Sevastoopol, Krimm

Eestlased Krimmis: kadunuksjäänud meremehe poeg

155
(Uuendatud 12:04 25.06.2017)
Venemaa ühe kuulsaima relvastuse-teemalise mälestusmärgi autor on sünnilt eestlane

TALLINN, 25. juuni — Sputnik, Lev Rõžkov. Kui Sevastoopoli Eesti Rahvuskultuuri Seltsi esimees Erich Kalling pakkus meie kohtumiseks välja paiga otse linna südames, hukkunud laevade auks püstitatud kuulsa mälestussamba juures, ei olnud ma sugugi üllatunud. Arvasin, et selline kohtumispaik tähendab viisakusavaldust.

Mälestussammast teavad kõik, seda on imelihtne üles leida. Ja tõepoolest — vastutulijad osutasid eksimatult õiges suunas: „Oi-jaa! Kaks peatust veel!", „Minge pargist läbi", „Ja näete, seal ta on — seisab otse meres!" Nii et kui läbi pargi kaldapealsele jõudes avanes pilgule meri, nägingi mälestusammast. Majesteetlik kivisammas kotkaga tipus kerkib uhkelt merelainetest.

Memoriaali labürindis

Nüüd tean ma juba rohkem, kuid sel hetkel teadsin monumendist järgmist: see püstitati Musta mere laevastiku mälestuseks, mis vastavalt 1856. aastal Krimmi sõja lõpetanud Pariisi rahulepingu tingimustele uputati. Just see monument on Sevastoopoli sümbolina kujutatud Venemaa uuel kahesajarublase nominaalväärtusega rahatähel, mis juba sel sügisel käibele tuleb.

Monument jätab mõistagi majesteetliku mulje. Kuid mälestussammas üles leida — see on alles pool võitu. Nüüd oli tarvis ära tunda eesti seltsi esimees, keda ma polnud elus kordagi näinud. Erich Kalling vastas telefonile otsekohe: „Ma olen siin! Seisan mälestustahvli juures." Jäi vaid taibata, kus see tahvel asub. Lõpuks seda ning selle kõrval eakat, kuid energilist meest suure laia habemega. See oligi Kalling.

Sevastoopoli Eesti Rahvuskultuuri Seltsi esimees Erich Kalling
© Фото : Лев Рыжков
Sevastoopoli Eesti Rahvuskultuuri Seltsi esimees Erich Kalling

Kaldapealsel on kärarikas. Nii et ma tahan viia oma vestluskaaslase kuhugi vaiksemasse kohta, diktofon sisse lülitada ja salvestada endale mõõdukalt igav intervjuu eesti rahvuskultuuri seltsi elust. Aga ei midagi sellist! „Lugege palun, mis on siia mälestustahvlile kirjutatud," ütleb Erich Kalling. Loen: monumendi on 1905. aastal loonud skultor A. G. Adamson, arhitekt V. A. Feldmann ja insener F. O. Enberg. „Ja mis siis?" küsin mõistmatult. Ja vaat siis algabki kõige huvitavam. Sest mälestussamba autor Amandus Adamson oli ju eestlane.

Kogu elu kartis ta nälga

„Meie selts paigaldas Adamsonile mälestustahvli," lausus Erich Kalling. „Kuidas me küll sellega vaeva nägime, kui palju takistusi ületasime!" Monument seisab kindlalt, läbi sajandite. 1941. aastal, Kolmanda Reichi rünnakus Sevastoopolile langes mälestussamba lähedal merevette miin. Plahvatus oli nii tugev, et tõstis põhjast kõik vetikad üles ning kivid lahes värvusid sõna otseses mõttes valgeks. Monument aga — pidas vastu. Kaotades küll küljest mõned kivid, laevamasti ja veel hulga väiksemaid detaile, mis ongi nüüd kadunud. 

„Kui kõnelda Adamsonist, siis juuripidi ei ole ta puhas eestlane," ütleb Erich Kalling. „Ta oli ainult poolenisti eestlane, tema isa oli rootslane. Eesti rannavetes läks kord üks laev põhja. Kogu meeskonnast jäi ellu ainult noor rootslasest meremees. Eesti talutüdruk leidis ta rannalt, tõi koju ja turgutas jalule. Seejärel peeti pulmad. Kuid noorest naisemehest meremeest kiskus ikkagi merele. Ta läks laevale (kaubalaeva kapteniks — toim.) ja purjetas Ameerikasse. Ja rohkem temast teada ei ole. Kas sai laev hukka või läks ta ise kusagil kaduma." (Täpsustuseks: purjetanud kaubalaeva kaptenina 1860. aastal Ameerikasse, oli ta kuni 1869. aastani oma perega kirjavahetuses, võttis osa Ameerika kodusõjast, kus ülendati koloneliks, ja jäi siis teadmata kadunuks — toim.)

Tulevane suurepärase monumendi looja kasvas üles vaesuses. Saanud alghariduse, töötas ta tisleri ja puunikerdaja käe all ühes kui teises mööblitöökojas, hiljem aga õnnestus tal asuda õppima Peterburi Keiserlikus Kunstiakadeemias. Täpseid andmeid selle kohta, kas ta akadeemia stuudiumi ka lõpetas, ei ole. (Täpsustus: Amandus Adamson lõpetas Kunstide Akadeemia 1879. aatal, esitades lõputööks bareljeefi „Ristija Johannes", mille eest pälvis suure hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile, kuid pooliku keskhariduse tõttu jäi akadeemiast ametlik diplom saamata — toim.)

„Kogu elu kartis ta nälga," jutustab Kalling. „Töötas viimse hingetõmbeni. Akadeemias õppimise ajal töötas ta väga palju Peterburi ümbruse portselanitöökodades, valmistas pisiplastikat, kummutipealseid kujukesi. Autoriõigust neile kujukestele tal ei olnud. Hiljem (1901-1902) lõi ta Tallinnas mälestussamba 1893. aastal Soome lahe rannavetes uppunud soomuslaevale „Russalka" ning selle töö eest omistati Adamsonile Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku nimetus."

Mälestussammas „Russalka
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mälestussammas „Russalka"

Oma praegusel kujul ei pälvinud monument uppunud laevadele kohe võimude kinnitust. Esitati mitu projekti. Arhitekt Feldmann soovitas püstitada mälestussamas kuivale maale, kus praegu seisab päikesekell. Säilinud on insener Endbergi projekt, mille kohaselt võinuks monumendil olla koonuse kuju ning see oleks seisnud vees. Võitis aga Adamsoni projekt. Mälestusmärk valmis 1904. aastaks. Ent sel ajal polnud valitsusel mahti tegelda Sevastoopoli kangelaste mälestuse jäädvustamisega, kuna idas käis parajasti sõda Jaapaniga. Sellegipoolest leidis 1905. aastal aset mälestussamba ametlik avamine.

Ma ei suuda end tagasi hoida ja küsin: „See tähendab, et kui ristleja „Otšakovi" madrused maha lasti, oli viimane, mida nende silmad nägid, Adamsoni monument?" Selgub, et üldsegi mitte. Nad lasti maha keset lahte ja Konstantinovski ravelliini juures. Mälestustahvel paikneb siiski pisut teises kohas.

Müstiline näkineid

Erich Kalling kõneleb ka ühest Amandus Adamsoni skulptuurist, mis on küll vähem tuntud, kuid väga põneva ajalooga. 

Aljona Suržikova dokumentaalfilm “Lumi Punasel Lagedal” räägib Venemaal Krasnaja Poljanas elavatest väljarännanud eestlaste järeltulijatest
© Фото : из личного архива Алены Суржиковой

„Tal on veel üks skulptuur, mis asub Mishoris," lausub Sevastoopoli eesti seltsi esimees. „Iidse tatari legendi kohaselt noolis röövlipealik Ali Baba selles paigas kaunist külatüdrukut. Too tuli oja äärde vett võtma. Röövel varitses teda, võttis kinni ja müüs Türgi sultanile haaremisse. Seal sünnitas näitsik lapse. Kuid kodumaaigatsus viis ta sellise meeleheiteni, et ta viskus Bosporuse kaldalt lainetesse. Ja nüüd kerkib ta iga aasta kuuvalgel ööl selles kohas pinnale, kus ta oli vett ammutanud."

XIX sajandi lõpuks sai Krimmist moekas koht. Siin elas Tšehhov, siin käis puhkamas keiserlik perekond. Suurilma koorekiht hakkas siin endile maid ostma ja elumaju ehitama. Vürst Felix Jussupov, kelle poeg lõpuks tappis Grigori Rasputini, ostis suvila Koreizis. Ning et maja ja aeda õilistada, kutsus ta kohale skulptor Adamsoni ja tellis temalt monumendi iidse legendi motiividel.

„Tütarlapsega, kes läheb vee järele, ja röövel Ali Babaga on kõik korras, ei mingit müstikat," naerab Erich Kalling. „Ainult et veekann varastatakse tütarlapse käest kogu aeg ära. Aga näkineiul, kes on vormitud eraldi, ei ole vedanud. Meil algavad talviti kõige suuremad tormid. Ning ükskord uhuti see näkinäid merre ja teda polegi üles leitud. Kuhugi ta ilmselt lainevooga kandus ja kusagil liival ta lebab. Siis tegi Adamson teise näkineiu — juba koos lapsega. Ent seegi ei seisnud seal kaua. Tema uhuti samuti minema."

Adamson oli juba Krimmist ära sõitnud, kuid jättis maha oma kavandid. Nende järgi valmistati kolmas näkineid. See püsis paigal kuni Suure Isamaasõjani. Ent see sai tulevahetustes pihta.

„Ainuüksi lapse kujus on kümme kuuliauku," ütleb Kalling. „Ka mürsukillud tabasid skulptuuri ja selle pihta loobiti granaategi. Ning hiljem sai seegi kuju minema uhutud. Ja otsustati luua veel üks, nüüd juba fotode põhjal. Valati valmis, pandi paika. Ja siis järsku leiti üles kolmas skulptuur, see purukslastu. Nüüd asub see Jaltas, Muinasjutumaal (Poljana Skazok), kus on ka loomaaed."

Järgneb.

155
Tagid:
kadunud, meri, mälestusmärk, Sevastoopoli Eesti Rahvuskultuuri Selts, Amandus Adamson, Erich Kalling, Sevastopol, Krimm, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega