas Bezruk.

Vanaema ei ole vanaisaga kõrvuti

Erilist üllatust põhjustas Venemaalt tulnud külalises asjaolu, et filmiseanssidel Tallinnas oli palju eakaid inimesi, eriti naisi. On kaks põhjust, miks Venemaa pensionärid kinos ei käi. Esimeseks põhjuseks on nukker tõsiasi, et Venemaal elavad paljud pensioniealised allpool vaesuspiiri. Kuid peamiseks põhjuseks on Bezruki kinnituse kohaselt kinode repertuaar.

Venemaa suursaadik avas Tallinnas Vene filmide nädala>>

"Filmid, mis Venemaa kinodes jooksevad, on mõeldud põhiliselt noortele. Intellektuaalseid ja intelligentseid filme, mis täiskasvanud vaatajale huvi pakuvad, on väga vähe. Ja eakad inimesed, sattudes paar korda nende jaoks ebahuvitavale filmile, pettuvad ja rohkem enam ei tule," nentis Bezruk.

Ta lisas, et sealsamas Moskvaski on kinosid, kus näidatakse "arukaid filme", väga vähe. Aga kuna Moskva on tohutu suur linn, siis ei sõida pensionär kuhugi kaugele, et vaadata sedalaadi filmi nagu "Kuidas Vitka Tšesnok Ljohha Štõri hooldekodusse viis".

Maria Bezruk avaldas kahetsust, et selle vaatajaskonna kategooriaga, see tähendab vanemas eas vaatajate kinnomeelitamisega ei tegelda, kuigi arvukuse poolest võiksid eakad vaatajad pakkuda täiel määral konkurentsi noorele põlvkonnale, kaotsi läheb tohutu osa vaatajaskonnast.

Filmikriitikule on mõistatuseks, miks oli Tallinna seanssidel "vanaemasid" palju rohkem kui "vanaisasid".

"On oma versioon. Rootsis festivalil viibides panin ma tähele, kuivõrd emantsipeerunud on seal ühiskond. Söandan oletada, et Skandinaavia matriarhaat on imbunud ka Balti riikidesse, sealhulgas Eestisse," jagas Bezruk oma mõttekäike.

Müüdid on purustatud

Maria Bezruk lisas, et festivali Vene Filminädal külastasid need, kes oskasid vene keelt, kuivõrd filmide arutelud toimusid vene keeles ja tõlkide teenuseid ei pidanudki kasutama.

"Aga linnas põrkasin sageli kokku inimestega, kes vene keelest aru ei saanud, suhtlesin siis inglise keeles. Ja mitte kordagi ei kohanud ma pahatahtlikkust või mingit agressiivsust selle tõttu, et ma olen venelanna. Mul on väga hea meel Moskvasse saabudes ümber lükata müüt, et meid Eestis ei armastata, et oleme solvatud või midagi sellist."

Bezruki hinnangul on Venemaa ja Eesti elanikud jõudnud tsiviliseeritud koordinaatsüsteemini, saavad olla üksteisele kasulikud ja peavad kasutama võimalust teineteist nii vaimselt kui ka materiaalselt rikastada.

70