„Matrix“ kinkis kaasaegsele maailmale uudse äratundmise olemise näilisusest

Mida on „Matrix“ inimestele õpetanud

61
(Uuendatud 15:04 19.03.2017)
„Matrix“ kinkis inimkonnale aegluubis märulistseenid, kus kiirestiliikuv kaamera keskendub paigalseisvale objektile – bullet time

TALLINN, 19. märts — Sputnik. Filmistuudio Warner Bros plaanib taas kord „Matrixi" kinotaevasse lennutada, kinnitab The Hollywood Reporter viitega oma isiklikele allikatele, edastas RIA Novosti. Mis sellest nimelt tuleb, kas uusversioon või varasema järg, ei ole täpsustatud, kuid ilmne on, et uue „Matrixi" autoritel saab olema päris raske originaali edulugu üle trumbata — liiga uuenduslik oli see 1999. aastal valminud film.

Ennekõike kinkis „Matrix" kaasaegsele maailmale uudse äratundmise olemise näilisusest. Idee iseenesest ei ole muidugi uus. Juba vanakreeka filosoof Platon kinnitas võimatust maailma meie subjektiivsete meeleorganitega adekvaatselt tajuda, kui võrdles meile nähtavat reaalsust hägusate varjudega koopaseial. Wachowski visualiseeris tolle mõtte nii, et see ajas põnevile viimase kui koolipoisi kogu maailmas: päriselt pole midagi, kõik me oleme laetud maatriksi-nimelisse simulatsiooni ja oleme osa suurest pettusest. Filmis on otseseid viiteid Jean Baudrillard´i teosele „Simulaakrumid ja simulatsioon", mis uurib, kuidas inimese puhul nimelt illusoorne asendabki reaalsust.

„Matrixi" stsenaristid mängisid inimese hirmudel kübertehnoloogia ja tehisintellekti ees, kel ühel päeval saab villand tema esivanemate ebatäiuslikkusest ning ta vallandab mässu inimkonna vastu. Toona, interneti ja mobiilside ekspansiooni aegadel paistis see mõte värske ja päevakajalisena. Tänapäeval, virtuaalreaalsuse ja tehisnärvivõrkude ajastul paistab see juba tõelise ohuna.

Et taas tunda hirmu kõikvõimsa Matrixi ees, ei pruugi enam vana filmi käima panna — piisab viimaste uudiste lugemisest. 2016. aasta novembris teatas Yandex, et tänu närvivõrgustike kaasamisele suudab tema uus otsingumootori algoritm Palehh veebilehti üles leida mitte ainult võtmesõna, vaid ka selle mõttelise seose järgi. Elektrooniline aju on nüüd võimeline aru saama kogenematust lapsest või arvutikasutaja eest selle välja mõtlema, mille ta on unustanud või mida ei tea.

Umbes samal ajal ühendas Google närvivõrgud oma veebipõhise tõlkeprogrammiga Google Translate, mis õpib nüüd pakkuma mitte lihtsalt mehaanilist sõnade tõlget, vaid mõistma ja lausete ja väljendite konteksti — ning jätkab õppimist, töötades iga päev läbi 140 miljardit sõna 500 miljonilt kasutajalt.

Кадр из фильма Матрица
© Фото : КиноПоиск
"Matrix", 1999

Internetti ühendatud arukaid masinaid on juba ammu rohkem kui maakeral inimesi. Iga aastaga muutuvad nad täiuslikumaks, saades üha rohkem teada meist, meie minevikust, meie lootustest ja hirmudest. Telefon teie taskus on teist palju targem. Ta teab paremini kui te ise, mida teil just tarvis on. Ja võib-olla mõtleb midagi ka välja.

Igatahes meie meeleorganeid petma on masinad juba õppinud, mille tõenduseks on virtuaalreaalsusega atraktsioonid, mida tänaseks leidub juba vaat et igas kaubanduskeskuses: paned prillid pähe — ja oledki kunstlikus paralleelmaailmas, millest väljapääsu ei näe.

Juba „Matrix" kinkis inimkonnale aegluubis märulistseenid, kus kiirestiliikuv kaamera keskendub paigalseisvale objektile — bullet time, „püsikuuli lennukiirus", kaasaegse Bollywoody ja kõigi nende lemmikvõte, kes ihkavad kinopilti „rikastada".

„Matrix" jäädvustas tehnoloogilise „aegadevahelisuse", mil tegevustik vändati veel filmilindile, eriefektid aga loodi juba digitehnoloogia abil. Selliseid eriefekte, nagu oli „Matrixis", ei olnud maailm seni veel näinud, ehkki need loodi suures osas „vanamoelisel viisil". Arvutigraafika oli siis veel väga keeruline ja kulukas lõbu, seetõttu käksid kärmelt käiku klassikalised võtted, nagu näiteks paralleelmontaaž, kiirluubis võtted, töö makettide ja mulaažide, kaskadööride, kraanade ja kulissiga jne.

Kui oli vaja näidata tagaplaanil linna, tõmmati paviljonis üles vinüülist taust, oli aga tarvis räpast slummi, siis puistasid kunstnikud võtteplatsi prahti täis. Kõik dekoratsioonid olid tõelised, mitte virtuaalsed ning läksid plahvatusefektide käigus tõesti puruks, nii et iga märulisstseeni duubel oli üle mõistuse kulukas ja töömahukas. Sedasorti stseenidega ei üllata tänapäeval küll kedagi, aga tol ajal vaatasid kõik neid ammulisui.

Takkapihta on „Matrix" arvatud nende teoste nimekirja, mis ennustasid New Yorgi 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut — sel kuupäeval lõppes Keanu Reevesi kehastatud tegelase Neo ühes episoodis vilksatanud passi kehtivusaeg. Sõnaga, Wachowskid teadsid ilmselt midagi meie tulevikust. Nii et nende ennustuste täpsust korrata ja veel üks visuaalne revolutsioon filmikunstis korda saata on uue „Matrixi" autoritel vägagi keeruline.

61
Tagid:
kino, Warner Bros, Matrix, Wachwski, New York
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega