Vladimir Võssotski surmast möödub 25. juulil kolmkümmend seitse aastat

Võssotski: muidugi tulen ma tagasi…

218
(Uuendatud 12:02 26.07.2017)
Mälestades nõukogude poeeti, näitlejat ja autorilaulude loojat ning esitajat Vladimir Võssotskit, kelle surmast möödub 25. juulil 37 aastat, võttis Sputnik Eesti ühendust filmi "Võssotski 1972" tegijatega

TALLINN, 25. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. See 2017. aastal muusik Timur Ilikajevi autorifilmina telekanali ETV+ toetusel valminud linateos on kutsutud ja seatud meenutama Vladimir Võssotski esimest teleintervjuud NSV Liidus, mis anti Eesti telestuudiole 45 aastat tagasi.

Mälestuskontserdist dokumentaalfilmini

"Filmi idee sündis Võssotski loomingule pühendatud kontsertide najal: mitu aastat järjest korraldasin ma selliseid erineva ulatusega esinemisi. Esimene neist, viis ja pool aastat tagasi toimunu oli omamoodi muusikaliseks duelliks, kus Võssotski heliteoseid esitasid kaks meeskonda – PX Band ning minu bänd Timur ja Partisanid, kohalviibinud pealtvaatajad aga said oma arvamust avaldada ja bändiliikmetele küsimusi esitada. Siis sain ma aru, et huvi Vladimir Võssotski pärandi vastu ei ole sugugi kustunud," ütles Timur Ilikajev.

Mida te teate Vladimir Võssotskist >>

Ilikajev nentis, et sellest ajast peale on need kontserdid saanud tavapärasteks. Ja kui Ilikajev televisiooni tööle sattus, tahtis ta otsekohe televaatajatele näidata, kuidas muusika- ja koguni tantsukollektiivid Vladimir Võssotski teoseid tõlgendavad, ning võttis nõuks korraldada säärane kontsert telemajas – sellessamas stuudios, kus toimus toosama intervjuu (mis sisuliselt kujutab endast siiski loomingulist õhtut):

"Meie korraldatud, osalejate nimistu poolest õige ulatuslikuks kujunenud telekontserdi tahtsin kauaks meelde jätta, seetõttu tuli ettepanek see mitte ainult salvestada, vaid teha sellest ühtlasi dokumentaalfilm," nendist Ilikajev.

Armastus Võssotski vastu tärkas Timuri sõnul juba tema lapsepõlves – heliplaatide najal, mida ta vanemad kuulasid, ja 18-aastasensa esitas ta juba oma lemmiku laule kitarri saatel.

"Minu jaoks on Vladimir Võssotski esmajoones karismaatiline isiksus, kelle eluviis osaliselt minu omaga haakub, ja teiseks oli ta silmapaistev luuletaja, väga äge – ma arvan, et teda võib täiesti arvata juhtivate luuleklassikute hulka. Näitlejana oli ta lihtsalt hea, mitte geniaalne, aga muusikuna oli ta nõrk, lihtsalt harrastaja tasemel: oma luuletuste paremaks mõjulepääsuks hakkaski ta neid oma kitarri saatel ette kandma," kinnitas Ilikajev.

Кадр из фильма Высоцкий-1972
© Фото : ETV+
Kaader filmist "Võssotski 1972"

Mitte sõnagi poliitikast

Timur lisas, et tolleaegse eesti publiku huvi Võssotski loomingu vastu ei olnud tingitud ainult sellest, et ta oli isik, kes polnud nõukogucde võimule just kuigi meelepärane.

Nõukogude aja meenutamine on eestlastele raske >>

"1972. aasta intervjuus ei ole sõnagi poliitikast. Ja ega ta olnudki dissident, vastasel juhul oleks ta riigist välja saadetud, tema vastuseis valitseva eliidi ametlikule seisukohale oli minimaalne ega väärinud tähelepanu," ütles Ilikajev.

Ta nentis ühtlasi kahetsusega, et on õnnestunud leida äärmiselt vähe inimesi, kes Võssotskit tema sellele külaskäigul (millest on siiski päris palju aega möödas) isiklikult kohtasid, aga inimene, kelle valduses on lint tema intervjuuga (tema nimi on Juri Stepukov) on tagasihoidlikkuse tõttu kommentaaridest keeldunud.

Seepärast piirdub tunnistajate ring Eesti Televisiooni töötaja Mati Talviku ja hotelli administraatori Marju Õepaga, kes Vladimir Võssotski ja tema naise Marina Vlady hotelli (mis sel ajal kandis nime Inturist) numbrituppa majutas. Tuntud prantsuse näitlejannale ja lauljale pakuti ka võimalust filmis "Võssotski 1972" osaleda, kuid haruharva intervjuusid andev Vlady ütles sellest tookord ära.

