FeelRussia.

FEELRUSSIA tuleb Tallinnasse

194
(Uuendatud 08:37 17.09.2016)
Tallinnas toimub esmakordselt rahvusvaheline Venemaa kultuuri tutvustav festival FEELRUSSIA.

TALLINN, 9. september — Sputnik. Venemaa kultuuri tutvustav festival FEELRUSSIA toimub Tallinna südames Raekoja platsil 17. ja 18. septembril. Festivali pealaval esinevad Maria teatri ooperisolistid ning rahvamuusika ja —tantsu ansamblid. Lisaks astuvad üles mitmed erinevaid stiile ja suundi esindavad kollektiivid. Festivali kavasse kuuluvad Venemaa mängu- ja multifilmide programm, näitused, õpitoad ning lastele mõeldud interaktiivne näidend, teatas Vene kultuuriministeerium.

Ürituse korraldajaks on Vene Föderatsiooni kultuuriministeerium Vene Föderatsiooni välisministeeriumi toetusel, koostöös Vene Föderatsiooni saatkonnaga Eestis.

Festivali eesmärgiks on traditsioone austades tutvustada Venemaa rahvaste ajaloolist rikkalikku kultuuri kogu selle mitmekesisuses, esitleda rahvaloomingut viljelevaid folkloorikollektiive, tuua arvuka publikuni parimaid näiteid muusikast, koreograafiast, teatri- ja kinokunstist.

Venemaa Föderatsiooni kultuuriministri asetäitja Alla Manilova sõnul on vabaõhufestivali eesmärgiks pakkuda parimat erinevatest kultuuridest. „See on dünaamiline ja mitmežanriline festival. Venemaa kultuur on riigis elava ligikaudu kahesaja rahvuse kultuuride sulam, mis ühisesse voolusängi valgudes moodustab otsekui tohutu jõuga võimsa jõe. Oleme senini oma rahvaste põliskultuure ja traditsioone tutvustanud maailma erinevates paikades äärmiselt tagasihoidlikult. Nüüd avaneb maailmal võimalus õppida Venemaad paremini tundma, mõistes foto, kino, disaini, tantsu, teatri ja muusika kaudu selgemalt suure riigi rahvaste hinge. FEELRUSSIA pole üksnes väljapaistev kultuurifestival, vaid moe, disaini, uue meedia ning fotograafia kaasamine muudab selle ka kultuuri ja turismi lõimivaks loometöö festivaliks. FEELRUSSIA on erinevaid valdkondi liitev projekt, mille üks tähtsamaid eesmärke on motiveerida inimesi Venemaad külastama", selgitas Alla Manilova.

Festivali avab Moskva Kremli Spasski torni kellamäng, mida esitatakse eriliste metallist lokulaudadega. Neid metallist lokulaudasid kasutatakse Kremli Spasski tornikellade kõla demonstreerimisel. Just sellest instrumendist kujuneb FEELRUSSIA festivali sümbol. Festivali avamisele järgneb ansambli „Kolokola Rusi" (Vanavene kellad) meistriklass „Lokulauad kellatornis".

Raekoja platsil esinevad Maria teatri solistid Dmitri Koleuško (tenor) ja Karina Tšepurnova (lüüriline sopran). Festivali külalistel on võimalik nautida kammeransambli „BIS-KVIT", rahvatantsuansambli „Kalinka", lasteansambli „Ritmõ gor" (Mägede rütmid) ja klassikalist slaavi polüfoonilist muusikat kaasaegses elektroonilises töötluses esitava grupi „FolkBeat" loomingut.

Hopneri Majas toimub koostöös Venemaa Geograafia Seltsiga läbiviidud fotokonkursi „Kõige ilusam maa" parimate tööde näitus. Konkurss oli pühendatud Venemaa ürgse looduse kaitsele ning propageeris keskkonnasõbralikku elustiili. Osalejaist vanim oli 98-aastane, noorim vaid 4-ne.

Hopneri Majas on festivali külastajatel võimalik tutvuda ka Venemaale iseloomulike eredavärviliste kujundite ja sümbolitega maalitud siidirätikute näitusega „Kakskümmend lugu Venemaast". Kunstnikud on rätikutel kujutanud omalaadsetes puhastes toonides ajalooürikuid. Rätikutel on kujutatud värvikaid motiive Venemaa ajaloost, kultuurist ja maastikest. Kaubamärgi RadicalChic looja Aleksandra Kalošina sõnul jutustatakse maalingutega rätikutel Arktikast, Venemaa linnadest, loomadest ja loodusest. Kalošina usub, et rätikut sõrmeotstega puudutades võib tunnetada Venemaad. Külastajatel on lisaks näituse vaatamisele võimalus osaleda FEELRUSSIA rätikute kavandite õpitoas.

Vene kinoaasta raames näidatakse Hopneri Majas tuntud vene režissööride täispikki, lühi- ja animafilme. Kavas on Venemaa Disney kompanii projekt „Õnn on see…", lühifilmide festivali „Korotše" (Lühidalt) võitjate tööd ning 25 keelde dubleeritud ja 100 riigis linastunud multifilmisari „Maša ja karu". Toimuvad ka loomingulised kohtumised filmide autoritega.

Vene telekanalis „Moja Planeta" (Minu planeet) on festivali jaoks valminud filmid Venemaa loodusest ja väikerahvastest. Vaatajad jõuavad koos filmigrupiga Elbruse tippu, käivad ära Baikalil, suunduvad mööda Leena jõge allavoolu, tutvuvad osseetide ning Alatai mägedes elavate vaimudega suhtlevate telengiitide eluga.

Kõige väiksemate festivali külaliste jaoks etendab Moskva Nukuteater interaktiivset näidendit „Petruška". Petruška on rahvalike nukunäidendite peategelane, kes on laval püsinud enam kui kolmsada aastat.

Tänu festivali FEELRUSSIA eriilmelisele programmile on külastajatel võimalik tundma õppida Venemaa rahvaste traditsioone ja rikkalikku kultuuripärandit.

Venemaa kultuuri festivali FEELRUSSIA on saatnud suur edu Kasahstani suurimas linnas Almatõs, Austria pealinnas Viinis, Baierimaa pealinnas Münchenis ja Hispaania pealinnas Madriidis. Senini on festivali külastanud üle 90 000 inimese. Tallinna järel antakse teatepulk edasi Ateenale ja Bolognale.

Festivali FEELRUSSIA pidulikul avatseremoonial antakse Venemaa kultuuriprojektidega seotud organisatsioonidele kingitustena üle riigi juhtivates muuseumides asuvate unikaalsete kunstiteoste reproduktsioonid. Reprodel on täpselt kopeeritud XX sajandi 20.- 40. aastate kunstnike tehnikat ja väljendusviise. Kingituste hulgas on Vassili Kuptsovi „Dirižaabel", Pavel Korini „Aleksander Nevski", Aleksandr Deineka „Avarus" ja „Teatevahetus". Reproduktsioonide valmistamisel on kasutatud vene spetsialistide poolt väljatöötatud kolmemõõtmelist tehnikat.

Venemaa kultuurifestival FEELRUSSIA Tallinnas on oluline rajajoon Venemaa ja Eesti sõprus- ning kultuurisidemete tugevdamisel.

 

 

194
Tagid:
festival, feelrussia, Alla Manilova, Venemaa, Tallinn
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega