Kuie koolimajas õpetakse erinevate metsalindude mune tundma

Lihavõtted Vabaõhumuuseumis

22
Lihavõtete ehk munapühade, ülestõusmispühade, kiigepühade või kevadpühadega lõppes vastlapäeval alanud paastuaeg. Siis võis taas süüa liha ja rõõmustada looduse tärkamise ning Kristuse ülestõusmise üle.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Sellel aastal langevad luteriusu ja õigeusu ülestõusmispühad ühele nädalale ning vabaõhumuuseumis saab osa erinevate rahvaste pühadetraditsioonidest.

Munade otsimise mäng

1930. aastatel oli Eesti taluperedes tore traditsioon peita lihavõttepühade hommikuks õuele värvitud mune, mida lapsed õhinaga otsima asusid. Räägiti, et mune toob sel päeval lastele lihavõttejänes.

Muuseumi Sepa, Härjapea ja setu talu ümbrusesse on lihavõttejänes peitnud hulga mune.

Kes õiget arvu teab, saab talu perenaiselt auhinnaks šokolaadimuna.

Kolu kõrts

Kõrts ootab kõiki maitsvaid pühaderoogi mekkima. Kes tahab, saab Voldemar Ahose lõõtsalugude saatel jalgagi keerutada.

Munade söömine on kevadpühade üks peamisi kombeid. Mune värvime ühiselt Kolu kõrtsi vastas suures pajas. Mune keetes peab tuli olema tasane ning paja alla puhuda ei tohi!

Härjapea talu

Lihavõttelaud oli alati kaetud tavalisest külluslikumalt ja pidulikumalt. Aukohal troonisid piima- ja munatoidud ning vasikapraad. Härjapea perenaine valmistab 1930. aastate pühaderoogasid.

Meisterdada saab lauakaunistusi ajakirja Taluperenaine õpetuste järgi.

Lau külapood

Lihavõttepühade ajal on olnud tavaks saata lihavõttekaarte. Lau külapoes on saadaval valik eelmise sajandi alguse pühadekaarte, mida saab koha peal kirjutada ja posti panna!

Setu talu ja külavain

Lihavõtteid pole asjata kutsutud kiigepühadeks. Setumaal algas just siis kiikumise aeg. Kiikumisel oli maagiline tähendus — see tõi tervist ja elujõudu nii perele kui karjale.

Sinna juurde kuulusid ka mängud ja jõukatsumised.

Setu talu kiige juures saab enda osavust proovile panna munaloomkal mune veeretades, jõudu katsudes ja traditsioonilisi kevadpühade mänge mängides.

Setu talu ja peipsivene maja vahelisel külavainul saab tutvuda Armeenia lihavõttekommetega ja maitsta selle rahva piduroogasid.

Peipsivene maja

Vanausuliste jaoks on ülestõusmispühad aasta kõige tähtsam usupüha, mida tähistatakse terve öö kestva palvusega.

Peipsivene majas tutvustatakse vanausuliste pasha tähistamist, küpsetatakse seitsmekihilist lihavõttekulitši ning värvitakse slaavi kombe kohaselt säravpunaseid mune.

Sutlepa kabelis toimub kell 15 Lihavõttepühade jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

22
Tagid:
vanausulised, küla, kiik, muna, setu, pasha, Lihavõttepüha, Vabaõhumuuseum