Old Tallinn Cup-i rüütel.

Rüütlid ja võlurid kohtuvad Siguldas

37
Riias algasid ettevalmistused suureks rahvusvaheliseks rollimänguks Läti keskaegse kultuuri motiividel. Selles osalevad ajaloo taaselustajad kogu Baltikumist, aga ka Valgevenest ja Venemaalt.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik. Läti rollimänguhuvilised avasid suvehooaja ja valmistuvad rahvusvahelise rollimängu läbiviimiseks. Üks tuntumaid Läti rollimänguklubisid „Baltimaade mõõk" avas rüütlihooaja tavakohaselt Jaunciemsi rajoonis Varnases maalilise Ķīšezersi järve kaldal. See on ajaloolteemaliste vehklemis- ja rollimängude populariseerijate kohtumispaik. Korraldajate plaanid on laiahaardelised: korraldada Folio Livoniae mäng enam kui 200 osavõtjaga, kirjutab Läti Sputnik.

Seal ammustel tundmatutel radadel

Üks eelseisva mängu korraldajaid Vadim Maras (sündinud Riias, elab Moskvas) rääkis Sputnikule, et plaanide kohaselt toimub mäng 1. — 3. juulini Sigulda piirkonnas Plānupe ja Allažu muiža küla vahel.

Nagu ütles kunagi üks riigi tuntumaid arheolooge, Läti kultuuriakadeemia professor Andris Urtans: „Kui jutt on sedavõrd kauge aja sündmustest, võib rohkem tõtt leida rahvapärimustest ja müütidest kui „rangest teadusest". Nii et rollimängudesse võib suhtuda pigem kui „rahvaloomingusse"".

Niisiis, Lätimaa, XIII sajandi algus. Siin võib kohata nii Teutooni ordu rüütlit kui Riia kaupmeest, siit võib rõngassärkide kõlinal läbi kapata Polotski või Pihkva vürsti väesalk, peidikuis aga ootavad oma tundi Novgorodi salakuulajad. Siin võib zemgal või liivlane naasta viljapõllult või noor tütarlaps nõidusliku Staburagsi kalju juurest oma salasoove sosistamast.

Võlurid ja nõiad tõttavad neid teid pidi Kuradikoopasse hingamispäeva pühitsema, teekäijat aga varitseb koletis Jods või vastik vanaeit, kelleks muutus jumalanna Laima ise. Igaühel enam kui 200 mängus osalejast on tingimata oma kindel roll.

Rüütli võitlus koletisega

Mitmed selle mängu süžeekäigud on laenatud Läti Henriku kroonikast, kust on võetud arvukalt tegelasi, kirgi aga on lisatud Shakespeare´i näidendite põhjal.

„Mäng ei ole rangelt ajalooline rekonstruktsioon, kuid selle tegevustik toimub siiski kindlaksmääratud ajalooperioodil," ütleb Vadim Maras. „Kui räägime, näiteks, kostüümidest, siis kehtivad piirangud tänapäevaste, tolle ajastuga sobimatute detailide, kangaste, relvade kasutamisele. Kostüümil peavad tingimata olema „erisused", mis osutavad kuulumisele ühe või teise rahva hulka, nii et oleks kohe selge, kes su ees on: kuralane, zemgal, latgal, liivlane, seel, eestlane või leedulane.

Ideaalis peavad kõigil olema täpsed XIII sajandi rõivaste taasesitused. Toimib ka „kolme meetri põhimõte" — just selle vahemaa pealt peab olema selge, keda mängija kehastab. Ilusate, rollile ja ajastule vastvate kostüümide eest võib saada mitmesuguseid boonuseid. Seevastu teksad, trükipiltidega rõivad, fluorestseeruvad värvid, ketsid, kauboisaapad siia ei kõlba.

Hiljutise ajani kasutati ajalooainelistes rollimängudes päris relvi. Neid muidugi ei teritatud, kuid traumasid juhtus ikkagi. Venemaal neist mingist ajast alates loobuti, asendades need jäljendite ja mulaažidega. Vigastused taandusid olematuks. Aga kui mängus osaleja võitlusse ei kipu, võib tal ilu pärast olla ka päris mõõgale vastav relv.

Mängus kehtivad eraldi reeglid rüütlite kahevõitlustele, ratsameestele ja koletistele, sest seda maailma ei asusta ju üksnes surelikud inimesed. Mängu-„paganad" võivad saada maagilist väge peajumal Pērkonsilt, „kristlased" aga omandada üleloomulikke võimeid palvete ja paastuga. Üksikasjalikult saab mängureeglitega tutvuda „Balti mõõga" kodulehel.

Elustada ajalugu

„Me oleme juba kutsunud mängus osalema nii leedulasi kui eestlasi kui valvevenelasi kui ka venelasi," ütleb Vadim Maras.

Nikolai Kornejev Mõõgavendade ordust tegeleb juba 16 aastat XIII ja XIV sajandi ajaloo taaskehastamisega. Mängust võtab osa ka kuulus Läti klubi „Senzeme" ja muidugi üks vanimatest klubidest — „Excalibur".

„Excalibur i" esindaja, õilis rüütel Kenst, kes on 20 aasta jooksul tulnud paljude turniiride võitjaks, saabus oma sõpru toetama.

„Juba mõnda aega ei ole Lätis ajalooliste ja rollimängude jaoks just parimad ajad. Pärast hiilgeaega 1990.-2000. aastatel on nüüd täheldatav langus. Ja ma loodan väga, et venelased annavad võimsa tõuke kohalikele klubidele, et need aktiivsemalt edeneksid. Sellel maal on ju väga ere ja põnev ajalugu. Ei tahaks, et see jääks ainult raamatutesse. Seda tuleb elustada!" on Kenst veendunud.

 

 

37