Tuntud vene teatri- ja filminäitleja Igor Kostolevski

Igor Kostolevski: lurjuseid ei ole minu jaoks olemas

79
(Uuendatud 20:44 08.10.2017)
Intervjuus portaalile Sputnik Eesti pajatas tuntud vene teatri- ja filminäitleja Igor Kostolevski oma suhtumisest perestroika-aegade filmikunsti, tema hinnangul parimast linateosest maailma filmikunstis ja negatiivsetest rollidest

ТАLLINN, 7. oktoober — Sputnik. Kostolevski saabus Eestisse teatrifestivali Kuldne Mask raames.

Alustuseks Kuldsest Maskist. Milline on selles teie roll?

Ma olen Kuldse Maski president, kuid paljud arvavad millegipärast, et mul on otsustav hääl festivali osaliste määramisel ja et ma mõjutan žürii liikmeid ja ekspertide nõukogu. Aga nii see ei ole, mul ei ole õigust kedagi mõjutada. Oma ülesannet näen festivali Kuldne Mask tutvustamises piirkondades, et võimalikult enam inimesi saaks tutvuda meie särava teatrikunstiga. 

Millised on teie muljed Tallinnas varem aset leidnud Kuldstest Maskidest?

Olen siin käinud 2012. aasta Kuldsest Maskist peale, käisin Eestis ka NSV Liidu aegadel – ja alati on siin olnud heatahtlik, imetore vaataja, kes armastab teatrikunsti. Leian, et teie maal on võimsad teatritraditsioonid.

Российский актер  Игорь Костолевский вручает памятные сувениры министру культуры ЭР Индреку Саару
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kultuuriminister Indrek Saar ja vene teatri- ja filminäitleja Igor Kostolevski

Teater või kino – kuidas leida tasakaal?

Loomulikult on kino minu jaoks väga oluline ja mulle palju andnud – isegi rohkem kui mina olen suutnud talle tagasi anda. Aga teater on teater – see on pidev treening ja võimalus avastada endas midagi uut, mida filmikunst ja televisioon tihtilugu ainult ära kasutavad. Seetõttu, kui mind kutsutakse filmirolli, siis lähen võtetele, muidu aga olen teatrinäitleja ja jätkan teatris mängimist.

Ning kino ja teater on täiesti erinevad kunstiliigid: kui olete astunud lavale, siis olenemata sellest, kas olete menukas või mitte, on juba kolme minuti pärast selge, milline näitleja te olete. Teatrilaval esinedes ei saa midagi muuta – te olete selline, nagu olete. Filmivõtted aga näevad ette duubleid, kõike on võimalik parandada.

Arvatakse, et teatrinäitlejal on lihtne filmis esineda, aga mitte vastupidi. On see tõsi?

Ei tea. Aga kõik mulle tuttavad filminäitlejad on ühtlasi teatrinäitlejad.

1980. aastate teisel poolel sõitsite te ära Norrasse ja andsite seal etendusi. Mis keeles need olid?

Norra, prantsuse ja inglise keeles.

Festival Kuldne Mask Eestis on üks kõige väljapaistvamaid aasta kultuurisündmusi
© Фото : из архива организаторов фестиваля "Золотая маска"

Kui keeruline on võõrkeeles mängida?

Muidugi keeruline, aga mul oli väga põnev. Sel juhul avanevad muud reservid ja teised võimalused. Ning ise võib selle arvata uueks rolliks ja siin on põhiline, et õnnestus see ära mängida.

Ent kes on filmirežissööridest teie lemmik ja keda peate suurimaks?

Lemmikute seas nimetan Vladimir Motyli, kellega filmisime "Veel õnnetäht kord tõuseb hele", ja Mihhail Kozakovi, kelle juures mängisin "Nimetus tähes". Aga kui rääkida kogu maailma filmikunstist, siis kõige võrratumaks filmiks ja suurimaks režissööriks pean Miloš Formanit ja tema "Lendu üle käopesa".

Kas kaasaegses vene filmikunstis on üldse režissööre, kes suudavad šedöövreid luua?

Šedöövreid ilmub üldse äärmiselt harva, aga andekaid meistreid on palju – kasvõi näiteks Andrei Zvjagintsev.

On selline arvamus, et 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse, "perestroika-aja" filmikunstis oli kõik kehvasti. Kas jagate seda arvamust?

Ei, ei ole nõus – mulle ei meeldi hüüda "hurra" ja kohe seejärel karjuda "karauul". Mina eelistan keskteed: üht-teist oli sellel ajal suurepärast, üht-teist kohutavat. Kuid see on meie elu ja tolle ajajärgu filmikunstis oli kõik niisamuti, nagu eluski.

Te mängisite sel perioodil, näiteks, kahes mängufilmis, milleks olid "Sissepääs labürinti" (1989) ja "Häbikoodeks" (1993). Kas need olid teie jaoks väärtuslikud rollid?

"Sissepääs labürinti" on minu jaoks hinnaline sellepärast, et seal mängisin koos Mikk Mikiveriga – suurepärase, eesti näitleja, maailmakuulsa mehega, kellega mind sidusid sõbrasuhted. Ent šedöövriteks ma neid filme ei pea, need olid lihtsalt filmid, kus ma mängisin.

Kuldne Mask festivali produtsent Svetlana Jantšek
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ent teil aga on olnud ka rolle, mille pärast on häbi?

Jah, ega selleta ei pääse, aga ma ei hakka neid nimetama. Sel pole tähtsust, kuna häbi sellest ei vähene.

Teie kangelased on enamjaolt positiivsed, kuid kas tahaksite kehastada ka lurjuseid, kurikaelu?

Võimalust mööda mängin neidki. Näiteks viimatises seriaalis mängisin, nagu te ütlete, lurjust. Kuid minu jaoks pole lurjuseid kui sääraseid olemas: igaühes neist on midagi sellist, mida ta armastab, ta suudab lausuda sõna "ema". Minu jaoks on väga tähtis nimelt inimene, ja kui ma mõistan motiive, miks tegelaskuju neid või teisi tegusid teeb, siis võtan selle rolli vastu.

Aga kuidas te suhtute klassika kaasaegsetesse, sageli arututesse tõlgendustesse?

Siingi lähtub kõik andekusest. Nagu ütles Jossif Brodski, sõltub kõik mõttehaardest. Kui lavastuse teeb andekas inimene, osutub see andekaks, kui aga andetu, siis armetuks.

Kas näitleja isiklikku elu peab avalikult arutama ja meediakanalites tiražeerima?

Sooviks küll, et seda esineks vähem, kuid ega selle eest kuhugi ei pääse. Ikkagi tuleb mingi osa elust nii või teisiti avalikustada. Ent ei maksa muuta seda oma ametiks ja igal nurgal oma isiklikust elust pasundada. Mulle tundub, et näitleja üle ei tule otsustada mitte selle najal, kus, kellega ja kuidas ta elab, vaid selle põhjal, mida ta laval ja ekraanil teeb.

79
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega