Tallinna Vanalinnas on ka poode, kus kaubeldakse peaaegu eranditult ehedate käsitöötoodetega

Eesti meened: Trumpi näoga matrjoškad, "viikingiehted" ja näpuvurrid

111
(Uuendatud 13:26 09.08.2017)
Ühel selle suve harvanähtult soojal päeval, kui turistidevool harjumuspäraselt Tallinna Vanalinna üle ujutas, siirdus portaali Sputnik Eesti korrespondent tõeliselt eestipäraste meenete otsingutele – ja imekombel leidiski, kuigi on liikunud kuuldusi Hiina laadakauba võidukäigust

TALLINN, 2. august — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Leidus küll kuhjaga sääraseidki kaupu, nagu terve liuatäis värvikirevaid matrjoškasid käsitööturul Vene kultuurikeskuse kõrval, kust Sputnik oma reidi alustas, ning kõige enam pakutud meeneteks peale tavaliste külmikumagnetite osutusid näpuvurrid – neid oli kuhjade kaupa õige paljude kauplejate stendidel ja müügilettidel.

Aga Tallinna Vanalinnas on ka poode, kus kaubeldakse peaaegu eranditult ehedate käsitöötoodetega, ja ühte neist sai otsustatud sisse kiigata. Seal oli peaaegu kõike – maiustusi ja napsijooke, igasuguseid kehakatteid, lelusid lastele ja ridiküle daamidele.

 

Магазин эстонских сувениров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Meenete pood Tallinnas.

Vanemmüüja Oksana Tšertovskihh lausus Sputnik Eestile, et 99% nende poes pakutavast kaubast on eestimaine toodang, kaasa arvatud käsitsi valmistatud meenemagnetid. Hinnaks on neil kolm eurot kõige lihtsamate eest, ehkki Hiinast toodud analooge võib leida siitsamast otse nurga tagant poest vaid euro eest.

"Meie kaupluses ei ole matrjoškasid ega merevaiku, meie üritame toetada kodumaist tootjat ja soovime, et meie linna külalised viiksid siit kaasa algupäraseid Eesti asju," väitis Oksana.

Старший продавец в магазине сувениров Оксана Чертовских
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vanemmüüja Oksana Tšertovskihh.

Vanemmüüja sõnul oleneb huvi mõne teatud kaubagrupi vastu turistide päritolupaigast.

"Aasialased eelistavad meie rahvusmustritega kirjatud rõivaesemeid, hispaanlased armastavad linaseid kangaid ning soomlased sepiseid. Kuigi sageli on raske sotti saada, mida nimelt osta tahetakse," ütles Oksana.

Ta lisas, et noored eelistavad midagi söödavat (reeglina juustu või vorsti) või joodavat, üle neljakümnesed inimesed aga soliidsemaid ja kopsakamaid suveniire.

Vaat siis, põhjapõder, milline sa oled

"Põhilisteks ostjateks on muidugi turistid, aga meile astuvad sisse ka kohalikud elanikud. Nad teavad, et meil on saadaval ehtne Eesti toodang, ja ostetakse kõike – toidukaupu, puidutooteid, villakaupu ja kosmeetikat.

Mõned käivad spetsiaalselt veini ostmas, kuna paljusid eestimaiseid marja- ja puuviljaveine, mille valik on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud, on suurtest supermarketitest raske leida.

Menukas on ka komplekt mitmesugustest ravimtaimedest, millele tuleb "lihtsalt viina peale valada", et saada mõnus nastoika.

"Alkoholi ostavad agarasti ka pealinna külalised," tunnistas Oksana Tšertovskihh. Läbimüügi poolest on alkohoolsetest jookidest turistide hulgas esikohal, nagu müüja ütleb, juba nõukogude ajast tuntud liköörid "Vana Tallinn" ja "Kännu Kukk".

Suure suveniiripoe sissekäigu kõrval hakkas silma ka haruldane toode, mis ei pärine Eestist. "See on Soomest pärit põhjapõdravill. Meil Eestis ju seda looma ei kasvatata," nentis ta.

Lõunamaise välimusega müüja, kes tegutseb menukas tänavakaubanduse müügipunktis Raekoja mademel, kus ongi müügil üheeurosed külmikumagnetid ja ridamisi Donald Trumpi näoga matrjoškasid, keeldus Sputnik Eestiga rääkimast, kuna ei osanud vene keelt ega tahtnud, et fotograaf teda pildistaks.

See-eest tutvusime siin ühe matrjoška – tõsi küll, mitte USA presidendi näoga, vaid traditsiooniliselt venepärase matrjoška – ostjaga. Soomest saabunud Katja (soomlanna, vaatamata oma täiesti venepärasele nimele) tunnistas Sputnik Eestile, et tema õepoeg oli kangesti matrjoškat soovinud.

Туристка из Финляндии Катя
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venepärase matrjoška ostja soomlanna Katja.

"Ostsime ta ära kohe esimesest kauplusest, kus seda nägime, pealegi on see matrjoška väga kenake. Ma tean, et see toode on seotud Venemaaga, aga kuna Eesti oli Venemaa osaks (nii leiab meie usutletu – toim.), siis on siia kahtlemata jäänud ka vene kultuuri mõju," ütles ta.

Katja lisas, et suveniirid tavaliselt tema sisseostude hulka ei kuulu – perekond piirdub riiete, kommide ja alkoholi soetamisega.

"Eestistunud" matrjoškad

Eesti suveniiride teemal avaldas oma arvamust ka tuntud kunstiteadlane ning ekskursioonijuht Jüri Kuuskemaa: "Üks meie riigi külaline avastas üllatusega Tallinna suveniiriletil Putinit kujutava matrjoška ja küsis: "Kas see on siis Eesti meene?" Kuigi ma pean meenutama, et matrjoškad on viimase aastaga eestistunud – neile on ilmunud näiteks Vanalinna pilte. Tegemist on muidugi päris kentsaka segapurduga. Aga kuivõrd enamik Tallinna suveniiriputkade omanikke on venelased, siis pole üllatav, et nad vene kaupu eelistavad."

Nagu Kuuskemaa ütleb, on eesti rahvuslik käsitöö esindatud esmajoones kudumite (menukatena külmal aastaajal) ja puitesemete näol.: "Mulle meeldivad ka ühes ehtekojas loodud koopiad iidsetest viikingite ehetest. Üldiselt aga on meil sellise suveniirimajanduseni, mis oleks müügikohaga – seega Talinna ja Eestiga – tingimata seotud, on meil veel pikk tee minna."

Эстонские сувениры
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti meened.

Kuuskemaa kinnituse kohaselt olid viikingid Eestimaaga seotud, kuna veel 12012. aastal, mil norralased, rootslased ja taanlased olid end juba rahumeelselt sisse seadnud, käisid nad röövretkedel Taani rannikul, matrjoškad aga on puhtakujuline vene nähtus ja ehkki paljudki neist on kõrge esteetilise väärtusega kunstiteosed, ei peaks neid siiski müüma Tallinnas, vaid näiteks Rjazanis, Peterburis ja Moskvas.

Эстонские сувениры
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti meened.

"Inimesel, kes meie riiki külastab, on õigus valida see, mis talle meeldib, kuid ostes siit matrjoškasid või Kaliningradi merevaiku, võib ta naasta kodumaale säärase tundega, et käis Venemaal või endises Nõukogude Liidus. Toonitada NSV Liidus viibimist on meie jaoks ebameeldiv," lisas Kuuskemaa.

Во всех сувенирных лавках можно купить спиннер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Näpuvurrid võib osta kõikjal.

Valgevenest tulnud Alevtina tunnistas, et plaanib osta ainult puhtalt eestipäraseid kaupu; "Nähtavasti ei ole õige, et matrjoškad on endale meenekauplustes koha leidnud, me tuleme siia siiski teile omast rahvusliku uudistama, aga sellele, kes eriti ei tea, mida siit osta, võib meenuda endine NSV Liit, ta võib segadusse sattuda – ja tulemusena ostagi matrjoška. Näpuvurril aga pole Eestiga muidugu üldse mingit seost."

Туристка из Пскова Оксана
© Sputnik / Вадим Анцупов
Oksana Pihkvast ütles Sputnik Eestile, et matrjoškat ta endale siit koju kaasa ei vea.

Oksana Pihkvast ütles Sputnik Eestile, et matrjoškat ta endale siit koju kaasa ei vea – see oleks tobe. "Aga siiski, kui matrjoškal oleks Tallinna pilt peal ja ta oleks ilus, siis ma jääksin juba mõtlema. Näpuvurri ma osta ei kavatse – ei saagi õieti aru, mis vigur see on," lisas ta.

111
Tagid:
meene, suveniir, näpuvurr, Kännu Kukk, Vana Tallinn, Jüri Kuuskemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega