Tartu Kunstimuuseumi varahoidlad peitsid endas varandust

Tartu Kunstimuuseumi varahoidlad peitsid endas varandust

181
(Uuendatud 11:44 04.05.2017)
Tartu Kunstimuuseumi varahoidlates on aastakümnete vältel talletatud kuulsate vene maalikunstnike tundmatuid või unustatud teoseid

ТАLLINN, 29. aprill — Sputnik. Tartu Kunstimuuseumi hoidlate rikkus, nagu selgus, on teiste seas üllatanud ka vene kunstiteadlasi. Muuseumi korraldatud näitus "Aivazovskist Kabakovini. Idanaabrid Tartmusi kogudes" on pakkunud kunstisõpradele võimalust näha maalikunstimeistrite senitundmatuid töid.

Näituse kuraatori, Tartu Kunstimuuseumi koguhoidja Julia Polujanenkova sõnul avastati paljud tööd täiesti juhuslikult inventariseerimise käigus, kui ta oli just muuseumis tööle asunud. Ja nüüd, nagu lausus kunstiteadlane portaalile Sputnik Eesti, peab ta väga oluliseks näidata publikule teoseid, mis on aastakümneid muuseumi hoidlates peidus olnud.

Kunstnik Sergei Lim, keda nimetatkse eestimaiseks Aivazovskiks
© Sputnik / Вадим Анцупов

Päästetud hüljatud korteritest ja mahapõlenud mõisate keldritest

Tartu Kunstimuuseumi saalis saab enesele üllatusena näha taieseid sellistelt 19. sajandi algupoolel tegutsenud nimekatelt meistritelt nagu Vassili Tropinin, Gavriil Jakovlev ja Pjotr Gruzinski, aga ka hilisema perioodi meistrite Ivan Aivazovski, Viktor Vasnetsovi, Valentin Serovi, Vladimir Makovski, Natalja Gontšarova ja paljude teiste töid.

Julia Polujanenkova kureeritud näituse eripära seisneb selles, et paljude maalide Tartusse sattumise eellugu on lõpuni arusaamatu.

Linn ja tema kunstikogud sattusid korduvalt läinud sajandite traagiliste sündmuste keeristesse, siin on ristunud sajand tagasi Peterburist revolutsiooni ja kodusõja eest ning hiljem Punaarmee ja saksa okupantide eest põgenenud kunstikogujate rajad.

Nagu on öeldud muuseumi ametlikul kodulehel, jõudsid viimase sõja algusaastail muuseumisse hüljatud korteritest ja põlemasüttinud mõisate keldritest päästetud taiesed. Hüljatud korterite meenutamine viib süngete mõteteni maalide kunagiste omanike saatusest.

Suurepärane portree

Tartu Kunstimuuseumi hoidlate ootamatu rikkus üllatas isegi vene kunstiteadlasi, kes said e-posti teel fotod nendest maalidest.

Eestis elav tserebraalse lastehalvatusega kunstnik Pavel Semjonov
© Фото: Ксения Шабанова

Vene 19. sajandi esimese poole maalikunsti tunnustatud ekspert, Peterburi muuseumi varahoidja Jelena Stolbova rääkis portaalile Sputnik Eesti, et oli meeldivalt üllatunud Tartu kolleegide kunstikogu üle, millest varem eriti palju ei teatud.

Eksperti vaimustas Gavriil Jakovlevi „Naise portree", mis kuulub tolle perioodi vene portreekunsti klassikasse.

Jelena Stolbova sõnade kohaselt ei tasu selle üle imestada, et mitmeid Tartu muuseumi näitusel väljapandud töid üheski kataloogis ei esine.

Näiteks Pjotr Gruzinski 1861. aastaga dateeritud „Rukkilõikus", lausus ekspert, kuulub veel, nagu võib oletada, hiljem tuntuks saanud nimeka vene lahingumaalija õpilastööde hulka ega ole seetõttu tema tööde nimistutes mainitud. See maal anti ligi kahesaja teiste kunstnike tööde hulgas 1944. aasta märtsis muuseumile hoiule tartlanna Helmi Saareste poolt, kes ilmselt oli sunnitud kodumaalt kiiresti lahkuma.

Mõningaid kahtlusi on Peterburi kunstiteadlases tekitanud kaks tööd, mille autoriks on märgitud Vassili Tropinin, teine Tartu muuseumis esitletav 19. sajandi algusaastate meister. Jelena Stolbova nentis krahv Fjodor Vrontšenko portree puhul mõningaid kunstnikule ebatüüpilisi jooni. See töö jõudis muuseumi 1951. aastal Nõukogude kunstinäituste ja panoraamide direktsiooni käest, kes jaotas nende valdusse „sattunud" teosed NSV Liidu muuseume pidi laiali.

Tartmusis on avatud ka näitus „Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt". Väljapanek tõi Tartusse Venemaal aktiivselt tegutsevate noorte kunstnike teosed. Näitus jääb avatuks 28. maini 2017.

181
Tagid:
maal, meistrid, varahoidlad, kunstnik, kunst, näitus, Tartu Kunstimuuseum, Julia Polujanenkova, Tartu