Mitte sõnagi narkootikumidest

Ilikajev ütles, et filmis ei hakatud nimelt meenutama Võssotski probleeme alkoholi ja narkootikumidega. "Tavakodaniku jaoks on teadlane huvitav oma saavutuste poolest ja looja – oma kunstiga. Pole tähtis, milline orientatsioon oli Tšaikovskil, meie imetleme tema "Pähklipurejat". Sama lugu on ka kultuuripärandiga, mille jättis meile Vladimir Võssotski," leiab Ilikajev. Filmis ei hakatud torkima ka teda sellel sõidul ilmselt jälginud eriteenistuste teemat. Nagu Ilikajev ütles, oli talle olulisem näidata Tallinna külaliste suhteid kohalike elanikega.

Viktor Tsoi oleks saanud 55-aastaseks >>

Tuntud telesaatejuhtu Mati Talvik, kes 1972. aastal Võssotskit intervjueeris (kuigi Ilikajevi kinnituse kohaselt kirjutas kogu autoriõhtu stsenaariumi külaline ise), kutsus isiklikult Võssotski Tallinna – sõitis Taganka teatrisse ja küsis luba selle peanäitejuhilt Juri Ljubimovilt. Nagu Talvik meenutab, sõitis Võssotski Eesti NSV pealinna koos oma naisega. Nad jalutasid üheskoos, oli tore ja lõbus, kuid Võssotski ei joonud kogu oma Tallinnas viibimise jooksul grammigi. Ning peale ühe inimese ei tundnud seda paari linnas mitte keegi, ja too äratundjagi pööras esmalt tähelepanu Marina Vladyle. "Kõva naistemees olin, sellepärast tundsingi ära, Vlady oli ju kaunitar," lausus Talvik.

Кадр из фильма Высоцкий 1972; Марью Ыэпа и Мати Тальвик
© Фото : ETV+
Kaader filmist "Võssotski 1972": Marju Õepa ja Mati Talvik

Ta lisas, et Vladimir Võssotski oli tema jaoks väga huvipakkuv, kuna enne seda oli Mati teeninud aega Moskva lähistel ja seal kõlasid pidevalt tema laulud. "Muidugi, Võssotski oli ennekõike poeet. Aga ka suur ühiskonnakriitik, tal on palju julgeid teoseid. Ja veel, leian ma, oli ta suurepärane näitleja," avaldas Talvik oma arvamust. 

Loomingu mõistmiseks tuleb osata vene keelt

Nagu Talvik ütleb, on Võssotski loomingu mõistmiseks vaja küllaltki hästi vene keelt osata, kuigi ta laulis üsna selgesti ning tekstid ei ole väga keerulised. "Ma eeldan, et eestikeelne publik, kes neil kontsertidel käib, kus tema laule lauldakse, peab midagi siiski mõistma – vastasel korral ta seal ei käiks," lisas ta.

Moskvas Vanal Arbatil mälestati lauljat
© Sputnik / Антон Девяткин

Administraator Marju Õepa on teist meelt: "Võssotskil on küll "rahvalik", aga mitte tavaline keel. Ja eestlasel on raske aru saada, mis nende poeetiliste kujundite taga peitub," möönis ta. 

Marju lisas, et Võssotski sündis valel ajal, oli niiöelda "tuleviku-inimene" ja positiivne tegelane, kuid elu "murdis" ta. Samas ei leppinud ta selle rõhumisega, mis Nõukogude Liidu rahvale osaks sai, ja oli tundliku hingeda, nagu kõik suured kunstiinimesed ikka. Selles mõttes, et tollel ajal ei saanud alati olla nii, nagu ise tahad, vaid tuli mõelda sellele, kuidas meeldida neile, kes võimul on.

"Meile, eestlastele oli Võssotski huvitavam isiksusena, tema laule kuulasime me erinevatel sündmustel, aga mõnikord paneme need praegugi mängima – inimestel on seniajani plaadid alles. Tema teostes on suur kurbus – ptotestivaim ja siirus, sellepärast me neid austame," väitis Marju.

Kusjuures Ilikajevi kinnitusel on ligi 50% Vladimir Võssotski mälestuskontsertide külastajatest eestlased ning osa neist isegi ei räägi vene keelt, kuid tulevad oma noorust meenutama või siis tema loominguga tutvuma.

Hotelli administraator ütles samuti, et pani tähele kõrgendatud huvi Marina Vlady vastu – suurepärase näitleja suhtes, kelle austaja temagi oli. Üldse jätsid Võssotski ja Vlady talle kõige parema mulje – meeldivate ja teineteist armastavate inimestena.

218
Tagid:
film, surmapäev, intervjuu, Võssotski 1972, Timur Ilikajev, Vladimir Võssotski, Venemaa, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega