Vladimir Võssotski surmast möödub 25. juulil kolmkümmend seitse aastat

Võssotski: muidugi tulen ma tagasi…

173
(Uuendatud 12:02 26.07.2017)
Mälestades nõukogude poeeti, näitlejat ja autorilaulude loojat ning esitajat Vladimir Võssotskit, kelle surmast möödub 25. juulil 37 aastat, võttis Sputnik Eesti ühendust filmi "Võssotski 1972" tegijatega

TALLINN, 25. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. See 2017. aastal muusik Timur Ilikajevi autorifilmina telekanali ETV+ toetusel valminud linateos on kutsutud ja seatud meenutama Vladimir Võssotski esimest teleintervjuud NSV Liidus, mis anti Eesti telestuudiole 45 aastat tagasi.

Mälestuskontserdist dokumentaalfilmini

"Filmi idee sündis Võssotski loomingule pühendatud kontsertide najal: mitu aastat järjest korraldasin ma selliseid erineva ulatusega esinemisi. Esimene neist, viis ja pool aastat tagasi toimunu oli omamoodi muusikaliseks duelliks, kus Võssotski heliteoseid esitasid kaks meeskonda – PX Band ning minu bänd Timur ja Partisanid, kohalviibinud pealtvaatajad aga said oma arvamust avaldada ja bändiliikmetele küsimusi esitada. Siis sain ma aru, et huvi Vladimir Võssotski pärandi vastu ei ole sugugi kustunud," ütles Timur Ilikajev.

Mida te teate Vladimir Võssotskist >>

Ilikajev nentis, et sellest ajast peale on need kontserdid saanud tavapärasteks. Ja kui Ilikajev televisiooni tööle sattus, tahtis ta otsekohe televaatajatele näidata, kuidas muusika- ja koguni tantsukollektiivid Vladimir Võssotski teoseid tõlgendavad, ning võttis nõuks korraldada säärane kontsert telemajas – sellessamas stuudios, kus toimus toosama intervjuu (mis sisuliselt kujutab endast siiski loomingulist õhtut):

"Meie korraldatud, osalejate nimistu poolest õige ulatuslikuks kujunenud telekontserdi tahtsin kauaks meelde jätta, seetõttu tuli ettepanek see mitte ainult salvestada, vaid teha sellest ühtlasi dokumentaalfilm," nendist Ilikajev.

Armastus Võssotski vastu tärkas Timuri sõnul juba tema lapsepõlves – heliplaatide najal, mida ta vanemad kuulasid, ja 18-aastasensa esitas ta juba oma lemmiku laule kitarri saatel.

"Minu jaoks on Vladimir Võssotski esmajoones karismaatiline isiksus, kelle eluviis osaliselt minu omaga haakub, ja teiseks oli ta silmapaistev luuletaja, väga äge – ma arvan, et teda võib täiesti arvata juhtivate luuleklassikute hulka. Näitlejana oli ta lihtsalt hea, mitte geniaalne, aga muusikuna oli ta nõrk, lihtsalt harrastaja tasemel: oma luuletuste paremaks mõjulepääsuks hakkaski ta neid oma kitarri saatel ette kandma," kinnitas Ilikajev.

Кадр из фильма Высоцкий-1972
© Фото : ETV+
Kaader filmist "Võssotski 1972"

Mitte sõnagi poliitikast

Timur lisas, et tolleaegse eesti publiku huvi Võssotski loomingu vastu ei olnud tingitud ainult sellest, et ta oli isik, kes polnud nõukogucde võimule just kuigi meelepärane.

Nõukogude aja meenutamine on eestlastele raske >>

"1972. aasta intervjuus ei ole sõnagi poliitikast. Ja ega ta olnudki dissident, vastasel juhul oleks ta riigist välja saadetud, tema vastuseis valitseva eliidi ametlikule seisukohale oli minimaalne ega väärinud tähelepanu," ütles Ilikajev.

Ta nentis ühtlasi kahetsusega, et on õnnestunud leida äärmiselt vähe inimesi, kes Võssotskit tema sellele külaskäigul (millest on siiski päris palju aega möödas) isiklikult kohtasid, aga inimene, kelle valduses on lint tema intervjuuga (tema nimi on Juri Stepukov) on tagasihoidlikkuse tõttu kommentaaridest keeldunud.

Seepärast piirdub tunnistajate ring Eesti Televisiooni töötaja Mati Talviku ja hotelli administraatori Marju Õepaga, kes Vladimir Võssotski ja tema naise Marina Vlady hotelli (mis sel ajal kandis nime Inturist) numbrituppa majutas. Tuntud prantsuse näitlejannale ja lauljale pakuti ka võimalust filmis "Võssotski 1972" osaleda, kuid haruharva intervjuusid andev Vlady ütles sellest tookord ära.

Mitte sõnagi narkootikumidest

Ilikajev ütles, et filmis ei hakatud nimelt meenutama Võssotski probleeme alkoholi ja narkootikumidega. "Tavakodaniku jaoks on teadlane huvitav oma saavutuste poolest ja looja – oma kunstiga. Pole tähtis, milline orientatsioon oli Tšaikovskil, meie imetleme tema "Pähklipurejat". Sama lugu on ka kultuuripärandiga, mille jättis meile Vladimir Võssotski," leiab Ilikajev. Filmis ei hakatud torkima ka teda sellel sõidul ilmselt jälginud eriteenistuste teemat. Nagu Ilikajev ütles, oli talle olulisem näidata Tallinna külaliste suhteid kohalike elanikega.

Viktor Tsoi oleks saanud 55-aastaseks >>

Tuntud telesaatejuhtu Mati Talvik, kes 1972. aastal Võssotskit intervjueeris (kuigi Ilikajevi kinnituse kohaselt kirjutas kogu autoriõhtu stsenaariumi külaline ise), kutsus isiklikult Võssotski Tallinna – sõitis Taganka teatrisse ja küsis luba selle peanäitejuhilt Juri Ljubimovilt. Nagu Talvik meenutab, sõitis Võssotski Eesti NSV pealinna koos oma naisega. Nad jalutasid üheskoos, oli tore ja lõbus, kuid Võssotski ei joonud kogu oma Tallinnas viibimise jooksul grammigi. Ning peale ühe inimese ei tundnud seda paari linnas mitte keegi, ja too äratundjagi pööras esmalt tähelepanu Marina Vladyle. "Kõva naistemees olin, sellepärast tundsingi ära, Vlady oli ju kaunitar," lausus Talvik.

Кадр из фильма Высоцкий 1972; Марью Ыэпа и Мати Тальвик
© Фото : ETV+
Kaader filmist "Võssotski 1972": Marju Õepa ja Mati Talvik

Ta lisas, et Vladimir Võssotski oli tema jaoks väga huvipakkuv, kuna enne seda oli Mati teeninud aega Moskva lähistel ja seal kõlasid pidevalt tema laulud. "Muidugi, Võssotski oli ennekõike poeet. Aga ka suur ühiskonnakriitik, tal on palju julgeid teoseid. Ja veel, leian ma, oli ta suurepärane näitleja," avaldas Talvik oma arvamust. 

Loomingu mõistmiseks tuleb osata vene keelt

Nagu Talvik ütleb, on Võssotski loomingu mõistmiseks vaja küllaltki hästi vene keelt osata, kuigi ta laulis üsna selgesti ning tekstid ei ole väga keerulised. "Ma eeldan, et eestikeelne publik, kes neil kontsertidel käib, kus tema laule lauldakse, peab midagi siiski mõistma – vastasel korral ta seal ei käiks," lisas ta.

Moskvas Vanal Arbatil mälestati lauljat
© Sputnik / Антон Девяткин

Administraator Marju Õepa on teist meelt: "Võssotskil on küll "rahvalik", aga mitte tavaline keel. Ja eestlasel on raske aru saada, mis nende poeetiliste kujundite taga peitub," möönis ta. 

Marju lisas, et Võssotski sündis valel ajal, oli niiöelda "tuleviku-inimene" ja positiivne tegelane, kuid elu "murdis" ta. Samas ei leppinud ta selle rõhumisega, mis Nõukogude Liidu rahvale osaks sai, ja oli tundliku hingeda, nagu kõik suured kunstiinimesed ikka. Selles mõttes, et tollel ajal ei saanud alati olla nii, nagu ise tahad, vaid tuli mõelda sellele, kuidas meeldida neile, kes võimul on.

"Meile, eestlastele oli Võssotski huvitavam isiksusena, tema laule kuulasime me erinevatel sündmustel, aga mõnikord paneme need praegugi mängima – inimestel on seniajani plaadid alles. Tema teostes on suur kurbus – ptotestivaim ja siirus, sellepärast me neid austame," väitis Marju.

Kusjuures Ilikajevi kinnitusel on ligi 50% Vladimir Võssotski mälestuskontsertide külastajatest eestlased ning osa neist isegi ei räägi vene keelt, kuid tulevad oma noorust meenutama või siis tema loominguga tutvuma.

Hotelli administraator ütles samuti, et pani tähele kõrgendatud huvi Marina Vlady vastu – suurepärase näitleja suhtes, kelle austaja temagi oli. Üldse jätsid Võssotski ja Vlady talle kõige parema mulje – meeldivate ja teineteist armastavate inimestena.

173
Tagid:
film, surmapäev, intervjuu, Võssotski 1972, Timur Ilikajev, Vladimir Võssotski, Venemaa, Tallinn