Ilona Kaldre.

Ilona Kaldre avameelselt intuitsioonist ja tegelikult toimunud tragöödiatest

288
(Uuendatud 10:22 06.04.2016)
Maailmatasemel selgeltnägija andis Sputnikule pika intervjuu. Selle esimene osa on pühendatud paljude vaatajate jaoks tuttavate telesaadete peensustele, mida ta neis saadetes osaledes koges ja kaasa tegi.

TALLINN, 6. aprill — Sputnik. Ilona Kaldre on Baltimaade „Selgeltnägijate tuleproovi" võitja, rahvusvahelise „Selgeltnägijate tuleproovi" hõbemedali omanik, rahvusvahelisest „Titaanide heitlusest" osavõtnu, eksperdina osalenud telesaadetes „Juurdlust viivad läbi sensitiivid" (Ukraina), „Juurdlust toimetavad selgeltnägijad" (Venemaa), „Sensitiivid — detektiivid" (Ukraina) ja "Аppi tuleb selgeltnägija" (Eesti).

— Saabusite hiljuti Ukrainast, kus osalesite telesaates „Juurdlust viivad läbi sensitiivid". Mida see projekt endast kujutab ja mispärast te, nagu teada, juba mitmendat korda just Ukrainasse võtetele läksite?

— See saade käib juba viiendat aastat. Ukrainas on tugev teletööstus, kus salvestatakse rohkesti saateid vene ja lääne telekanalite jaoks, kuna seal osatakse seda teha väga heal tasemel. Seda, mida sensitiiv näeb, on raske üksnes sõnadega edasi anda, kuid tänu kõrgel tasemel televisiooni võimalustele on vaatajatel kergem seda mõista.

— Tinglikult võib Venemaal ja Ukrainas toodetud saated, kus osalevad sensitiivid, jaotada kaheks — tuleproovid ja juurdlused. Mille poolest ukrainlaste „Tuleproov" erineb venelaste omast?

— Peamine erinevus on selles, et venelaste „Tuleproovis" osalevad saates valdavas jaos Venemaa esindajad. Ukraina projekt aga on rahvusvahelise haardega — tuginedes ennekõike erinevate maade esindajate kaasamisele.

— Ning milles seisneb „Tuleproovide" erinevus „Juurdlustest"?

— Mõlema saatesarja puhul tuleb sensitiividel tegelda mitte väljamõeldud, vaid tegelikkuses aset leidnud juhtumitega, kuid erinevalt „Juurdlusest" on „Selgeltnägijate tuleproovis" võistlusena teatavaid šõulisi, puhtalt vaatemängulisi elemente. Osalejatele antakse nimelt vägisi keeruliseks tehtud ülesandeid, et vaatajatel oleks põnevam neid saateid jälgida. Näiteks peab selgeltnägija üles leidma masina, milles võib peituda pomm. Peaks olema ilmne, et tal tuleb vaid pomm vaid üles leida ja selle kahjutuks tegemine jääb juba vastavate spetsialistide hooleks. Ent sensitiivile antakse ülesanne ka pomm kahjutuks teha. Nii mõnelgi puhul tekib „Tuleproovis" olukordi, kus üleloomulike võimetega inimesed riskivad oma tervisega ja isegi eluga, ja ausalt öeldes ei saagi alati aru, mille nimel.

Ja veel — „Juurdluse" võtetel saab sensitiiv töötada ja liikuda vabalt selles suunas, nagu tema intuitsioon teda juhatab. Keegi ei näita ette ega kamanda, kuhu täpselt pean minema ja mida just sel või tol hetkel tegema.

— Ütlesite, et kõik lood, mida neis saadetes näidatakse, on ka tegelikult aset leidnud. Neid lugusid on palju. Miks on inimesed valmis oma üleelamisi avalikkuse ette, kõigile näha laotama?

— Nende saadete poole pöörduvad reeglina inimesed, kellele on jäänud vaid usk imedesse või sensitiividesse, kes suudaks nende lugudele lahenduse tuua — kui uurimine on jõudnud tupikusse ja juurdlus lõpetatud. Sellistel puhkudel kutsuvad sageli ka õiguskaitseorganid appi üleloomulike võimetega inimesi, keda mina nimetan intuiitideks. Sõna „sensitiiv" on viimaste aastatega risustatud igasuguste müütidega, arusaamatute lugude ja väljamõeldistega, nii et sellele tekkinud üsna vildakad tõlgendused.

— Kuidas lihtsal viisil seletada, mida tähendab „intuiit"?

— See on inimene, kellel on ülimalt hea intuitsioon, tal on eriliselt väljaarenenud sisemine hääl, mis juhatab teda vajalikus suunas, et kuskohast otsida, millal ja nii edasi. Seejuures on tähtis, et inimesel oleks taktitunnet ja ta mõistaks seda suurt vastutust, mida tema tegevus ja tema väljaöeldud sõnad endas kätkevad. Kui toimub tõsine ja põhjalik juurdlus, millesse on kaasatud nii ohvri sugulased kui tunnistajad. Jupikaupa, kildhaaval pannakse kokku pilt tegelikult juhtunust.

— Kas sensitiividel tõepoolest õnnestub süüdlased üles leida? Kas see, mida näeme teleekraanidelt, ei ole siiski vaid lavastus? Kuidas see kõik toimub?

— Õnnestub. Toimub kõigi juurdlustoimingutega põhjalik uurimine, millesse on kaasatud ohvri sugulased ja tunnistajad. ning kriminalistikaeksperdid ja õiguskaitseorganid kontrollivad kõiki fakte, mis saavad teatavaks intuiitide, selgeltnägijate abiga. Kogupilt toimunud sündmustest saab kokku samm-sammult. Et jõuda tulemuseni ja uurimisele kaasa aidata, peame suutma „välja kaevata" ümberlükkamatud tõendid. Ilma nendeta ei saa ega tohi inimest kogu avalikkuse kuuldes nimetada süüdlaseks, kurjategijaks. Tuleb koguda kõikvõimalikke pusletükke: leida esemeid või surnukeha või tunnistaja, kelle nime juurdlustoimikus ei esine, kuid kes osutub väga oluliseks lüliks. Need on väga tõsised uurimistoimingud, milles tihti osalevad ka politseitöötajad. Oli õige mitu juhtumit, kus tuli pöörduda otse Ukraina võimuesindajate poole, et saada luba kadunukese haua lahtikaevamiseks, kui tema surma peeti enesetapuks. Meie aga tõestasime, et tegemist oli küünilise mõrvaga, nimetasime sellega seotud inimeste nimed ja politsei kontrollis faktid üle. Ema jaoks, nagu ilmselt mõistate, oli väga tähtis, et poja surma tegelik põhjus sai välja selgitatud.

— Nimetus „Selgeltnägijate tuleproov" on iseendast üpris agressiivne. Tundub, et saates osalejad peavad üksteise vastu lahingusse astuma. Nii et tegemist on sõjaga? Kas psühholoogiliselt on raske sellega toime tulla?

— Ei hakka salgama — see on nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt kui ka moraalselt väga raske. Tuleproov on võistlus selgeltnägijate vahel, kus mõned osavõtjad võtavad appi ka keelatud võtted: konkurentidele loobitakse kaikaid kodaraisse, korraldatakse väiksemaid või suuremaid alatusi, pannakse sõna otseses mõttes jalg taha, loobitakse süüdistusi, manatakse ja nõiutakse, topitakse voodoo nõelu nukkudesse… Samas nende jaoks, kes suhtlevad tõesti energeetilisel tasandil, on tegemist väga tõsise katsumuse ja eneseületusega.

Kaugeltki kõik sensitiivid, kes tulevad castingule — ja nende seas on väga tugevaid sensitiive — ei suuda ühel või teisel põhjusel eelkatseid läbida. On inimesi, kes ei tule sinna oma võimeid näitama, vaid pigem konkurente segama ja kahjustama. Tuleproovi katsetes tuli mitte ainult ülesandega hakkama saada, vaid lisaks veel võidelda nendega, kes sealsamas tahtsid sulle „kübarasse lasta".

Mina ei allunud provokatsioonidele, ei lasknud ennast konfliktidesse tõmmata. Näiteks siis, kui kõik olid ühe vastu… Meie vendade seas on kahjuks palju selliseid, kes on sisimalt valmis ja alati võimelised teistele halba tegema, et endale mingit kasu või eelist saada, nad võivad lausa hirmutada — kuid nendega, kes selliseid ebaausaid võtteid kasutavad, ma ei sõbrusta.

 

Илона Калдре.
© Фото : из личного архива Илоны Калдре
Ilona Kaldre telesaates „Selgeltnägijate tuleproov”.

Kas „Selgeltnägijate tuleproovis" on kõik läinud õnneks? Milliste raskustega tuli teil isiklikult kokku puutuda?

— Jah, muidugi, kõik õnnestus. Mis puutub raskustesse, siis neid on olnud nii palju, et sellest võiks kirjutada omaette raamatu. Suhted kolleegidega pole just alati kergete killast, raske on suhelda emadega, kelle lapsed on hukkunud. Kui on pisarad, kõige tugevamad emotsioonid. Ja selle kõige juures ei tohi saadud informatsioonis eksida ega ära eksida, pead ületama psühholoogilised barjäärid, hirmutunde, taluma füüsilist koormust ja lahusolekut perest.

Lisaks sellele, nagu juba rääkisin, tuleb üle saada ka korraldajate poolt kunstlikult loodud karidest. Pärast üht sellist konkurssi sattusin ma raske silmatraumaga reanimatsiooni. See oli katse elava tulega, kus ei arvestatud päris täpselt leegi jõudu. Mul olid kunstripsmed, need süttisid ja kõrvetasid silma sarvkesta. Tagajärjeks oli esimese astme põletus, keeruline operatsioon (silma süstiti mu enda verest võetud plasmat). See oli valus ja mul oli tõsine hirm, et võingi jääda ühest silmast pimedaks.

— Keegi ometi vastutab selliste möödalaskmiste eest? Telesaate korraldajad, tehnikud? On ju traumarisk neil katsetustel ilmselt sagedane? Või oli teiega juhtunu ainus õnnetus?

— Esmajärjekorras vastutasin kõige eest ise, kui juba kord neile katsetele läksin. Sensitiiv kirjutab alla lepingule, et kui temaga midagi juhtub, seda kõike tema omal vastutusel. Milline õudus mind haaras, kui rahvusvahelises tuleproovis, näiteks, anti meile ülesanne kõndida kinniseotud silmadega läbi kaarja labürindi 15 meetri kõrgusel mööda kitsast raudlatti. Selle lati otsas seisis putka, milleni pidin välja jõudma ja kirjeldama inimest, kes seal sees istub. See inimene, muide, oli mu oma mees, kes toodi salaja salvestuseks kohale.

— Tähendab, kõrgust te eriti ei karda, kuivõrd nõustusite seda katset sooritama?

— Isegi väga kardan. Aga kui sa oled juba kogu selle tee läbi käinud ja see on viimane, otsustav katse, millest sõltub, kas pääsed finaali või sõidad ära koju, siis tahad või ei taha… Tegin selle katse tookord läbi, et teada saada, kui tugev ma olen. Oli kurb tõdeda, et ei mu sugulased ega sõbrad ega tuttavad seda ei näinud. Eestis sel ajal Ukraina televisiooni „Selgeltnägijate tuleproovi" saateid üle ei kantud. Nüüd juba saavad meie televaatajad ukrainlaste tuleproovi-saateid näha, kuid sel ajal, kui seal osalesin, neid Eestis veel ei näidatud.

— Kas teil õnnestus leida teiste projektis osalenud sensitiividega ühine keel? Kuidas põhimõtteliselt toimub koostöö teiste selgeltnägijate? On ju teil kõigil erinevad meetodid.

— „Tuleproovis" me võistlesime omavahel. Minul isiklikult tuli sõna otseses mõttes rusikaid kasutades ühe daamiga kakelda, sest muud võimalust asjade klaarimiseks sel korral ei olnud. Ma võin paista väike ja ohutu, aga nõrgad meie ametis tulemusteni ei jõua. Leian, et iga inimene peab oskama, kui vaja, enda eest seista.

Mis puudutab koos toimetatud juurdlusi, siis selleks on väga oluline teineteist tunnetada — kahekesi paaris töötades on inimeste iseloomud esmase tähtsusega. Kui inimene on mulle energeetiliselt lähedane, kui tema töömeetodid ei ole mulle võõrad ega vastuvõetamatud, siis võime saavutada imepäraseid tulemusi.

Илона Калдре и участница 1 сезона Битва экстрасенсов Алёна Орлова в Эстонии. Поиск по фотографии.
© Фото : из личного архива Илоны Калдре
Ilona Kaldre ja „Selgeltnägijate tuleproovi” osaleja Aljona Orlova Eestis. Otsing foto järgi.

— Kas on ka selliseid, kellega te koos töötada ei suuda? Kas raatsite tuua vähemalt ühe näite mõnest sellisest, nimesid nimetamata?

— Ma suudan töötada koos iga selles programmis osalenuga, aga igaühega ei taha. On üks sensitiiv, kes saavutas katsetes kõige paremad tulemused, kuid kasutab seejuures hirmuäratavaid riitusi — topib loomadele sisse kirjakesi inimeste nimedega, keda tahab hävitada. Kuni see kirjake looma sisikonnas või ekskrementides roiskub, jääb inimene haigeks. On sensitiive, kes tegelevad ohverdustega, näiteks raiuvad kanadel päid maha. Minu jaoks on niisugused töömeetodid täiesti vastuvõetamatud.

Samuti ei tohi olukordi eskaleerida, rääkida sulle selgeltnägijana avanenud rääkida jubedatest üksikasjadest õnnetutele vanematele, kellest juurdluse käik niikuinii ei olene. Neist asjadest tuleb rääkida politseile.

— Kas kavatsete ukrainlaste teleprojektis veel edaspidigi osaleda — olete ju endale juba tõestanud ilmselt kõike, mida tahtsite tõestada ja enam pole tingimata vaja riske võtta?

— Sensitiiviks, selgeltnägijaks saab nimetada ainult inimest, kes on oma võimeid tõestanud. Jah, minul see õnnestus, kuid ma osalen ukrainlaste projektis „Juurdlust viivad läbi sensitiivid" täpselt niikaua, kuni mind sinna kutsutakse. Selleks, et oma võimete ja oskustega kasulik olla.

Järgneb.

 

 

288
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega