Tallinna tänavakunstniku maalid

Tallinna vanalinna kunstnikud: tänane kunst iidsetel müüridel

133
(Uuendatud 15:18 21.09.2017)
Portaali Sputnik Eesti korrespondent jalutas Tallinna vanalinna Pika jala tänavale Toompea nõlval, kus eksponeerib oma töid suurim hulk tänavakunstnikke

TALLINN, 17. september — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esimeseks vestluskaaslaseks osutus Armeenia päritoluga Ašot Jegikjan, kelle maalid – erinevalt tema kõrval asuvate kunstniku loomingust – ei kätke endas Tallinna vanalinna vaateid. Tema maalid esindavad nüüdisaegset kunsti, mõneti naiivset ja lapsemeelset.

Таллиннский художник Ашот Егикян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Esimeseks vestluskaaslaseks osutus Armeenia päritoluga Ašot Jegikjan

Modernismi armunud

"Ma olen juba 20 aastat Eesti Kunstnike Liidu liige. Mulle teeb see rõõmu, kuna annab mulle rohkesti võimalusi – kasvõi näitusi korraldada, mis loomingulises mõttes innustab. Maalikunst on minu eriala, ma armastan seda väga ning mu süda kuulub modernismile juba iidammusest ajast – juba seitsmendast-kaheksandast eluaastast peale," lausus Ašot Jegikjan Sputnik Eestile.

Tema sõnul on tema tööde stiiliks mummuism, mis ulatub tagasi umbes 1993. aastasse, tolle stiili nimetus tuleneb eestikeelsest sõnast "mumm", tähistades ümmargusi täpikesi-mummukesi tema maalidel.

"Nagu teada, pani Pablo Picasso aluse kubismile – tema loomingus on kasutatud teravaid servi ja nurki. Minul on vastupidi – mitte kandiline ega nurgeline, vaid ümar, pehme – nagu noodid, planeedid, silmad. Kui aga teaduslikumalt rääkida, siis minu maalimislaad on segu postimpressionismist ja ekspressionismist," selgitas mummuist.

portaali Sputnik Eesti korrespondent Tallinna vanalinnas ja tegi tutvust mõnede meie pealinna tänavamuusikutega
© Фото : Ирина Тихомирова

Kunstniku sõnul on soojal aastaajal oma tööde eksponeerimiseks Tallinna vanalinnas vaja vastavat tasulist luba Kesklinna linnaosavalitsuselt. Jegikjani maale ei pea üksnes vaatama, neid saab ka osta ning hinnad on mõõdukad – alates 50 kuni 100 euroni. Kusjuures tänu sellele, et tegemist on tänavaalaga, on tema teoste hind umbes neli korda madalam kui oleks siis, kui need ripuksid galeriis. "Kunagi oli mul näitus ühes Helsingi maaligaleriis ja üks mu töö osteti siis ära 1200 euro eest (kätte sain sellest summast umbes kolmandiku). Nii et juhtub ka edukaid müüke. Aga siin ei saa ma liiga kõrgeid hindu kehtestada," lausus Jegikjan.

Tuluteenimine pole kõige tähtsam

Nagu Armeenia juurtega kunstnik ütleb, ei mõtle ta oma maale Vanalinnas eksponeerides sellele, et saaks need maha müüa: "Muidu kaotaksin inspiratsiooni, mis kuluks kauplemise peale, et kasumit teenida. Mul on loomeprotsessist teistsugune arusaam – ma ei püüa maalida nii, et neid pilte ostetaks. Mul on ennekõike hea meel selle üle, kui möödakõndivatele turistidele, aga ka kohalikele elanikele minu pildid meeldivad – näen nende silmis rõõmu ja üllatust sellest, et nad näevad midagi ootamatut. Sageli tullakse tagasi, räägitakse, et mul on oma käekiri ja et minu tööd neile meeldivad."

Картины Ашота Егикяна
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ašot Jegikjani maalid

Jegikjani jaoks on Malevitši "Must ruut" realistlik kunst. "Akadeemilisi maastikke (mis näevad välja nagu fotod) pean ma pelgalt käsitööks: need, kes neid maalivad, annavad lihtsalt täpipealt edasi seda, mida nad silmaga näevad (samas kummardan sageli nende meisterlikkuse ees). Aga kunsti ülesandeid näen ma milleski muus. Mul on teisi tänavakunstnikke vaadates raske hinnata, kes on professionaal ja kes diletant (järsku on tegemist tulevase van Goghiga), kuid enamik loob minu meelest pigem suveniire kui et tegelevad tõelise kunstiga."

Maalikunst armastab vaikust

Vanalinna tänavail seisvad maalijad armastavad tõepoolest toota maastikuvaateid, kus valdavas enamuses on kujutatud Eestimaa pealinna iidseid torne ja kirikuid. Aga mitte ainult – leidus ka kivirahnudega merevaade, oli ka niidumaa ja ka näpuotsaga portreemaale. Kuid ülejäänud pildiloojad ei tahtnud korrespondendiga suhelda ja keeldusid otsustavalt pildistamisest.

Работы художника Евгения Гетманцева
© Sputnik / Денис Пастухов
Jevgeni Getmantsevi tööd

Kunstnik Jevgeni Getmantsevit polnud aga üldse kohal ning tema ametivend Nikolai kinnitas portaalile Sputnik Eesti, et seisab Vanalinnas üksnes rahateenimiseks.Tema sõnul tähendab sügis hooaja lõppu ja enamik paremaid töid on juba maha müüdud. "Aga vaatamata sellele, et eesmärk on raha teenida, meeldib mulle pilte maalida, saan sellest rahuldust. Ühe keskmise suurusega pildi maalimiseks kulub 4 – 5 tundi tööaega," tunnistas Nikolai.

Ta kinnitab, et igale pildile leidub oma ostja.

"Soovid on väga erinevad. Minult isiklikult ostetakse rohkem realistlikke töid, ehkki tundub, et Eestis hinnatakse rohkem impressionistlikus laadis töid. Aga kordan: osta võidakse mida iganes," lausus Nikolai. Tema pildid on maalitud õli ja akrüüliga. Vahe on selles, et akrüül kuivab palju kiiremini ja võimaldab teose märksa rutem (juba järgmisel päeval) müügile panna, õlimaal aga võib kuivada terve nädala. Nende kahe värviliigiga enamik tänavakunstnikke töötabki – näiteks akvarelle on Vanalinna tänavail väga vähe näha.

Картины уличного художника в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna tänavakunstniku maalid

Veel üks looja – Rovšan (tuli kümmekond aastat tagasi Aserbaidžaanist Eestise, õppis siin ning jäigi siia elama) oli leidnud koha veidi eemal – Neitsitorni esisel platsil. Tema ütles, ei pea ennast tänavakunstnikuks – tal on Tallinnas oma ateljee. Vanalinnas viibib ta parajasti "haltuurategemiseks", aga mitte "kõrgete kunstiideaalide nimel". Ta tunnistas, et kolme kuu tasu võimaluse eest oma pilte tänaval eksponeerida on umbes 200 eurot, tulu suurus aga sõltub paljudest teguritest. Märkimist väärib, et Neitsitorni nimeline torn on ühtlasi Rovšani kodulinna Bakuu sümboliks.

133
Tagid:
maal, kunstnik, reportaaž, kunst, kultuur, Sputnik Eesti, Ašot Jegikjan, vanalinn, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega