Koos Luc Luciga saabus pressikonverentsile ka vene päritolu supermodell Sasha Luss

Luc Besson: Itaalias keelatud, Jaapanis kärbitud

59
(Uuendatud 20:01 29.07.2017)
Tuntuim prantsuse filmirežissöör rääkis oma filmidest, mis on sattunud keelu alla, ja tunnistas, et ei heida pilku andekate inimeste passidesse

TALLINN, 29. juuli — Sputnik, Lev Rõžkov. 27. juulil jõudis Eesti filmilevisse prantsuse rešissööri ja stsenaristi Luc Bessoni ulmefilm "Valerian ja tuhande planeedi linn", peaosades Dane DeHaan ja Cara Delevingne.

Kõige tuntum prantsuse filmirežissöör Luc Besson esitles ajakirjanikele Moskvas oma uut filmi. Prantsuse filmimeister ilmus ajakirjanike ette mõningase hilinemisega, pisut räsitud olekus. Raske öelda, kas see sassisolek oli tingitud unisusest, kuid kahtlemata lisas see Bessoni kujule teatavat artistlikkust.

Hunnik pappi ja Excalibur: miks minna vaatama Guy Ritchie filmi kuningas Arthurist >>

Koos Luciga saabus pressikonverentsile ka vene päritolu supermodell Sasha Luss. Sellele neiule on omane kummaline, lausa teispoolsust meenutav kaunidus. Nähtavasti polnud sugugi juhus, et just tema kehastas "Valerianis…" teiselt planeedilt pärit printsessi.

Pressikonverentsi algul jättis Luc Besson kergelt väsinud inimese mulje. Ning küsimustele filmi kohta vastas üpriski mehaanilisel moel – põhimõtteliselt ei ole raske oletada, et paljudes linnades ja riikides on maestrolt küsitud ikka üsna üht ja sama.

Foto on illustratiivne
© Sputnik / Евгений Биятов

Suudlused väljaspool seadust

Ürituse korraldajad olid enne küsimuste-vastuste vooru kehtestanud küllaltki karmid tingimused: mitte huvituda Luci eraelust ja mitte esitada küsimusi poliitika kohta. Mis õigupoolest oligi õige.

Seda enam, et tõele silma vaadates on Luc Besson apoliitiline filmilavastaja, kaunite visuaalsete lugude looja Euroopa riigist, geeniuste ja šedöövrite kodumaalt. Selge see, et prantsuse filme ei pane keegi keelu alla, nagu näiteks vene või nõukogude filme Leedus.

Kuid Sputniku korrespondent otsustas teada saada: aga järsku on Bessoni filme keegi kuskil kunagi siiski ära keelanud?

Luc Besson, kui talle säärane küsimus esitati, elavnes sedamaid ja koguni tänas küsimuse eest.

"Minu film "Suur sinine" (Le grand bleu, 1988 – toim.) oli Itaalias keelatud," ütles režissöör. "See oli esimene kord ajaloos, kui ilma vägivallata, seksita, poliitika ja relvatärinata film keelati ära riigis, kus olulist rolli etendab maffia. "Suure sinisega" oli probleeme ka Jaapanis. Filmis oli episood, kus ma jaapanlaste üle nalja heitsin, ja mul paluti see koht välja lõigata. Ma ütlesin: "Jaa, muidugi. Ma mõistan teid, ma ei tahtnud teid solvata."

Filmid 2017: kosmos, kung fu ja võidud tühjal kohal >>

Sellegipoolest jõudis stseen filmi "täispikas" versioonis publikuni ja pälvis positiivset vastukaja.

"Rahvas reageeris sellele huumoriga, aga mitte läbi poliitikaprisma," selgitas Luc Besson. "Mõnedes riikides on huvitavad reeglid. Sa võid ekraanil kümneid tuhandeid inimesi surmata, aga ei tohi suudlust näidata. Mina ei saa nendest reeglitest aru. Ei ole ju ometi midagi loomulikumat kui suudlus. Me oleme ju suudlustest siia ilmale tulnud."

Rahvus pole oluline

"Valerianis…" kehastab üht tähtsaimat rolli vene neiu Sasha Luss.

"Ma värban inimesi tänu nende annetele, aga mitte rahvuse pärast, mis passis kirjas seisab," selgitas maestro. "Kui ma inimest näen ja tahan temaga töötada, siis ei ole mulle oluline, kas ta on venelane, itaallane või kes iganes. Ma lihtsalt tahan temaga töötada. Venemaal on palju talente, sest see on nii suur riik ja siin on eesrindlik näitlejakoolitus."

Французский режиссёр Люк Бессон и российская топ-модель и актриса Саша Лусс
© Sputnik / Евгения Новоженина
Sasha Luss ja Luc Besson

Sasha Lussil siiski näitlejakogemust ei olnud. Ent tulnukast printsessi roll pakuti nimelt temale. Miks see nii juhtus?

Supermodell ise põhjendas režissööri valikut nii: "Lucile meeldib väga modellidega töötada. Nad on harjunud kell viis hommikul ärkama, nad on organiseeritumad, nad ei kapriisitse. Sellepärast on nendega mugav töötada. Modellid on paindlikud, liiguvad suurepäraselt ja mis peamine, mõistavad hästi omaenese keha."

Et tekiks rohkem ühist loomingulist plahvatust >>

Maailma päästab headus

Bessonilt küsiti: kas on tõsi, et maailma filmikunst on viimastel aastatel kehvemaks läinud. Selle peale vastas meister: "Jutt ei ole mitte filmikunsti, vaid ideede edukäigust. Selle sõnumi, mille sa tahad maailmale edastada, võib rüütada tahes vormi. Selleks võib olla laul, tants, film. Vorm ei ole oluline. Ma olen näinud häid filme, mida tehakse praegu, ja filme, mis on tehtud sada aastat tagasi. Ja ma olen näinud halbu filme, mis on tänasel päeval vändatud."

Maestrolt küsiti sedagi, kas ilu suudab globaalse kriisi lävel seisva maailma päästa.

"Kui sinus headust ei ole, siis vaevalt sa suudad ilu märgata," lausus režissöör. "Sellepärast arvan, et maailma päästab nimelt headus. Kui tuleb valida maailmavaatelise naiivsuse ja eneseimetluse vahel, siis mina valin esimese variandi. Küünilisus aga – see on meie ajastu väga suur probleem."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

59
Tagid:
ulmefilm, filmirežissöör, lavastaja, film, kino, Valerian ja tuhande planeedi linn, Luc Besson, Eesti, Venemaa, Prantsusmaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega