Majakovski teatri näitlejanna Anastassia Djatšuk

Majakovski teatri näitlejanna: varem ma ei märganudki, kui tore on Tallinnas

60
(Uuendatud 16:11 15.10.2017)
Alles end Moskvas sisse seadnult sai Anastassia Djatšuk aru, kui väga ta oma kodulinna, oma kodukanti Lasnamäed, jahedat merd ja kajakate kisa armastab

TALLINN, 15. oktoober — Sputnik, Aleksei Stefanov. Djatšuk on sündinud Tallinnas ja elanud selles linnas 20 aastat, kuni kooli lõpetamiseni. Üheteistkümneaastasena nägi Nastja kuulutust näitlejate kutsumisest Vene noorsooteatrisse, hakkas etendustes osalema ja teenis selle töö eest oma esimese palgaraha. Lava paelus tüdrukut sedavõd, et 16-aastaselt asus ta õppima Eesti Vene teatri juures tegutsevas stuudioos.

"Meil olid väga vahvad õpetajad!" meenutab ta vaimustusega. Kolme aaasta pärast, lõpetades üheaegselt nii keskkooli kui teatristuudio, korjas ta asjad kokku ja sõitis Moskvat vallutama.

Актриса театра Маяковского Анастасия Дьячук в спектакле Изгнание
© Фото : из архива театра Маяковского
Majakovski teatri näitlejanna Anastassia Djatšuk.

Huvitav on töötada erinevate lavastajatega

"Ma tahtsin kangesti astuda GITIS-esse režissuuri teaduskonda. Kõik laabuski juba nii lahedalt, olin juba konkursini välja jõudnud ja mõtlesin: vaat siis, siin see on! Siis aga sain teada, et õppimine on mulle kui välismaalasele tasuline, mina aga läksin sinna kvoodipõhiselt – riigieelarvelise kohaga Puškini-nimelisse vene keele instituudi õppekava alusel. Ja siis astusin ma eelarvelisele õppekohale Štšepkini-nimelisse teatrikooli."

Aga ta ei rahunenud ja aasta pärast otsustas uuesti GITIS-e režissuuriteaduskonda astumiseks jõudu proovida – ainult et sedakorda eelarvelisele kohale. Sai sisse Leonid Heifetsi meistriklassi.

"Mitte kellegi teise juurde ma ei tahtnudki – ainult tema juurde. Heifets on muidugi Jumalast seatud õpetaja. Hiljem vedas mul veel kord. Mind võeti tööle Majakovski teatrisse. Lavastus, kus ma oma debüüdi tegin, kandis pealkirja "Isad ja pojad". Ja lavastas selle minu maestro – Leonid Heifets. Kõige raskemaks katsumuseks oli mulle lavalaudadel kohtumine uute kolleegidega."

Alustada tööd uues kollektiivis, kus näitlejad on juba ammu üksteisega läbi-lõhki tuttavad, on alati raske.

"Oli proov, mulle sai kõik kätte näidatud ja öeldakse: "Lase käia, mängi!" Kolleegid on saalis istet võtnud ja ootavad ning mina, üleni punastades, hakkan oma rolli etendama, pabistan.. Aga selles teatris on väga tore trupp – näitlejad toetavad mind, on alati abivalmis ja paistab, et mind on omaks võetud, on juba sõbrannasidki."

Kuldne Mask festivali produtsent Svetlana Jantšek
© Sputnik / Вадим Анцупов

Seda, et ta võetakse Majakovski teatri truppi, sai Anastassia Djatšuk teada 2016. aasta kevadel – veidi enne instituudi lõpetamist. Teatri kunstiline juht Mindaugas Karbauskis kutsus ta oma lavastusse "Pagendus" leedu dramaturgi Marius Ivaškevičiuse näidendi põhjal. Otsekohe algasid lugemisproovid ning talvel oli esietendus. Nastja mängis selles lavastuses leedu tütarlast nimega Egle, kes sõitis parema elu otsinguil Vilniusest ära Londonisse. Kuid saatus paiskas talle, nagu ka teistele näidendi tegelastele, kaela ootamatuid katsumusi.

"Mul on väga hea meel, et mu esimene esietendus oli minu jaoks nii olulisel teemal! Minu tegelaskuju on mulle ääretult lähedane. Kui sa saabud tohutu suurde linna, kus keegi sind ei vaja, pole see sugugi lihtne. Minagi olin selle üle elanud. Ma olen väga tänulik usalduse eest, mida Mindaugas meile, noortele näitlejatele on osutanud," tunnistab Nastja.

Djatšuk: mulle meeldib Majakovski teatri lavastajatega töötada

"Tööstiil on igaühel erinev. Meie suurepärane Mindaugas (Karbauskis – toim.) on proovisaalis tõsine, jaheda olekuga, räägib vähe. Arutades meiega näidendit "Pagendus", küsis: "Kas kõik on arusaadav?" Meie vastasime, et on arusaadav. Ja tuleb kohe tööle asuda. Pole tähtis, mis tuju sul on, millises seisundis oled – sa pead olema professionaal. Ehkki, kui ma kutsealaste raskustega kokku põrkusin, oli Mindaugas väga toetav ja aitas mind. Leonid Heifets aga töötab teisiti. Tema armastab näidendi teema "läbi nämmutada", etüüde teha ja mis peamine – konflikti äärmuseni teravdada. Hiljuti aga jõudis meil lavale "Kummituste" esietendus Juri Joffe lavastusena, kus ma samuti mängin.

Актриса театра Маяковского Анастасия Дьячук в спектакле Отцы и сыновья
© Фото : из архива театра Маяковского
Majakovski teatri näitlejanna Anastassia Djatšuk.

Ja ka selle lavastajaga tuli töötada jällegi teisiti – tema jaoks oli tähtis tuua meieni näidendis toimuva tegevuse traagilisuse aste. Selle nimel armastab ta tuua näiteid isiklikust elust. Ja tema jutustused kukuvad välja lausa homeeriliselt naljakad. Väga vahva, et on võimalus töötada nii erinevate lavastajatega!" lausub Nastja.

Ma oleksin niigi Majakovskit armastanud!

Lisaks kahele uuslavastusele – "Pagendus" ja "Kummitused" – ning lavastusele "Isad ja pojad" teeb Nastja kaasa veel kahes lavastuses – lavastaja Nikita Kobelevi käe all valminud "Berditševis" ja Aleksei Kusmin-Tarassovi lavastuses "Majakovski läheb suhkru järele".

"Lavastuses "Majakovski läheb suhkru järele" on mul väike episoodiline roll. Kehastan Veronika Polonskajat – Majakovskisse armunud naist, kes oli temaga koos enne seda, kui ta end maha lasi. Majakovski aga on kogu mu elu armastus. Ma armastan tema luuletusi, mul ripuvad kodus tema portreed – minu jaoks on ta mehe ideaal. Muidugi oli ta keeruline inimene, aga mina lihtsalt jumaldan teda. Mulle näib koguni, et ma ei sattunud sugugi juhuslikult just sellesse teatrisse – Majakovski nimelisse teatrisse," räähib Nastja õhinal.

Üle kõige armastab ta tema poeemi "Selgrooflööt". "Mul on temast nii kahju, nii kahju! Mulle tundub, et kui ma olesin sündinud tema kaasaegsena, oleks ta elu kujunenud teisiti. Ma oleksin teda niiviisi armastanud! Vaat sellisele mehele oleksin ma valmis elu pühendama. Senini aga ei ole ma oma "Majakovskit" kohanud. Ei saa kellelegi oma elu ohverdada. Kui, siis oma isale – tema on minu kõige armastatum mees tegelikus elus."

Festival Kuldne Mask Eestis on üks kõige väljapaistvamaid aasta kultuurisündmusi
© Фото : из архива организаторов фестиваля "Золотая маска"

Erinevalt teatrist, millega Nastja Djatšukki seob juba tugev armastus, ei ole filmikunstiga seni suhteid kujunenud. Kuid Djatšuk usub ja loodab, et tema suur film on veel ees.

"Mulle tundub, et me ise ei vali midagi, kõik on juba ette määratud ning meie lihtsalt otsustame, kuidas sellesse suhtuda – kas hästi või halvasti. Sellel elu rajanebki – meie suhtumisel. Ja veel mõtlem ma, et kõigesse tuleb suhtuda huumoriga. On see ju säärane lisaväärtus, mille Jumal meile on kinkinud. Sest kui poleks naeru, oleks võimatu elada."

Armastusega Tallinnast

Kodus, Tallinnas püüab Nastja käia vähemalt kord aastas. "Suvel olin Eestis. Sel korral vaimustusin kõigest: paneelkarpidest meie Lasnamäe magalarajoonis, miliseid leidub ka Moskvas, kuid kodus paistavad need kuidagi erilistena, lilleklumpidega, mis kulgevad üle õue otsekui punased rebased, kajakate kisendamisega. Ning kui ma jõudsin mere äärde, tabas mind hüsteeria. Kuidas saab nii olla – ma olen 20 aastat tema kõrval elanud ega ole teda märganud?! Aga meri oli kogu aeg nii lähedal… Ja kui kaunis oli päikeseloojang mere kohal…" lausub näitlejanna.

Актриса театра Маяковского Анастасия Дьячук в спектакле Изгнание
© Фото : из архива театра Маяковского
Majakovski teatri näitlejanna Anastassia Djatšuk.

Tõsi, kodus viibides hakkas Nastja õige varsti Moskva järele igatsema: "Sest Tallinnas pole võimalik tööd teha. Seal toidetakse sind, öeldakse: "Maga, puhka, kogu jõudu." Ja säärase päevarežiimi puhul on väga keeruline midagi ette võtta. Moskva aga ei anna kunagi mahti lõõgastuda. Seal on isegi kaua magada raskevõitu – tunned, et akna taga toimub midagi, elu keeb, tuleb tõusta ja tööd teha. Nii ongi juhtunud, et varem sõitsin koju ja nutsin kogu aeg, et ei taha Tallinnast lahkuda. Nüüd aga hakkasin esimest korda sedasi Moskva järele, töö järele igatsema, et tahtsin pigem rutemini ära sõita."

Kuid vaatamata armastusele Moskva vastu ei kavatse Anastassia Djatšuk Eesti kodakondsust Venemaa oma vastu vahetada. Ning on juba jätnud mõtted sellest, et vanemad peaksid tema juurde kolima. Ütleb, et pensionil olles on neil parem elada Tallinnas. Seda enam, et Nastja isa ehitab juba üle kahekümne aasta linnast väljas maja suure saaliga, kus ta kord igatses korraldada oma poegade ja kahe tütre pulmad. Aga ehitus ei ole ikka veel lõpule jõudnud ning pojad ja vanem tütar elavad juba ammu oma perede ja lastega. Ainus lootus on Nastja peal.

"No võib-olla veel saamegi minu pulmad selles majas maha pidada, olen ma ju ise ka sellesse nii palju jõudu panustanud. Peale selle, et pisikesena turnisin vundamenti pidi, tassisin isale kive ette… Aga senini ei ole kohanud seda, kes võiks minu meheks saada," naerab Anastassia Djatšuk.

60
Tagid:
Majakovski, teater, Djatšuk, näitleja, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega