Algav hõimunädal pakub põnevat kultuuriprogrammi, illustratiivne foto

Hõimunädal pakub põnevat kultuuriprogrammi

44
(Uuendatud 21:58 16.10.2017)
Sel nädalal toimuvad hõimupäevadele pühendatud kultuuriüritused üle kogu Eesti. Kuulda saab ehedaid rahvalaule, pärimusmuusika kontserte, loenguid ja palju muud

TALLINN, 16. oktoober — Sputnik. "Hõimupäevad aitavad teadvustada eesti pärimuskultuuri soome-ugrilist alget ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ja riikide kultuurikoostöö sümboliks. Hõimunädal on hea võimalus näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel," märkis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik Anne-Ly Reimaa, seisab ministeeriumi veebilehel.

Kas eestlane kardab võõraid kultuure? >>

Hõimupäevi tähistatakse Tallinnas, Tartus ja Viljandis, Narvas ja mitmetes teistes Eesti maakonnakeskustes ja väikelinnades. "Soome-ugri rahvaste pärimusmuusika kontserte annavad kõikjal Eestis nii karjala, udmurdi, komi, mari, sölkupi, handi, soome, ungari kui ka eesti pärimusmuusikud. Huvilistel on võimalik osa saada paljudest omanäolistest üritustest terve oktoobri vältel," ütles MTÜ Fenno-Ugria direktor Viia-Kadi Raudalainen.

Hõimupäeva peakontsert toimub 21. oktoobril Telliskivi loomelinnaku Vabal Laval, kus saab nautida Veljo Tormisele pühendatud koorikontserti, mille on lavastanud Anne Türnpu ja Eva Koldits. Sellele järgneb pärimusmuusikakontsert, kus astuvad üles folklooriansamblid Komimaalt, Mordvamaalt, Udmurtiast, Ungarist, Karjalast ning põhjarahvaste sölkuppide ja hantide esindajad. Õhtul esinevad Vabal Laval võro folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle.

Mis on viltu Eesti rahvusvähemuste kojas >>

Pühapäeval, 22. oktoobril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade perekontsert, kus esinevad liivi, komi, karjala, udmurdi külalisansamblid, aga ka Tartu udmurtide ansambel Jumšan Gur. Kontserdile järgneb filmiprogramm.

Hõimupäevade üks põnevamaid külalisi on mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen, kes oma kontsertloengutel "Kalevala mail" esineb 25. oktoobril Tallinnas kirjanike majas ja 26. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Tallinnas ja Tartus esitletakse Eestis elava mari pärimuslauljanna Anna Mišina ja Eesti kandlemängija Kristi Mühlingi heliplaati, kus mari ehedate rahvalaulude saateks kõlavad kandleimprovisatsioonid.

Saar tervitas hõimupäeval vennasrahvaste kultuuriministreid >>

Hõimupäevade konverents "Linnaruum — oht ja väljakutse identiteedile" toimub 20. oktoobril Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas. Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga korraldatava konverentsi eesmärk on julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku omapära.

Tallinn tähistab Eesti rahvusvähemuste päeva
© Sputnik / Вадим Анцупов

Soome juubeliaasta puhul on hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi "Kuumetsa Kaisa" (2016, r. Katja Gauriloff) koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal. 

Filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm "Valge põhjapõder" (1952, r. Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esilinastub Eestis Amanda Kernelli mängufilm "Saami veri" (Rootsi, 2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale. Filme saab vaadata BFM kinos Supernova, kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.

Hõimupäeva puhul on Eestis lipupäev >>

Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast. Iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev on 2011. aastast alates Eestis riiklik tähtpäev ja siis heisatakse Eesti lipud. Soome-ugri teemalisi üritusi korraldatakse sellel ajal ka Venemaa soome-ugri piirkondades.

Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi, Kultuurkapitali, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Soome suursaatkonna ja ning Soome ja Ungari instituutide toetusel korraldab Eestis hõimupäevi MTÜ Fenno-Ugria. Kaasatud on maakondlikud kultuurikorraldajad, samuti kohalikud omavalitsused, koolid, seltsid, raamatukogud ja paljud kultuuriorganisatsioonid.

Kõik kontserdid on lastele ja kuni 18-aastastele koolinoortele tasuta.

Hõimupäevade ürituste programm >>

44
Tagid:
rahvalaul, hõimurahvas, hõimunädal, pärimusmuusika, ühiskond, kultuur, Hõimupäevad 2017, Kultuuriministeerium, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega