Rahvusvaheline Andrei Stenini nimelise fotokonkursi eesmärgiks on toetada noori fotograafe ja tõmmata üldsuse tähelepanu kaasaegse fotožurnalistika eesmärkidele

Avaldati Andrei Stenini nimelise fotokonkursi shortlist

47
(Uuendatud 12:22 23.05.2017)
Meediagrupi „Rossija Segodnja" poolt Venemaa UNESCO asjade komisjoni egiidi all organiseeritud Rahvusvaheline noorte fotoreporterite konkurss avalikustas 2017. aasta tööde shortlisti, mille valis välja rahvusvaheline žürii

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Shortlisti valitud tööde autorid on 14 riigist. Prestiižne rahvusvaheline auhind antakse noortele autoritele kätte 2017. aasta sügisel Moskvas. Traditsiooniliselt eksponeeritakse võitjate töid Venemaal ja välismaal.

2017. aastal kasvas osavõtnud riikide hulk, mis näitab, et konkurss on kinnistunud rahvusvahelise areenina Venemaal, kus tõusevad esile uued nimed maailma fotograafias. 2017. aasta konkursi shortlisti koostasid Venemaa ja maailma fotokogukonna tunnustatud meistrid, keda juhtis ajakirja „Stern" fotodirektor Andreas Trampe. Konkursižürii vaatas läbi ligi 5000 noorte fotoreporterite tööd maailma 76 riigist neljas nominatsioonis: „Peauudis", „Sport", „Minu planeet" ja „Portree. Meie aja kangelane". Igas nominatsioonis hinnati kokurssantide töid kahes kategoorias: „Üksikfoto" ja „Fotoseeria".

"Konkursile esitatud tööde tase on aasta aastalt tõusnud, jutustused on üha rohkem läbi mõeldud, mis annab tunnistust noorte fotoajakirjanike meisterlikkuse kasvust. Sel aastal on samuti heameel teatada, et meie partnerite, Araabia meediagrupp Al Mayadeen TV, Šanghai Ühinenud meediagrupp ja Rahvusvaheline Punase risti komitee osalus võimaldas auhinnafondi suurendada, tänu millele antakse nende arvates parimatele fotodele shortlistides eriauhinnad. Konkursi laureaate on ees ootama palju huvitavat," märkis MIA "Rossija Segodnja" ühinenud fotoinformatsiooni direktsiooni direktor Alekstandr Štoll. 

Andrei Stenini nimelise fotokonkursi žürii esimees, ajakirja Stern fotodirektor Andreas Trampe: „Sel aastal on peaaegu kõik Stenini-nimelisele konkursile saadetud tööd kõrgel tasemel. Paeaegu kõigis neljas nominatsioonis shortlisti pääsenud fotoseeriaid iseloomustab kõrge kvaliteet ja hea teemaavamine. Tahan märkida, et kõige väljapaistvamad üksikfotod olid nominatsioonides „Peauudis" ja „Portree. Meie aja kangelane". Fotod migrantidest ja reportaažid Süüriast, Liibüast ja Ukrainast jahmatasid teostuse julgusega. Mõned detailid, mis esmapilgul tunduvad väheolulised, on tegelikult vägagi sümboolsed.

Tahaksin soovitada fotograafidele, kellel ei õnnestunud sel aastal shortlisti pääseda, edaspidi endale selgeks teha, kas nende fotode süžeeliin on paigas ja kas nad saavad vastata küsimustele: Millest nimelt mu fotolugu jutustab? Kuidas saan ma sellest jutustada erinevates variatsioonides ja milline on kõige meeldejäävam foto?"

Fotokonkursi žürii liige, fotoajakirjanik, Visuaalsete kunstide kooli fotoeriala õppejõud Varvara Gladkaja: „On heameel tõdeda, et konkursil osales nii palju fotograafe — žüriil oli mille üle vaielda. Kahjuks ei teinud paljud oma tööd konkursile esitanud autorid endale selgeks, mida fotoseeria õigupoolest tähendab. Paljude jaoks oli see lihtsalt kogum ühe teemaga hõlmatud fotosid ja mõnikord lihtsalt reportaaž sündmuskohalt. Kuid seeria eeldab hoopis sügavamat autoripoolset mõtestamist."

Sputniku fotoajakirjanik Valeri Melnikov võitis auhinna pikaajaliste projektide nominatsioonis fotoseeriaga „Ukraina mustad päevad“.
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Sealhulgas tuleb leida oma individuaalne kujutamiskeel. Just sellepärast toetan ma palavalt seeriat „Juurviljaaed", kus tegelikkust protokolliv autor läheb üle selle mõtestamisele. Ta on töötanud iga kaadriga juba kunstnikuna ja loonud kujundi, metafoori, märgi."

Konkursi žürii liige, Hiina ajalehe Xinmin Evening News president ja Šangrhai ühinenud meediagrupi ajalehtede ja online väljaannete juht Chen Qiwei: „Stenini-nimeline fotožurnalistika konkurss tõestas oma rahvusvahelist taset. Mulle avaldas sügavat muljet fotode kõrge tase."

Žürii liige, meediagrupi Independent Media fototoimetaja Ian Landsberg ütles: „Sel aastal on konkursile esitatud väga kõrgetasemelisi fotosid, mis on tähelepanuväärne arvestades eriti osavõtjate noorust (18 kuni 33 aastat). Sellel konkursil võistlevad noored ja kogenud fotograafid võrdsetel alustel."

Tema sõnul tasub märkida, et fotod, mis esitati sel aastal konkursile sõltumata sellest, kas nad äramärkimist leidsid või mitte, kajastavad noorte fotograafide püüdu jutustada lugu inimestest ja elust planeedil. "Tervikuna tuleb märkida positiivset lähenemist, millega noored fotograafid muudavad tavalised asjad, nagu näiteks „Suvila" ja tavalise igapäevase elu (koolipoisi igapäevane koolitee jms), veenvaks visuaalseks jutustuseks," sõnas Landsberg. 

Tema sõnul see on üsna tähtis ja oodatud seiklus peavoolumeediale tüüpiliseks saanud sensatsioonijanus kriminaalsete sündmuste ja skandaalide tagaajamise seas. Mõned autori saadetud töödest julgesid heita väljakutse isegi praegu fotokunstis valitsevale status quole, tabudele ja eksperimentaalsetele metoodikatele (välklambi taotluslik kasutamine ja foto ülevedamine, solvatud naiste sarnased poosid portreede seerias jms.)

"Loetlen mõne puudused, mis torkasid selle aasta töödes silma. Mis puutub portreedesse, siis kuigi nad on tehniliselt hästi teostatud, jääb neis tihti vajaka pildistatava hinge ja iseloomu avamisest. Seeria kategoorias esitatud töödes on tihti vaid üks või kaks tugevat fotot, ülejäänud on kas nende sarnased, kordavad neid või langevad lihtsalt teemast välja. Nad ei vii vaatajat kuhugi, sest nendes pole selget ega järjekindlat süžeeliini, mis seletaks, millest see seeria on," sõnas Landsberg.

Ta selgitas: "Et oma jutustaja oskusi parandada, peavad fotoajakirjanikud selgelt teadvustama, mida nimelt nad oma fotodega öelda tahavad. Nad peaksid esitama tugevad fotod, mis räägiksid ise, mis seal toimub. Seal peavad olema teatud jutustavad elemendid, et anda jutustatavale teatud dünaamiline iseloom, sest lõppude lõpuks peab foto jutustama, rääkima rohkem kui sõnad. Fototajakirjaniku ülesanne on näidata nähtamatut, isegi arvestades olemasolevad piiranguid. Just see eristab teda nutitelefoniga pildistavatest asjaarmastajatest."

Õiend konkursi kohta

Rahvusvaheline Andrei Stenini nimelise fotokonkursi eesmärgiks on toetada noori fotograafe ja tõmmata üldsuse tähelepanu kaasaegse fotožurnalistika eesmärkidele. See on võimalus noortele, andekatele, peenetundelistele ja kõigele uuele avatutele fotoajakirjanikele pöörata teie tähelepanu meie kõrval toimuvatele sündmustele ja inimestele.

2016. aastal esitati konkursile 6000 tööd 71 riigist, võitjate töid eksponeeriti festivalidel ja näitustel Moskvas Istanbulis, Kaplinnas, Šanghais, Pekingis, Kairos, Roomas, Mariboris ja Ljubljanas.

Konkursi infopartneriteks on: info-uudisteportaal Вести.Ru, ülevenemaaline riiklik telekanal "Rossija-Kultura", uudisteportaal KP.ru, infoportaal ЖурДом ja portaal Russian Photo.

Konkursi rahvusvahelisteks partneriteks on infoagentuur ja raadio Sputnik, infoagentuur Askanews, meediagrupp Independent Media, infoagentuur Notimex, uudisteagentuur ANA, telekanal ja portaal RT, The Royal Photographic Society, Shanghai United Media Group (SUMG), infoagentuur Xinhua, uudisteagentuur ANDES.

Erialase infopartneri staatuses toetavad konkurssi Fotograafiaakadeemia, agentuur GeoFoto, portaal Photo-study.ru, online ajakiri Bleek Magazine, Moskva ajakirjanike liit, Visualsete kunstide kool, Venemaa fotokunstnike liit, infoportaal YOung JOurnalists ja festival "Fotoparaad Uglitšis".

47
Tagid:
shortlist, fotokonkurss, rahvusvaheline, Andrei Stenini nimelise fotokonkurss, Andrei Stenin, Venemaa
Teema:
Stenini-nimeline fotokonkurss (20)
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega