Leonora Kutman

Väike Eesti „riik“ Gruusias

444
(Uuendatud 14:51 23.01.2017)
Eesti ja Gruusia on kaks väikeriiki, kus on kummaski teineteise diasporaa ning neil on küllalt tihedad ja sõbralikud suhted

ТАLLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Eestlaste kogukond Gruusias sai alguse juba XIX sajandil. Gruusia Sputniku projekt "Gruusia mitu palet" leidis üles ainulaadse inimese — ainsast Estonka külast pärit perekonnast, kes on jäänud elama Tbilisisse. Selle pere esindaja Leonora Kutman pajatab eestlaste elust Gruusia pinnal.

Estonka küla ja pildike lapsepõlvest

„Estonkast on Tbilisisse jäänud ainult minu õde. Mina olin päris pisike, kui me selles külas elasime. Minu vanaisa Martin Martini poeg Kutman oli üks esimesi Eestist Gruusiasse väljarännanuid," lausub Kutman. „Estonka ei olnud lihtsalt niisama küla. Inimesele, kes on seal kordki käinud, jääb ta kindlasti terveks eluks meelde. See oli hämmastav küla, on ju nii palju aastaid möödunud, aga ma näen oma koduküla ja isamaja ikka veel unes. Küllap sellepärast, et Estonka oli teiste küladega võrreldes täiesti eriline. Jõudsid Abhaasiasse, jõudsid Drandasse, sealt edasi oli Ahali Sopeli (gruusia k. Uusküla — toim.) ja seejärel algaski Estonka," pajatab Leonora.

Леонора Кутман
© Sputnik / LEVAN AVLABRELI
Leonora Kutman

„Esimesest tarest peale oli näha, et siin elavad eurooplased ja mitte grusiinid. Gruusia külades olid suured majad, hoovid, kus jalutasid ringi lehmad, kalkunid ja kanad, Estonkas aga oli kõik teistmoodi. Kõrgeid tarasid külas ei olnud, elamukrunte eraldasid üksteisest elustaimedest põõsashekid. Neid pügasid kõik naabrid kordamööda. Elumajad olid kõigil eri värvi — roosad, helesinised, salatirohelised. Memmed istusid õuepinkidel, kõik heledakesed ja väiksed valged põlled ees… See on pildike mu lapsepõlvest. On üllatav, et eesti kultuur on selles väikeses külas nii pikki aastaid elus püsinud. Kool oli seal samuti eestikeelne, mis mõistagi aitas kaasa kultuuri säilimisele ja edendamisele," jagab Kutman oma mälestusi.

Mispärast eestlased Kaukaasiasse välja rändasid?

XIX sajandi lõpul tabas Eestit suur näljahäda ja inimesed otsisid mingisugustki väljapääsu. Mõned pöördusid otse keiser Aleksander III poole, et ta lubaks neil Kaukaasiasse ümber asuda. Ühtekokku oli siis viis perekonda, kes siirdusidki Kaukaasiasse, lausub Leonora Kutman. Üheks neist oli tema taadi pere.

1881. aastal külastasid Tbilisit ja Musta mere rannikut eestlaste saadikud Jaan Kilk ja Peeter Piir, kes valisid välja maatüki Abhaasias Suhhumi lähedal ja nimetasid selle Lindaks. Neid toetas Tbilisi gümnaasiumi kooliõpetaja Rezold, kes pärines Eestist ja kirjutas eesti ajalehtedes sageli sealsetest maadest. Rezold käis ise koos eestlaste saadikutega Suhhumis kaasas.

Esimesed asundused

1882. aasta mais saabusid esimesed eesti perekonnad mägisesse Lindasse. Seda, et kunagi ammu olid need alad asustatud, meenutasid ainult rohtukasvanud teed ja metsistunud viljapuud. Kuid juba sama aasta suvel kolisid paljud uusasukad Kodori jõe orgu Estonkasse.

„Kui Kutmanite pere koos kaaslastega Kaukaasiasse kolis, jõudsid nad välja Abhaasiasse Kodori jõeni. Edasi nad oma hoburakenditega ei pääsenud, seetõttu jäid seal paigale ja asutasid Eesti nime kandva (Estonka) küla. Hiljem liitusid nendega teisedki perekonnad," kõneleb Kutman. „Elasid nad, nagu mu taat on jutustanud, väga hästi. Maamuld oli seal viljakas, kasvatati ka hobuseid. Kuid abhaaslased ei andnud neile asu, kogu aeg käisid majapidamisi röövimas ja viisid naisi minema. Kauaks seda kannatama ei jäädud, mindi tollase vürst Zugdinski jutule, kelle esnime ma kahjuks ei mäleta, ja paluti temalt abi. Too oli andami eest, nagu sel ajal kombeks, nõus neid aitama."

Фотография из семейного альбома Леоноры Кутман
Foto Eleonora Kutmani perekonnaalbumist


Eesti külade eluolu

Raskustele vaatamata hakkas asunduses juba mõni aasta pärast ümberasumist tekkima elav kultuurielu. Asutati koorid ja orkestrid. Kooliõpetust anti mõisamõõtu suurtaludes, õpetajateks aga olid küla kõige haritumad mehed.

1890. aastatel hoogustus märgatavalt majanduselu. Ümberasunud ehitasid väikese saeveski. Kände juurides ja soiseid maatükke kuivendades rajati ploomipuuaedu, valmistati puuviljakuivatid, tegeldi juurviljakasvatuse, sealhulgas lillkapsa kasvatamisega. Oma toodangut turustasid eestlastest uusasukad Gagras, Adleris, Sotšis ja teistes Abhaasia ranniku linnades ja asulates.

„Minu lapsepõlves, 60-ndatel aastatel oli küla väga jõukal järjel, rahvas kasvatas õunu, mandariine ja teed," kõneleb Leonora Kutman.

Kolhoosiaegsed ühismajandidRängaks löögiks said ümberasunutele 1937-1938. aasta repressioonid, mille käigus tapeti valdav osa vaimsetest liidritest ja jõukatest talunikest. „Kui tulid kommunistid, siis hakkasid nad nõudma, et rikkad inimesed annaksid ära kogu oma vara ja läheksid kolhooli tööle," lausub Leonora. Peaaegu kõik pered keeldusid kolhoosi liikmeks astumast. Kolm perekonda lasti kommunistide poolt kohe maha. Martin Kutman aga läks kommunistidega kokku leppima, palus nädalajagu aega, et veenda eestlasi kolhoosi astuma.

Фотография из семейного альбома Леоноры Кутман
© Sputnik / LEVAN AVLABRELI
Foto Eleonora Kutmani perekonnaalbumist

„Täpselt nädala pärast astusid eestlased kolhoosi liikmeiks. Ma ei tea, kuidas ta seda tegi, kuidas nad kokkuleppele jõudsid, mu vanaisa ei rääkinud sellest kunagi," meenutab Leonora.

Фотография из семейного альбома Леоноры Кутман
© Sputnik / LEVAN AVLABRELI
Foto Eleonora Kutmani perekonnaalbumist

Martin Kutman hakkas ise kolhoosi esimeheks, et hoolitseda küla eest, mille asutajaks ta oli. Ta töötas kolhoosis ligi 20 aastat ja küla elas sel ajal küllalt rahulikult. Selle eest nimetati Kutmanite pere ümber Gutmaniteks (inglise keelest tõlgitult „hea mees" — good man — toim.). Sellest ajast peale on mul mõnedes dokumentides kirjutatud nimeks Gutman, mõnedes aga — Kutman," ütleb Leonora.

Eesti lipp

Ühel Drandas toimunud volikogu istungil, kuhu kogunesid kõikide lähedalasuvate asulate esindajad, juhtus huvitav lugu, mis jättis jälje iga Gruusias elava eestlase ellu. „Tookord osutati tähelepanu grupile väga pikka kasvu lastele. Kui neilt küsiti, kes nad sellised on, vastasid nad, et on eestlased ja elavad siinsamas lähedal. Sellest jutustas mulle vanaisa veel mu lapsepõlves," meenutab Leonora.

Фотография из семейного альбома Леоноры Кутман
© Sputnik / LEVAN AVLABRELI
Foto Eleonora Kutmani perekonnaalbumist

Eestlastelt küsiti, kus on nende lipp, ja Estonka küla esindaja Ender Kilka jooksis ligi viis kilomeetrit edasi- tagasi, et eestlaste lipp kohale tuua ja koosolekul ette näidata. Sellest ajast peale oli külas otsus vastu võetud: et neid kellegi teisega segamini ei aetaks, pidi tingimata kõigis kodudes lehvima eestlaste rahvuslipp.

Eestlased tänases Gruusias

Umbes 25 aastat tagasi loodi Tbilisis Gruusia Eesti selts. Selle asutas Gruusiasse elama asunud eestlanna Regina Kahhidze-Ressinans.

„90-ndate aastate algul, Abhaasia sõja ajal siirdus Eestist oma ajaloolisele kodumaale ligi kaks tuhat eestimaalast," ütleb Regina Kahhidze. Eesti diasporaa koosneb erinevatest inimestest, enamasti nendest, kes on Eestis õppinud või kunagi seal elanud. Tänapäeval tuleb Gruusiasse üha enam ja enam eestlasi — põhiliselt need, kes siin pere loovad. „Me püüame aidata siia saabunutel Gruusias kohaneda. Korraldame mitmesuguseid üritusi, kontserte, tähistame eesti rahvuspühi — tublisti aitab meid Eesti saatkond Gruusias, mis avati 1992. aastal," kõneleb Kahhidze.

Kahhidze sõnul läbinisti eesti perekondi Gruusias ei ole, enamasti on tegemist segaabieludega.

Регина Рессинас-Кахидзе
архив Регины Рессинас-Кахидзе
Regina Ressinas-Kahidze koos Eesti president Toomas Hendrik Ilvesega

„Siin on gruusia noormehi ja noori grusiinlannasid, kes astusid Tartu ülikooli, lõpetasid selle, tulid Gruusiasse tagasi ja kuuluvad nüüd meie eesti diasporaasse. See võib näida imelik, aga ma tean, kui tugevasti nad Eestimaad armastavad, ja saan aru, et nende hinges on killuke minu kodumaad," lausub Regina Kahhidze.

Eesti diasporaa ei saa juba oma määratluse kohaselt suur olla, kuna Eesti ise, nagu ka Gruusia, on väike riik. Sellegipoolest, kui eestlased isegi 130 aastat pärast ümberasumist on siia elama jäänud, säilitades oma tavad ja kultuuritraditsiooni, siis tähendab — see on tugevate sidemetega kokkukuuluv kogukond.

444
Tagid:
eestiküla, Ilves, Leonora Kutman, Kutman, Toomas Hendrik Ilves, Abhaasia, Estonka, Gruusia, Eesti
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega