Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastaja Neeme Kuningas

Neeme Kuningas: töö Siberis teeb mind nooremaks

62
(Uuendatud 16:12 17.06.2017)
Tuntud eesti ooperilavastaja töötab juba pool aastat Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastajana ning pole oma otsust kordagi kahetsenud

ТАLLINN, 13. juuni — Sputnik, Aleksei Stefanov. Neeme Kuningas töötas ligi kakskümmend aastat peanäitejuhi, pealavastaja ja peaprodutsendina Eesti Rahvusooperis ning oli õppejõud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Oma elu jooksul on ta lavale toonud üle saja ooperi-, opereti- ja muusikalilavastuse kõige erinevamates maailma maades — Rootsis, Soomes, Norras, Saksamaal, Leedus, Prantsusmaal, Hiinas, Valgevenes ja muidugi Venemaal. Aga kui talle pakuti alalist töökohta Krasnojarskis, oli ta pikemalt mõtlemata päri.

Kohtusime Neeme Kuningaga Moskva muusikateatris Helikon Opera kolmanda rahvusvahelise noorte ooperilavastajate konkursi NANO-opera päevil. Eesti lavastaja kuulub juba kolmandat aastat selle ainulaadse jõukatsumise žüriisse, mille Helikon Opera juht Dmitri Bertman on ellu kutsunud.

Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastaja Neeme Kuningas
© Фото : пресс-служба Московского музыкального театра "Геликон-опера"
Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastaja Neeme Kuningas

Pärast aastatepikkust tööd Rahvusooperis Estonia hakkasite te vabakutseliseks lavastajaks — töötasite eri paikades üle kogu maailma ning lõpuks saite Krasnojarski ooperi- ja balletiteatrilt saatusliku ettepaneku lavastada seal „Kaukaasia vang".

Jah, tegemist on silmapaistva helilooja César Cui ooperiga, mis jõudis lavale üle 100 aasta tagasi Maria teatris. Cui oli üldse väga huvitav inimene — prantslane, sündinud Leedus, sõjaväeinsener, kes lõi 16 ooperit — isegi rohkem kui Rimski-Korsakov. Ta oli „Võimsa rühma" liige. Just „Kaukaasia vangist" sai esimene vene ooper, mis toodi lavale välismaal, Belgias, veel enne Tšaikovskit. Hiljem aga vajus Cui millegipärast unustusse.

Ma lavastasin „Kaukaasi vangi" kui ühtaegu eepilise ja lüürilise, liigutava loo Romeost ja Juliast, kes satuvad Kaukaasia sõdade ajal rahvuslikesse ja usulistesse konfliktidesse. Ühelt poolt kasakad, teiselt poolt džigitid. Meil on seal efektsed koreograafilised etteasted, mille seadis lavale meie kunstiline juht Sergei Bobrov. Kunstnikuks kutsusin ma Soome rahvusooperi peakunstniku Anna Konteki, kellega oleme palju koostööd teinud. Välja tuli päris kirgas ja huvitav lavastus.

Ja sel ajal, kui te seda ooperit lavastasite, tehtigi teile ettepanek asuda teatri pealavastajaks. Kas otsust Siberisse kolida oli raske langetada — kas mõtlesite kaua?

Ütlesin kohe „jah", sest selline väljakutse on su elus nagu kingitus. Eestis, kodumaal olin ma oma erialal juba kõike teinud, mis võimalik, ja saanud tunnustusi.

Elus on mul kõik olemas — naine, kolm täiskasvanud last, kel oma iseseisev elu, ja just äsja sain vanaisaks, nii et nüüd on mul ka lapselaps. Ja siis saabus selline ahvatlev ettepanek tulla pealavastajaks. See ametikoht oli kuus või seitse aastat täitmata, nii et liiga ma kellelegi ei teinud. Minu jaoks on olnud väga huvitav ennast proovile panna. Ja on seniajani huvitav.

Aga tõsi, ka raske — seal on nii teistsugune mentaliteet kui meil, ka kogu teatri töökorraldus pärineb nõukogude ajast. Nii et ees seisab tohutu töö, aga see on mulle tuttav töö, sedasama tuli pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist teha ka Estonia teatris. Praegu toimib Eesti Rahvusooper niimoodi, nagu seda teevad kõik lääne teatrid. Ning tahaksin, et mu Krasnojarski teatris oleks samaviisi. Ma saan aru, et on tarvis aega ja kannatlikku meelt, et teater muutuks 21. sajandi, mitte läinud sajandi teatriks, aga ma san sellega hakkama.

Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastaja Neeme Kuningas
© Фото : пресс-служба Московского музыкального театра "Геликон-опера"
Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastaja Neeme Kuningas

Te olete juba mitu korda lausunud: „minu teatris" — pidades silmas Krasnojarskit. Olete nii kähku oma rolli sisse elanud?

Kuidas teisiti saakski? Ma ise olen ka vahetevahl segaduses. Sest minu teater — see on Estonia teater, see jääb alati minu teatriks, sest sealt olen ma sirgunud ja ilmselt lähen sinna kunagi tagasi. Mul on juba lavastastamisettepanekuid. Kuid ma töötan Krasnojarski teatris — seega on see samuti minu teater. Ja mulle läheb korda kõik, mis selles majas toimub. Noored lauljad, keda meil on väga palju ja nad on tõesti andekad, kuid neil pole seniajani võimalust kuigi sageli esineda. Ja ka repertuaar — ees seisab suur roteerumine, aga mitte ühekorraga — selleks kulub mitu hooaega.

Ja milliseks siis kujuneb teie repertuaar?

Iga seda liiki teatri repertuaaris peab olema „Carmen", „Traviata", „Luikede järv", „Pähklipureja", „Padaemand", „Jevgeni Onegin", „Tsaari mõrsja", „Vürst Igor". Need on ooperid ja balletid, mida vaataja armastab. Kõik ammutuntud teosed, aga kui on hästi lavastatud, tuleb rahvas neid vaatama. Mängukava koostamisel on tähtis ka intutsioon — millises proportsioonis tuleb etendada vene ja lääne oopereid, mis keeles neid esitatakse. 

Teatrikodu
© Фото : Алексей Серов

Näiteks praegu etendatakse meil Gaetano Donizetti „Armujooki" ja „Rügemendi tütart" vene keeles, „Figaro pulma" samuti vene keeles. Ma ei pruugi olla selle vastu, kui koomiline ooper lavastatakse heal tasemel vene keelde tõlgituna, kuid kogu maailma teatrites on tavaks esitada oopereid siiski originaalkeeles. Meilgi tuleb järk-järgult sellele formaadile üle minna.

Isegi Saksamaal ei lavasta keegi enam „Jevgeni Oneginit" saksa keeles — ikka ainult originaalkeeles. Aga kuivõrd meil on vaja vaatajat veel kasvatada, teda minu teatrisse meelitada, siis esialgu võib esineda erandeid. Eriti koomiliste ooperite puhul, et kalambuuride sisu publikule pärale jõuaks.

Kui tööpakkumise vastu võtsite, kas te siis Siberisse kolida ei peljanud- seal on ikkagi täiesti teistsugune kliima kui Eestis?

Krasnojarskis on minu meelest ainult kaks aastaaega — talv ja suvi.

Kusjuures mida kuumem suvi, seda karmim talv — kuni 40 külmakraadi. Kevadet ja sügist, nagu meil Eestis, seal ei ole. Ning ajavahe — neli tundi — on tajutav. Kui lennukiga maandud, kulub paar päeva ainuüksi sellega kohanemiseks. Ja kui juba sõita, siis ei tasu seda teha nädalaks, vaid kuuks või paariks. Aga ma sõidan Krasnojarskisse hea meelega. Ning ma juba armastan seda teatrit ja inimesi, kes seal töötavad. Mul on seal väga põnev.

Mul on seal üldse suurepärane elurütm — hommikul lähen teatrisse ja õhtul tagasi, kodus käin ainult magamas. See kõik noorendab. Ma olen praegu 61-aastane, ent ma tunnen, et mu emotsionaalseks vanuseks on kõige enam 25 eluaastat. Ma olen täis energiat ja see sobib mulle väga hästi. 

Rahvusooper Estonia
© Sputnik / Вадим Анцупов

Siberis elab päris suur eestlaste kogukond — sinna juba enne revolutsiooni saabunute ja ka stalinlike repressioonide käigus väljasaadetute järeltulijad. Kas olete juba suguvendadega kohtunud?

Jah, aga ainult nendega, kes elavad Krasnojarskis. Siberi eestlaste külades ei ole ma veel käinud. Loodan, et juulis, kui toimub suurim rahvusvaheline pärimusmuusika ja rahvusliku käsitöö festival „Mir Sibiri" („Siberi maailm"), kuhu ma žürii liikmena olen kutsutud, näen nii Hakassiat kui Abakani, käin ära Šušenskojes ja kõigis neis eestlaste külades. Pealegi elas Krasnojarski krais 10 aastat asumisel pärast Vorkuta vangilaagrit meie kuulus kirjanik Jaan Kross. Ning tema poeg — minu hea sõber — palus otsida üles selle koha, kus ta elas. Seni ei ole mul selleks aega jätkunud.

Kas te Tallinna, Eesti, mulgikapsaste ja viimaks verivorsti järele ei igatse?

Muidugi igatsen! Ka Tallinna kilude ja musta leiva järele. Aga Jenissei kallastel toidetakse ka väga hästi. Ning nii head kala, nagu siin, ei saa Euroopas kusagilt. Mis aga toidusse puutub, siis ses osas olen ma küllaltki vähenõudlik — mõnikord ei pane tähelegi, et pole terve päeva midagi söönud. Õhtuks meenub, et hommikust saadik olen joonud vaid tassi kohvi mingi pirukaga ja ongi kõik. Selles mõttes mu eluviis eriti kiita ei ole. Aga eks seegi ole meie elukutse osa. See-eest on iga päev erinev, rutiini siin karta ei ole.

Täismahus intervjuud saab lugeda vene keeles.

62
Tagid:
pealavastaja, intervjuu, teater, kultuur, Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteater, Krasnojarsk, Siber, Eesti, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega