Filmi „Rohelised kõutsid võtted toimuvad Tallinna tänavail juba mitmendat päeva

Tallinna tänavail võib kohata „Rohelisi kõutse"

357
(Uuendatud 10:31 24.05.2017)
Filmi „Rohelised kõutsid", mille võtted toimuvad Tallinna tänavail juba mitmendat päeva, produtsent Jekaterina Monastõrskaja jutustas portaalile Sputnik Eesti, kuidas tal õnnestus kaasata filmi kuulsaid näitlejaid

TALLINN, 23. mai — Sputnik. „Rohelised kõutsid" on filmi tööpealkiri, mis kahtlemata võib võtete lõpuks muutuda, olenevalt juba sellest, kuidas režissöör ja stsenaariumi autor Andres Puustusmaa otsustab.

Режиссер фильма Андрес Пуустусмаа
© Фото : Ирина Тихомирова
Filmi režissöör ja stsenaariumi autor Andres Puustusmaa

Tulevase filmi peaosades mängivad nii eesti kui vene näitlejad: Tõnu Kark, Sergei Makovetski, Mait Malmsten, Kirill Käro, Ülle Kaljuste ja teised. Operaator-lavastaja on Pavel Jemelin.

Kas Eesti filmitootja Leo Production, kes on selle filmi valmimise peakorraldajaks, on uus nimi filmitööstuses?

See on uus, noor filmitootmisettevõte. „Rohelised kõutsid" on selle filmitootja esimene täispikk mängufilm.

Filmis on hõivatud nimekad näitlejad, sealhulgas Sergei Makovetski, kuidas teil õnnestus neid võtetes osalema meelitada?

See oli väga lihtne, meil ei tulnudki Makovetskit väga veenda. Kui Sergei oli stsenaariumi läbi lugenud ja oma tegelaskujusse lausa armunud, kiirustas ta ise meid tagant võtetega pihta hakkama.

Loomulikult on sellisel näitlejal väga tihe töö- ja muude projektidega seotud ajagraafik, seetõttu sätime meie oma võtted tema võimaluste järgi.

Актер Cергей Маковецкий
© Фото : Ирина Тихомирова
Näitleja Sergei Makovetski

On see Makovetski esimene koostöö Tõnu Kargiga?

Kui näitlejad proovidel kohtusid, siis selgus, et nad on juba kunagi varemgi ühes vene filmis koos mänginud. Aga tookord oli tegemist väikese kõrvalepisoodiga, peaosatäitjatena kohtuvad nad võtteplatsil esimest korda.

Kuidas nende omavahelised suhted võtteplatsil sujuvad?

Väga hästi. Stsenaariumi kohaselt on nad juba 20 aastat sõbrad. Need aastad on nad veetnud koos vangikongis. Ühiseid episoode Makovetskil ja Kargil just väga palju ei ole, kuna filmis areneb paralleelselt kaks tegevusliini.

Praegu filmime me esimest kaadriterida Sergeiga, seejärel asume väntama stseene Tõnuga.

Рабочий момент съемок фильма
© Фото : Ирина Тихомирова
Kaader filmivõtetelt Tallinnast

Millal ilmub võtteplatsile Kirill Käro?

Temaga seotud episoode hakkame filmima 28. mail, nende tarvis on plaanitud 3-4 võttepäeva. Kokkuleppele jõuda, et Kirill tuleb filmis kaasa tegema, oli samuti küllaltki kerge, on ju Andres Puustusmaa ja Kirill Käro omavahel sõbrad. Palju keerulisem oli näitleja Tallinna-tulekuks tema uskumatult tihedas töögraafikus "auku" leida.

Kus uudishimulik publik teie filmivõtteid näha saab?

Alalist võtteplatsi-aadressi meil ei ole, me liigume ringi, kuid palju episoode saab filmitud Vanalinnas.

Meid saadab muidugi terve summ pealtvaatajaid ning see tähendab lõputuid autogrammijagamisi, pildistamisi koos näitlejatega, kõike, mis nii või teisiti on võtteprotsessi „kõrvalproduktiks". Nii et otsige meid üles — ja õnn naeratab teile.

Filmi „Rohelised kõutsid" võtted toimuvad Tallinnas 16. maist kuni 7. juunini.

Сергей Маковецкий и продюсер фильма Екатерина Монастырская
© Фото : Ирина Тихомирова
Näitleja Sergei Makovetski ja produtsent Jekaterina Monastõrskaja

Filmi sisust

Filmi „Rohelised kõutsid" peategelased Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski) on elus ettetulnud asjaolude sunnil veetnud hulga aastaid oma elust trellide taga. Ja nüüd saab nende karistusaeg läbi, on aeg vabadusse tagasi pöörduda. Aga seal, vanglamüüride taga on kõik tundmatuseni muutunud. Kokkupuude uue tegelikkusega seab tegelased keerulistesse olukordadesse, millega neil pole sugugi lihtne toime tulla.

Lisateave

Eesti näitleja Tõnu Kark on sündinud Tallinnas 4. detsembril 1947. aastal. Uue filmi võtteperiood kestab aasta, tema jaoks filmitöös juubeliaastani ning seetõttu on paljud eesti näitlejad filmis kaasa tegemas, et teha oma tööga sõbrale ja lavakaaslasele juubelikingitus. Esimene film, kus Tõnu Kark osales, kandis pealkirja „Keskpäevane praam" ja jõudis ekraanile 1967. aastal. Sellest ajast peale on tema arvel kümneid filmirolle. Edukas on olnud tema karjäär ka teatrilaval: kümme tööaastat, aastad 1971-1981Rakvere Teatris, seejärel kuni 1996. aastani Tallinna Linnateatris. 1996. aastast tänaseni töötab Tõnu Kark Tallinnas Eesti Draamateatris.

Vene näitleja Sergei Makovetski on sündinud Kiievis 13. juunil 1958. aastal. Lavale sattus ta juba kooliteatris, kus ta mängis Arkaška Štšastlivtsevi rolli Aleksandr Ostrovski näidendis „Mets". 1980. aastal lõpetas ta B. V. Štšukini nimelise kõrgema teatrikooli ja võeti tööle E. B. Vahtangovi nimelisse Riiklikku Akadeemilisse Teatrisse, kus ta töötab seniajani. On mänginud paljudes filmirollides. 1988. aastal omistati Sergei Makovetskile Vene Föderatsiooni rahvakunstniku aunimetus.

357
Tagid:
filmitööstus, filmivõtted, mängufilm, Leo Production, Rohelised kõutsid, Ülle Kaljuste, Mait Malmsten, Jekaterina Monastõrskaja, Andres Puustusmaa, Tõnu Kark, Sergei Makovetski, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega