Tartus algavad tudengipäevad

Tudengipäevad said Tartus hoo sisse

73
(Uuendatud 09:40 25.04.2017)
Esmaspäeval algas Tartu tudengipäevade kevadfestival, mis toob 24.‒30. aprillini tudengite ning linnarahvani enam kui 150 kultuuri-, spordi- ja meelelahutussündmust

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. Sel aastal tulevad Tartu tudengipäevad veelgi suurejoonelisemalt kui muidu, sest tänavu tähistatakse 30 aasta möödumist esimestest tudengipäevadest.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni kolmanda aasta tudeng Heleri All ütles, et tema jaoks on tudengipäevad väga olulised, kirjutab TÜ ajakiri Universitas Tartuensis. «Kevadel annavad need märku sellest, et kool hakkab varsti lõppema, aga samas annavad veel viimase innustava süsti, et end kokku võtta ja koolitööd valmis teha,» ütles All.

Tudengipäevade peakorraldaja Hendrik Roland Helm rääkis, et tänavu tähistatakse 30 aasta möödumist esimestest tudengipäevadest, mis näitab tema meelest seda, et Tartus toimivad tudengielu ja tavad väga hästi.

Öölaulupidu leidis uue koha

Tudengipäevade programmis on kogu nädala jooksul erinevaid üritusi üle 150. Esmaspäeva õhtul toimub juba tavaks saanud öölaulupidu, mis sel kevadel on läbi teinud mitu muudatust.

Peamine on see, et häälepaelad lastakse valla uues asukohas. Helm seletas, et algusaastatel toimus öölaulupidu raekoja platsil, sealt liiguti edasi Kassitoome orgu, mis mõne aasta pärast jäi aga juba kitsaks, ning tuli liikuda edasi lauluväljakule.

Helm rääkis, et lauluväljakul oli tore, aga see tekitas veidi raamidesse surutud keskkonna. Korraldajad tahtsid aga hubast ja teistsugust ümbrust. Ka tagasisidena toodi välja, et Kassitoomel oli tudenglikum aura kui lauluväljakul. 

Sel aastal liigutakse öölaulupeoga Raadile Eesti rahva muuseumi kõrval asuvasse lumeparki, mis on Helmi sõnul teistmoodi ja loodetavasti palju tudenglikum koht.

Uus on ka see, et öölaulupeol osaleda soovijad peavad sissepääsemiseks maksma ühe euro. Samas ei pea enam laulikut ostma, mis vanasti maksis sama palju, vaid selle saab endale PDF-failina telefoni tõmmata.

«Kõik näitasid niikuinii telefoniga lauluraamatule valgust, nüüd saab aga telefonist laulusõnu vaadata,» lausus Helm.

Peamine põhjus, miks kõigilt osalejatelt üks euro küsitakse, seisneb selles, et ürituse kulud on väga suured. Peakorraldaja seletas, et aastatega on üritus nii palju edasi arenenud, et enam ei ole võimalik seda väikese lava ja kahe kõlariga teha. Kuna rahvast on palju, siis on vaja rakendada ka turvameetmeid.

Eesti keele õpetajaks õppiv Carina Peet rääkis, et üks üritus, mida ta alati tudengipäevadel külastab, on just öölaulupidu. Pilethinna üle ei leia ta põhjust nuriseda, sest üks euro on tema meelest sümboolne summa.

«Ma imestan, et läks nii kaua, et see tasuliseks muutuks, sest esinejaid ja rahvast on ju palju,» sõnas ta. Peet ütles, et ei usu, et uus asukoht midagi eriliselt muudaks, sest kohale minnakse ikka rongkäiguga, mis on tema sõnul tähtis osa tavast.

Paadiralli on tagasi

Kui eelmine aasta oli kuulda nii mõneltki poolt nurinat selle üle, et paadiralli jäi ära, siis sel kevadel on ka see legendaarne üritus jälle tagasi.

Eelmine aasta ei toimunud seda põhjusel, et osalejaid jäi iga aastaga vähemaks. Viimane kord, kui paadiralli toimus, osales kõigest kümme paati. Sel aastal on korraldajatel eesmärk osalema meelitada ligi 50 võistkonda.

Kevadel läheb remonti ka Kaarsild, mis on tudengipäevade jaoks olnud oluline koht, ja see mõjutab Helmi sõnul korraldust üsna palju. Viimastel aastatel on volbriöö kontsert toimunud just Kaarsillal. Sel korral on see Atlantise juures. Mitmed tegevused ja üritused on viidud Kaarsilla juurest hoopis Võidusilla juurde, näiteks tudengiekstreem.

Autovaba tänav

Uus on ka see, et kogu nädalavahetuse on Vabaduse puiestee autodele täiesti suletud, sest toimub üritus nimega toidutänav. Puiesteel on mitmed erinevad toidubussid, palju muusikat ja erinevaid üritusi, millest osa võtta, näiteks kastironimine või tudengiekstreem.

Peale selle saavad kõik hobikokad end proovile panna, sest toimub tudengikoka üritus, mis on inspiratsiooni saanud menukatest välismaistest söögitegemise võistlustest, nagu «Minu köök on parim» (inglise k «My Kitchen Rules»). Laupäeva õhtu lõpetab öötantsupidu ja pühapäeva õhtu lõpetavad volbriöö pidustused.

Peakorraldaja andis ka omalt poolt mõned soovitused, mis üritusi tema tudengina kindlasti külastaks. Kõigepealt soovitab Helm osaleda uuel üritusel nimega Hitman, mis on kogu linna haarav rollimäng. Iga osaleja saab mängu alguses endale kellegi nime ning ülesanne on see inimene Tartu pealt üles otsida. Kui näed oma ohvrit enda ees seismas, siis tuleb ta veepüstoliga rajalt maha võtta. Võidab see, kes jääb viimasena ellu või on kõige rohkem inimesi kõrvaldanud.

Teiseks soovitab Helm kindlasti osaleda paadirallil, sest see on üks traditsioonilisemaid sündmusi kogu tudengipäevade raames.

Kolmandaks tasub Helmi sõnul pilk peale visata tudengibändidele. «See on midagi sellist, mis kannab edasi tudengikultuuri ja annab võimaluse näha, mis meie ümber luuakse. Loojateks ei ole keegi muu kui meie endi sõbrad ja tuttavad.» Omal ajal osales isegi Karl-Erik Taukar tudengibändi konkursil.

Tudeng Carina Peet rääkis, et tema võtab suhteliselt vähe erinevatest tudengipäevade üritustest osa, kuigi võiks rohkem. Alati püüab ta aga käia luuleõhtutel ja volbripidustustel. Luuleõhtud on talle tavaliselt väga hea mulje jätnud ning kahel korral on ta suisa ise julguse kokku võtnud ja esinenud.

Ярмарка образования Учись в Тарту!
© Sputnik / Вадим Анцупов

Heleri All ütles, et kindlasti tahab tema sel aastal osaleda tantsumaratonil, sest möödunud aastal oli see tema jaoks imeline kogemus. «Siis ma tegelikult ei julgenud veel võistelda, aga sel aastal kavatsen kindlasti ka selle teoks teha,» ütles ta.

All kavatseb ka volbri korralikult vastu võtta, sest tal on ülikoolis jäänud viimane aasta, aga tudengipäevade raames ei olegi ta jõudnud volbrit tähistama. «Kavatsen ilutulestikku lasta ja loodetavasti mitte enne varahommikut koju jõuda,» sõnas ta.

«Minu jaoks on tähtis ka Raadio 2 tudengipäevade programm, sest sellepärast ma omal ajal üldse Tartusse õppima tuleku kasuks otsustasingi. Toonased R2 hommikuprogrammi saatejuhid Indrek Vaheoja ja Madis Aesma ülistasid nii veenvalt Tartut ja tegid selle väga-väga hurmavaks,» rääkis All.

Tudengipäevade meediasuhete juht Johanna Lehtmets ütles, et tõepoolest on Raadio 2 juba mitu aastat nende hea partner olnud ning oma stuudioga kaks korda aastas nädalaks Tartusse kolinud. Lehtmets rääkis, et peale festivalimelu ning Tartu elu kajastamise on Raadio 2 andnud võimaluse ka tudengitel esmaspäevast reedeni oma saadet teha.

Tudengipäevad toimuvad 24.-30. aprillil.

73
Tagid:
kevadfestival, üritused, juubel, Tartu tudengipäevad, , Tartu
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega