Kornei Tšukovski oma lugejatega

Keda kehastab Pese-Ennast-Sa

144
(Uuendatud 11:36 09.06.2017)
Häda on selles, et austatud autor kui rahvuslane – vihates moslemeid ja unistades näha „püha risti“ isegi Kuu peal usub sügavalt Lollike-Ivani tähte

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Üheksakümmend viis aastat tagasi loodi Kirjanduse ja Trükiasjanduse Peavalitsus, üldtuntuma nimetusega Glavlit — tsensuuriorgan, mis vastutas kontrolli eest kõigi trükiteoste ja meediakanalite üle. Tsensuur oli nõukogude ajal kõikehõlmav — selle alla kuulusid ka lasteraamatud. Kogusime siin kokku ajaloos kõige kõlavamad lood muinasjutuvestjate ja riigiaparaadi vastasseisust, vahendas RIA Novosti.

Kornei Tšukovski „kodanlik kõnts"

Kornei Tšukovski, kelle muinasjuttudest said lapsepõlve lahutamatu osa, sattus oma loominguga esimestel nõukogude aastatel karmi tsensuuri alla. Tema vaenlaseks oli Nadežda Krupskaja ise.

„Gublitis (Glavliti oblastiüksus — toim.) öeldi mulle, et kärbes on tagamõttelt hoopis printsess, sääsk aga — varjatud tähenduses prints! No niiviisi võib öelda, et krokodill kehastab Chamberlaini, Pese-Ennast-Sa aga Miljukovi. Pealekauba öeldi mulle, et raamatu pildil seisab kärbes sääsepiigale liiga lähedal ja naeratab liiga koketeerivalt! Vaieldakse vastu sõnale „pulmad". See vastuvaidlus on tõsine. Aga ma kinnitan teile, et kärbes pandi paari perekonnaseisuametis. On ju ilmaliku abiellumise puhul samuti pulmad," esitab katke Tšukovski päevikust filoloog Arlen Blum oma raamatus „Neoliitikumist Glavlitini".

„Kärbes" tuleb ümber teha — selline oli tsensorite otsus. Tšukovski ahastas, et kuidas ta teda ka ümber ei kirjutanud, ikka kukkus välja sandisti. „Kus on garantii, et järgmisel korral ei otsusta seesama Gublit, et lutikas on varjatud tähenduses Rasputin? Need sõnad on dateeritud kuupäevaga 6. august 1925. Ja see oli alles „sõja" algus.

Kolm aastat hiljem, 1928. aastal avaldas Nadežda Krupskaja ajalehes Pravda artikli „K. Tšukovski "Krokodillist"", kus ta tegi kirjaniku teosed puhuks ja põrmuks. „Kodanlik kõnts" ja „meie lastele pole vaja seda anda," kirjutas ta. Tšukovski püüdis ennast kaitsta, kuid see ei aidanud.
1929. aastal avaldas kirjanik Literaturnaja Gazetas kirja, kus ta oma muinasjuttudest lahti ütles. Aastakümne möödudes pääses õiglus võidule: Tšukovski on Venemaal endiselt kõige avaldatum ja loetum lastekirjanik.

Samuil Maršak puuris

Samuil Maršaki lasteluuletus daamist, kes andis pagasisse „karbi, korvi, kübarakarbi ja pisikese koerakese" läks kogumikku „Nõukogude lapsed". Paistis nagu süütu salmike, kuid tsensorid nägid selles kriitikat Narkomputi (Ühendusteede Rahvakomissariaat — toim.) pihta.

„Selles pole tunda püüdlust kujundada last ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks," tsiteerib Arlen Blum oma raamatus tsensorite sõnu mis on välja öeldud 1926. aastal.

Kogumiku põhiliseks puuduseks oli nende meelest see, et teos oli suunatud „alandlikele lastele". Üksteist aastat hiljem nõudis üks tsensoritest Leningradi kirjastuselt Lengorlit, et tuleb „lõplikult paljastada kogu Maršaki koolkonna ja Maršaki enda kahjulik kirjastamistegevus".

Pjotr Jeršovi „pornograafia"

Pjotr Jeršovil ja tema tuntud värssmuinasjutul „Küürselg-sälg" ei vedanud tsaariajal ega ka nõukogude aastatel.

1922. aastal ei meeldinud tsensoritele see, et Lollike-Ivan on rõhutatult õigeusklik. Ja kuigi lugu ise paistis neile satiirina tsaari-Venemaa pihta, rikkus „püha rist" kõik ära.

„Häda on selles, et austatud autor kui rahvuslane — vihates moslemeid ja unistades näha „püha risti" isegi Kuu peal (muidugi muinasjutulise savutuse kujul) — usub sügavalt Lollike-Ivani tähte. Lastekasvatuse jaoks on selles kõike alates reaktsioonilisusest ja ebapedagoogilisusest — siin mõõdetakse kõike tsaaride ja bojaaride najal. Ülistatakse Lootuse-tsaari, keda rahvas muidugi vaimustunud hurraa-hüüetega tervitab," kirjutas Lev Žmudski.

Muinasjutust ei leitud üksnes tsaarile ja kirikule öeldud kiidusõnu, vaid ka… pornograafiat.

„42. leheküljel on koguni pornograafia — tsaar, „vanatoi", tahab abielluda: „Vaat siis, mis vanatoi nõuks võtnud: tahab lõigata sealt, kus pole külvanud! Küllalt, lakal hakkas valus!" Tuginedes eeltoodule pean ma „Küürselg-sälu" avaldamist ebasoovitavaks, kui mitte lubamatuks," kirjutas seesama Žmudski.

Huvitav, et revolutsioonieelsel ajal süüdistati „Küürselg-sälgu" tsaari ja kiriku kritiseerimises. Püüdes hoida laste ja kogu rahva kõlblust, keelasid tsensorid täielikult 1843. aastal muinasjutu taastrüki.

Õnnetule „Küürselg-sälule" on jätkunud etteheiteid ka meie päevil: 2007. aastal nõuti selle kontrollimist äärmusluse osas. Aktivistidele ei meeldinud, et nimisõna „tatarlane" esineb muinasjutus sõimusõnana.

144
Tagid:
raamat, glavlit, Maršak, Tšukovski
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega