President Kersti Kaljulaid abikaasaga

Euroopa Komisjon ei saa Eestit aidata

300
(Uuendatud 14:58 08.01.2017)
Euroopa Komisjonil puudub pädevus aidata Eestit presidendi ametiraha kättesaamisel Venemaalt, selgus Urmas Paetile antud vastused.

TALLINN, 8. jaanuar — Sputnik. Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet juhtis Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises tähelepanu, et Venemaa hoiab siiani enda käes Eesti Vabariigi presidendi ametiraha, mis võeti Nõukogude vägede poolt kaasa 1941. aastal ning mida on alates aastast 1963 hoitud Moskva Relvapalati muuseumis.

"Venemaa ei ole vaatamata korduvatele Eesti soovidele ametiraha tagastanud," ütles Paet oma arupärimises ning lisas, et ametirahal on Eesti jaoks oluline sümboolne väärtus, vahendas BNS. Arupärimises küsis ta, mida saab Euroopa Liit (EL) sellises olukorras omalt poolt teha, vahendas BNS. Samuti küsis Paet, kas Euroopa Komisjon saab selle küsimuse tõstatada suhtlemisel Venemaa esindajatega.

Paeti arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Tibor Navracsics, kelle sõnul komisjon ei ole pädev ametiraha tagastamise küsimusse sekkuma.

"Euroopa kultuuripärandi kaitse ja edendamise eest vastutavad esmajoones liikmesriigid ning EL-i tegevus piirdub koostöö soodustamise ning liikmesriikide tegevuse toetamise ja täiendamisega," ütles ta.

Navracsics selgitas, et kuigi on olemas ELi õigusaktid, mis käsitlevad kultuuriväärtusi, sealhulgas direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta, kohaldatakse seda ainult kultuuriväärtuste suhtes, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud pärast 1. jaanuari 1993.

Ta lisas, et kultuuriväärtuste tagastamist on käsitletud ka mitmes rahvusvahelise õiguse instrumendis, näiteks UNESCO 1970. aasta konventsioonis kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning 1995. aasta UNIDROIT' konventsioonis varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Samas tõdes ta, et mõlemat konventsiooni kohaldatakse ainult nende kultuuriväärtuste suhtes, mis on ühest riigist ebaseaduslikult välja ja teise üle viidud pärast konventsiooni jõustumist mõlemas riigis.

"Seetõttu ei ole komisjon pädev sekkuma seoses Eesti Vabariigi presidendi ametiraha tagastamisega, mis võeti Nõukogude vägede poolt kaasa 1941. aastal," ütles Navracsics.

Paeti sõnul teab Venemaa väga hästi Eesti soovi presidendi ametiraha tagasi saada ning loodetavasti saab Venemaa juhtkond ühel hetkel päevapoliitilistest kaalutlustest üle ning ametiraha tagastatakse Eestile.

Presidendi ametikett. Taust

Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, erisuurpaelast ning kuldsest rinnatähest. Kett on 30 mm laiune, kaalub 927,85 grammi ning koosneb 48 lülist. Keti otsas on kullast 69 mm läbimõõduga riigivapikujuline ripats, kuhu on stantsitud "24.II. 1918".

Keti nelja lüli sees on vääriskivid: rubiin ja kolm safiiri, mida ümbritseb 96 teemanti. Rubiin pärineb Lõuna-Aafrikast, rukkilillesinised safiirid Sri Lankalt, teemandid Euroopa teemandimüüjatelt. Kuld on muretsetud Eestist. Keti valmistamiseks tehti hange, selle valmistasid ARS-Vasetööd, Miniplast Pluss ja Roman Tavast. Riigikantselei kutsus keti valmistamiseks kokku ekspertgrupi, kuhu kuulusid muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, falerist Priit Herodes, presidendi kantselei esindaja Mall Gramberg, ajaloolane Peep Pillak, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna meister Rolf Pachel, gemmoloog Heli Kuulman ning heraldik Ivo-Manfred Rebane.

1936. aastal kavandas ametiketi Paul Luhtein, selle valmistasid 1938. aastal OÜ Kopfi kullassepatöökoja meistrid. Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kui kõrgeima riikliku autasu kavaleriks sai seaduse kohaselt 1938. aastal vabariigi president. Konstantin Päts kandis seda pidulikel puhkudel.

Päts kandis viimane kord ketti 17. juunil 1940. aastal ja sellest ajast kuni 1963. aastani oli keti saatus teadmata. Siis anti ta üle Moskva Kremli Relvapalatile.

President Toomas Hendrik Ilves kandis vastvalminud Riigivapi teenetemärgi ketti esimest korda Eesti Vabariigi 90. sünnipäeval.  750kraadise kullaprooviga ja kalliskividega kaunistatud riikliku teenetemärgi andis presidendile Kadriorus üle peaminister Andrus Ansip.

Tööraha ja vormide stantsimine maksis ligi 225 000 krooni, metallile (kuld ja hõbe) kulus 223 000 krooni (lisaks käibemaks) ja vääriskividele 61 360 krooni.

300
Tagid:
õigusakt, ametiraha, muuseum, Relvapalat, Kreml, Euroopa Komisjon, president, Navracsics, Urmas Paet, Tibor Navracsics, Eesti, EL, Venemaa
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega