Juri Andropov

Andropov mängib trombooni ehk hüvastijätt ühe ajastuga

72
(Uuendatud 11:18 11.10.2016)
„Džässist lummatud“ – see on, kuidas nüüd öeldagi, hea raamat väsinud pea jaoks. Kui võrrelda seda briti kirjanduse tänaste tippudega, siis mitte China Tom Miéville´i ega John le Carréga.

Dmitri Kossõrev, meediaagentuuri Rossija Segodnja poliitikavaatleja

Tähendab, niiviisi: Juri Vladimirovitš Andropov ei ole üldsegi Andropov, vaid geniaalne ameerika džässmuusik Glenn Miller, kelle 1944. aastal röövis Londonist nõukogude vastuluure legendaarse Pavel Sudoplatovi isikus. Tõi Venemaale, andis talle uue rolli ja edaspidi hoidis KGB esimees, kandes vene perekonnanine Andropov, oma kabineti seifis Lubjankal trombooni, mida ehtisid initsiaalid GM. Selle mõtte ümber tiirutab lugejat äsjailmunud spioonitrilleri „Džässist lummatud" autor Andrei Ostalski. Loo on lahkesti üllitanud kirjastus Palmyra.

Suurepärane minevik

Nüüd hakkate te muidugi uurima legendaarse džässmuusiku ja orkestrijuhi Glen Milleri elulugu koos paljude eri versioonidega tema kadumisest 1944. aastal. Seejärel Andropovi elulugu. Meenutate Andropovi paljuräägitud džässiarmastust. Võrdlete nende fotosid — pilt on tõesti muljetavaldav. Lisaks kuulate head džässi (ja see on parim, mida te teha võite).

See, mida te praegu loete, on kirjandusarvustus. Kirjandus on kõrge kunst, sõnamaagia, mis on võimsam filmikunsti ja isegi muusika maagiast. Aga „Džässist lummatud" — see on, kuidas nüüd öeldagi, hea raamat väsinud pea jaoks. Kui võrrelda seda briti kirjanduse tänaste tippudega, siis mitte China Tom Miéville´i ega John le Carréga.

Briti kirjandust saab siin mainitud seetõttu, et Andrei Ostalski ei ole üksnes Londonis elavk, vaid on endale ka inglise kultuuriruumis just menukirjanduses kenakesti nime teinud kirjamees. Ehkki kirjutab endastmõistetavalt vene keeles.

Kuid menukirjandus teeb oma autoritega mõnikord ka kurja nalja. Kõige tuntum näide sellest on Alexandre Dumas´"Kolm musketäri". Kirjanik laia lugejaskonnale mõeldud kerges žanris teosega kätt proovida ja raha teenida. Välja tuli aga hoopis midagi muud — aegumatu meistriteos.

On ju Dumas kirjeldanud ennast, oma saabumist Pariisi ja seda, kuidas ta tõmmati kaasa igasugustesse revolutsioonikeeristesse ning vaid imekombel ellu jäi. Isiklikest mälestustest sünnitatud tundevirved varjutasid esialgse plaani; kirjandus ju kujutabki endast ennekõike tundeid.

Ja ka Andropovist kirjutatud raamatu puhul on seeläbi saanud autorile väga oluliseks, või on see põneviku lugeja, kelles tärkavad tugevad tunded kaaluvad üles kõik muud muljed. Püüdkem ära arvata, millega on tegemist. Võib-olla on see hüvastijätt ajastuga, mil kõik oleks võinud minna teisiti — kas palju halvemini või palju paremini. Ajajärguga, mis vilksatas nii kiiresti, et seda ei jõutud märgatagi. Seesama 1982. aasta, kui Brežnevi asemele tuli Andropov — siis see algas.

Et see ajastu on nüüdseks möödas, näeme just sellest raamatust. Juba on kõik võimalik. Juba võib teha Brežnevist totaka nuku (televisioonis ainult sellega tegeldaksegi), põimida loo sisse olematuid Poliitbüroo liikmeid ja väljamõeldud pretendente pürgima riigipea ametisse. Juba võib sundida Andropovi trombooni mängima (ja-jah, raamatus ta seda tegelikult hädapärast teebki ja see stseen osutub unustamatuks).

Niisiis, mis siin kahetseda — üks ajajärk on möödas ja olgu pealegi, loeme sellest naljakaid lugusid ja naeratame. Aga naeratus ei tule päriselt välja.

Šanss oli olemas

Esiteks takistab seda Andropovi enda isiksus ja tema lüheldane, sisuliselt olematu valitsemine. Eks ole ju hämmastav — inimene ei jõudnud kõrges ametis midagi ära teha, kuid teda austati ja isegi armastati — nii siis, kui ta alles võimule tuli kui ka aastaid pärast surma.
Võib-olla oli asi liohtsalt selles, et ta võeti vastu tohutult suurte avalike ootustega — lihtsast „korra majja löömisest" kuni kõige keerukamani — „asuda lõpuks ometi kõike kogunenut kokku rehitsema ja teha uus riik".

Seevastu teistelt isikutelt Poliitbüroos mitte midagi säärast ei oodatud, kui mitte halvemini öelda. Ühesõnaga, Andropovi populaarsuse fenomen ootab selgitamist.

Ka Mihhail Gorbatšovisse suhtuti ju hoopis teistmoodi — isegi siis, kui ta 1985. aastal võimule tuli ja ootusi oli selleks ajaks kogunenud justkui veelgi rohkem. Enamusele meeldis esialgu see, mida ta rääkis ja tegi (hiljem enam ei meeldinud), kuid, ütleme nii, mitte tingimata Gorbatšov ise.

Ja Ostalski romaanis ongi Andropov kangelane — peaaegu et kõikvõimas tegelane (Superman, hea veel, et mitte Ämblikmees). Sellel on, tõsi küll, autoripoolne seletus — Andropov oli ajalooliselt hea selle poolest, et ei lasknud võimule pääseda lausa kohutavatel isikutel, kes oleks heitnud kivistunud NSV Liidu vaimupimeduse, tigeduse ja harimatuse ajastusse. Aga mõte mõtteks…

Kuid on veel midagi. Džäss, mida raamat on tulvil. Neilsamadel enam-vähem andropovi aegadel avaldas noor Boriss Grebentšikov justnagu juhuslikult värsirea: saabub ülemaailmse džässi ajastu. Ja näete nüüd — Glenn Miller on Andropov, Andropov on tegelikult Glenn Miller.

Гленн Миллер
© Wikipedia
Glenn Miller

Me mäletame, et justnimelt Andropovi lühikesel valitsemisajal toimus Brežnevi ajaga võrreldes ennenägematu pingete teravnemine suhetes USA-ga. Nii et see oleks nagu tavaline, nad teevad alati igale järjekordsele NSVL/Venemaa riigipeale kondiproovi, teisiti nad ei saa. Kuid seejuures oli 80-ndate aastate algus see aeg, mil elasid ja tegutsesid inimesed, kes mäletasid teistsugust ajastut.

Sealhulgas oli lühike ja lõbus „džässisajand" (lõppes tegelikult koos 1929. aasta suure majanduskriisi puhkemisega) ja sellele järgnenud „suurte orkestrite sajand" — selliste, nagu oli Glenn Milleril. Või Leonid Utjossovi oma. Ja muuseas ka 60-ndatel aastatel lavale astunud suurte rokibändide sajand, mis Läänt ja Ida samuti seninägematult lähendas.

Kokkuvõttes, siis oli väga palju inimesi, kes ei saanud enam aru, miks oli vaja viia maailm tuumarelvadega vastasseisuni, mille pärast me võitleme. Nii oli mõlemal poolel kõiki ja kõik suguseid eesriideid.

Täna naeruvääristatakse kibedalt neid NSV Liidu kodanikke, kes uskus pärast 1985. aastat — või, oletame, pärast 1991. aastat —, et meie, Lääs ja Ida, hakkame elama sõbraliku perena, säilitades igaüks oma eripärad: neil on nüüd kerge naerda, kui 90-ndate sündmused on näidanud, et optimistid eksisid. Aga siis, 80-ndate koidikul tundus šanss astuda normaalsesse maailma olevat suur, ja NSVL-i uuele juhile pandud ootused olid välismaal sama meeleheitlikult optimistlikud, nagu ka riigi sees.

Muide, kui NSVL ei oleks kokku varisenud, vaid kestnud tugevana edasi, oleks nii võinudki juhtuda: teineteist austavate heatahtlike tugevate partnerite maailm. Ja kui Andropov oleks elanud ja valitsenud piisavalt kaua, siis kes teab, mis oleks välja kujunenud.

Meil, tänastel inimestel, jääb üle mitte korrata ameeriklaste 90-ndate vigu ja ilmutada tarkust nüüd, mil USA mõraneb ja mureneb. Kui mõttemängud, muuhulgas põnevuslood Andropovist trombooniga selleks kaasa aitavad, siis seda parem.

Toimetuse seisukoht ei pruugi kokku langeda autori seisukohaga.

72
Tagid:
Džassist lummatud, Glenn Miller, Juri Andropov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega