Eurovisioon.

Ukraina tahab võtta 2017. aasta Eurovisiooni koraldamisel eeskuju Eestist

60
Ukraina ei eralda riigieelarvest raha 2017. a Eurovisiooni korraldamiseks. Riigi kultuuriminister teeb ettepaneku otsida investoreid, taristuministri nõunik aga toob eeskujuks Eesti säästlikkuse.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Ukraina taristuministri nõunik Jaanika Merilo väljendas veendumust, et raha ei kujune 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamisel probleemiks.

Kulutused konkursi läbiviimiseks ei pruugi olla sugugi niiväga suured, nendib Merilo. Näiteks tõi ta Eesti, kes kulutas 2002. aasta lauluvõistluse läbiviimiseks 8 miljonit eurot. Rootsile ja Taanile läks Eurovisiooni korraldamine Ukraina ministri nõuniku andmetel maksma umbes 15 miljonit eurot.

Merilo sõnul võib, kui olla „tagasihoidlik", riikide tasu Eurovisioonil osalemise eest, asutajate toetus ja piletite müügitulu katta ligikaudu 75% konkursi läbiviimise kuludest.

„Ukrainas aga, arvestades ürituse tähtsust, usun ma üha enam sponsoritelt saadavasse rahastusse. Nii et ma ei dramatiseeriks liialt küsimust, „kas leidub raha". Ma olen täiesti kindel, et leidub," kirjutas Merilo oma kodulehel Facebookis.

Eurovisiooni rahvusvahelise laulukonkursi lõppvõistlus toimus Stockholmis pühapäeva hilisõhtul. Võitjaks sai Jamala Ukrainast lauluga „1944". Teise koha pälvis Austraalia lauljanna Dami Im, kolmandale kohale jäi aga Venemaa laulja Sergei Lazarev, kes esitas lauluga „You are the only onе".

Konkursi reeglite kohaselt koraldab 2017. Aastal Eurovisiooni üks Ukraina linn.

Eurovisiooni jaoks Ukraina riigieelarves raha ei ole

Eelnevalt teatas Ukraina kultuuriminister Jevhen Ništšuk, et laulukonkursi korraldamiseks 2017. aastal ei eraldata vahendeid Ukraina riigieelarvest ja tegi ettepaneku kaasta Euroopa investoreid.

„Tuleb kaasata asjatundjaid Euroopast, kuna nii kõrgele asetatud latt, nagu nüüd Stockholmis, nõuab väga suuri rahalisi panuseid," ütles minister.

Ništšuk usub, et Ukraina valmistub 2017. aasta Eurovisiooniks kõrgel tasemel ja tõestab, et siia on ohutu tulla ja investeerida. „Kõike saab teha tõesti väga kvaliteetselt. Imidži nimel.

Ukrainale on tähtis korraldada kõik nõutaval tasemel, ennekõike — ohutult, tõestada, et Ukrainasse võib tulla, et Ukrainasse võib investeerida. Just selles võtmes tuleb sellest mõelda — et tõesti ei ole tarvis karta meie juurde sõita," rõhutas Ništšuk.

Minister lisas ka, et ettevalmistused Eurovisiooniks hakkavad kulgema kultuuriministeeriumi, pealinna valitsuse, riigitelevisiooni ja Eurovisiooni 2016 võitja Jamala meeskonda kuulunud asjatundjate ühisel jõul.

Ukraina ministri sõnade kohaselt on oma abi Eurovisiooni ettevalmistusteks ja läbiviimiseks pakkunud ka Rootsi, vahetult enne seda intervjuud pidas ta maha vestluse rootslaste kultuuriministri Alice Bah Kuhnkega.

„Minister õnnitles veel kord Ukrainat laulukonkursi Eurovisioon 2016 võidu puhul ja pakkus igakülgset abi lauluvõistluse reeglite kohaselt tuleval aastal Ukrainas toimuva konkursi heatasemeliseks korraldamiseks," öeldakse Ukraina kultuuriministeeriumi pressiteates.

Varem on Vene Föderatsiooni Riigiduuma saadik Jossif Kobzon teatanud, et Eurovisiooni korraldamist Ukrainas võivad toetada Ameerika Ühendriigid.

„Ameerika aitab muidugi Ukrainat Eurovisiooni läbiviimisel, nende jaoks oli tähtis näidata, et Ukraina on rahulik iseseisev riik."

Seejuures märkis Kobzon, et „ta teadis ka ilma Ameerikata, et Ukraina on laulumaa".

Vene Föderatiooni välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov avaldas arvamust, et Eurovisioonil võitu võttes satttus Ukraina ja sealhulgas tema „paljukannatanud riigieelarve" tegelikult kaotajaks.

„Koondhinde summeerumisel võttis võimust geopoliitika. Kuid ma ei saa Ukrainat sel puhul õnnitleda, sest Ukraina, nii paradoksaalne kui see ka pole, on kaotajate killas. Nende hulgas — sest kaotasid paljud," kirjutas duumasaadik Facebookis.

Tema sõnul kaotas muusika, sest võitis „ilmselgelt mitte parim heliteos", kaotas konkurss, sest „ausa võistluse asemel võidutsesid politilised hoiakud", kaotas Euroopa, kuna eurooplaste meeltes ei pääsenud võidule ühendav „Ood rõõmule", vaid varjamatult „külm sõda".

„Just sellepärast on Ukraina kaotanud. Ja kaotanud pole sugugi ainult tema nukker riigieelarve. On ju peamine, mida riik ja rahvas praegu vajab nagu õhku — rahu. Võitis aga sõda. Enne päris võitu," märkis Kossatšov.

Riigiduuma asespiiker Ivan Melnik leiab samuti, et ülemäära raha Eurovisiooni lauluvõstluse korraldamiseks tuleval aastal Ukrainas Kiievil ei ole.

„Ja mis puutub ukrainlannast osalejasse, kes ebaloomulikul viisil võitis, saavutamata esikohta ei žürii ega vaatajate hinnanguis, siis Euroopa veel maksab selle eest kõrget hinda nii oma raha kui närvidega. Ülearu raha konkursi korraldamiseks Kiievil ei ole, hakatakse kas teistelt paluma või lõbutsema oma pensionäride tasku arvelt," ütles Melnikov.

Saadik märkis samuti, et eurooplaste jaoks ei ole võimalus minna Ukrainasse äärmusrühmituste pideva vastasseisu ja kriminaalselt ekstremistliku õhkkonna taustal kuigivõrd ahvatlev võimalus.

 

 

60
Samal teemal
Kiiev ähvardab mitte lubada Eurovisioonile esinejaid „mustast nimekirjast“
Eesti žürii võttis selgelt poliitilise seisukoha
Eurovisioon 2017 toimub Ukrainas
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega