Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 13.-15. juuni visiidil Jekaterinburgis, kus ta osales Arvo Pärdile pühendatud minifestivalil

Jekaterinburgis toimus Arvo Pärdile pühendatud festival

29
(Uuendatud 12:09 18.06.2017)
Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 13.-15. juuni visiidil Jekaterinburgis, kus ta osales Arvo Pärdile pühendatud minifestivalil

TALLINN, 18. juuni — Sputnik. Teisipäevast kolmapäevani toimusid Jekaterinburgis režissöör Dorian Supini Arvo Pärdist jutustavate dokumentaalfilmide linastused, kokku näidati kolme täispikka ja kolme lühifilmi, vahendas välisministeerium. 

Kohal viibis produtsent Kari Jokelainen, kes filme eelnevalt tutvustas ning vastas hiljem publiku küsimustele. Ürituse algatajaks ja saatkonna kultuurinõuniku Dimitri Mironovi koostööpartneriks oli Jekaterinburgi filmifestivali "Kinoproba" direktor Lilija Nemtšenko. 

Suursaadiku Hilpuse sõnul kujunes eriti külalisterohkeks ürituse avamine, kui toimus enne filmiseanssi kontsert Jeltsini Keskuse Vabaduse saalis, kus kohalikud noored muusikud esitasid Arvo Pärdi teoseid.

Ürituste toimumispaigaks oli mainekas Jeltsini Keskus, mida Eesti saadik külastas esmakordselt. Tegemist on kaasaegse ja mitmekülgse kultuuri- ja hariduskeskusega, mis ühelt poolt annab ülevaate Venemaa esimese presidendi elukäigust ja talletab sellega seotud materjali.

Lisaks pakub laiahaardelise pildi 1980. aastate lõpu — 1990. aastate alguse murrangulisest ajajärgust, mil varises "raudne eesriie", kommunistliku partei ainuvõim asendus demokraatia ja vabaturumajandusega ning Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks.

Keskuse väljapanek kajastab Jeltsini ajastut silmapaistva objektiivsusega ja moonutusteta, ka Jeltsini poolt toetatud Balti riikide iseseisvumisprotsessil on seal oma koht.

Omavahelises vestluses arutlesid suursaadik Hilpus ja Jeltsini muuseumi direktor Dina Sorokina, milliseid ühistegevuse võimalusi võiks edaspidi leiduda Eesti ja Venemaa lähiajaloo põimuvate peatükkide uurimisel ja tutvustamisel. 

Rakverre rajatakse Pärdi nimeline kontserdimaja
© Фото : Алексей Серов

Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman võttis külalised Eesti saatkonnast vastu tema poolt asutatud muuseumis, kuhu ta on koondanud ainulaadse Sverdlovski oblasti vanausuliste ikoonide kogu. 

Linnapea meenutas oma aastakümnete taha ulatuvaid kontakte Eestiga ning kinnitas valmisolekut toetada Eestiga seotud koostööprojekte ka edaspidi. Linnapeale pakkusid suurt huvi Tallinna kogemused tasuta ühistranspordi kasutuselevõtul, millega ta lootis lähemalt tutvuda.

Toimus veel kohtumine Sverdlovski oblasti asekuberneriga, kus puudutati majandus- ja kultuurikoostöö väljavaateid. Jekaterinburg kuulub Venemaa suurlinnade hulgas kõige edumeelsemate ja innovaatilisemate hulka, kust suhteliselt palju inimesi külastab turistidena Eestit.

Senine kultuurikoostöö Eesti ja Jekaterinburgi vahel on olnud üsna tihe ning uusi võimalusi selle hoogustamiseks pakub EV100 juubeliaasta.

Arvo Pärt tunnistati kuuendat aastat järjest maailmas enim esitatud elusolevaks klassikalise muusika heliloojaks, selgub andmebaasist Bachtrack, vahendas Sputnik Eesti aasta alguses.

Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides, aga alustas muusikaõpinguid Rakvere muusikakoolis. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli-tehnika poolest.

Kultuuriminister Indrek Saar ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami allkirjastasid leppe, mille tulemusena renoveeritakse Rakvere Pauluse kiriku hoone multifunktsionaalseks Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks ja kultuurikeskuseks, vahendas Sputnik Eesti ennem. 

Kultuuriminister Indrek Saar soovib Harjumaale Laulasmaale rajatava Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehituseks 2,2 miljonit eurot lisaraha
© Sputnik / Вадим Анцупов

Rakvere keskväljakul asub mälestusmärk "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas", mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile. 

Arvo Pärdi Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil poolsaarel, mere läheduses, männimetsa servas. Keskus koondab teavet Arvo Pärdi loomingu kohta ja vahendab seda kogu maailmas.

Keskuse süda on arhiiv, mis sisaldab helilooja kogu loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Siin luuakse võimalus Arvo Pärdi loomingu uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis, helilooja emakeelses keskkonnas.

Kultuuriminister Indrek Saar soovib Harjumaale Laulasmaale rajatava Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehituseks 2,2 miljonit eurot lisaraha, et keskus 2018. aasta sügiseks valmis ehitada.

29
Tagid:
film, minifestival, suursaadik, muusika, kultuur, Jeltsini Keskus, Dorian Supin, Arti Hilpus, Arvo Pärt, Jekaterinburg, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega