Aasta algusest tänaseni on purjus autojuhtide süül kannatada saanud juba 20 inimest

Roolijoomarlus on Eesti ühiskonna tõeline nuhtlus

57
(Uuendatud 13:54 08.03.2016)
Vaatamata tõsisele karistussüsteemile sõidavad joobes autojuhid Eesti teedel ikka edasi. Asjatundjad seletavad seda puuduliku kontrolliga ja vajakajäämistega kasvatuses.

ТАLLINN, 8. märts — Sputnik. Joomine on Eesti ühiskonna tõeline nuhtlus ja üks kõige inetumaid lehekülgi siinses statistikas. Üheainsa päevaga, kui esmaspäeval toimus järjekordne aktsioon „Kõik puhuvad", pidas politsei kinni 49 ebakainet juhti.

Eestimaalaste joomakirg kajastub valusalt ka liiklusjärelvalve statistikas. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet avalikustas äsja arvandmed aasta algusest peale toimunud liiklusõnnetuste kohta ja võrdles neid möödunud aasta samal ajavahemikul saadud näitajatega.

Pilt on masendav: vaatamata sellele, et liiklusõnnetuste koguarv jäi möödunud aasta sama perioodga võrreles samale tasemele, on alkoholijoobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv kaheksa juhtumi võrra suurem. Nii on 2016. aasta kahe esimese kuu jooksul ebakained autojuhid põhjustanud 17 avariid, milles sai vigastada 22 inimest. Hukkunuid õnneks ei olnud.

Karistusekartus ei distsiplineeri

Transpordivahendi juhtimise eest ebakaines olekus näeb Eesti karistusseadustik ette kas rahatrahvi või vanglakaristuse kuni kolmeks aastaks. Lisaks on seaduses ette nähtud võimalus kohaldada karistusena süüdlasele kuuluva liiklusvahendi konfiskeerimine, juhtimisõiguse äravõtmine ja sadu tunde üldkasulikku tööd.

Vaatamata riiklikult kehtestatud karmidele karistusmääradele on alkoholi liigtarvitamine ja seejuures eriti roolijoomarlus Eestis jätkuvalt terav probleem. Miks isegi hirm karistuse ees ei vähenda siinsetel teedel purjus juhtide suurt hulka?

Liiklusjurist advokaat Indrek Sirk nimetab selle põhjusena asjaolu, et liiklusjärelvalve Eesti teedel on viimastel aastatel nõrgenenud ja seeläbi on vähenenud ka tõenäosus politseile vahele jääda.
„Karmi karistuse kartus ei mõju distsiplineerivalt, kui inimene tunneb, et vahelejäämise võimalus on kaduvväike," ütles Sirk Sputnikule antud intervjuus.

Möödunud aastal tegutses politsei tema hinnangul aktiivsemalt kui varem, kuid liiklust puudutavates küsimustes ei saa järelduste tegemisel toetuda nii lühikesele ajalõigule, rõhutas liiklusadvokaat. Ehkki kontrollreide on tema sõnul viimase paari aasta korraldatud rohkem, on ka rikkumiste koguarv kasvanud 2008. aastaga võrreldes kahekordseks.

Selle kõrval, leiab advokaat, on ka avalikkuse suhtumine roolijoodikutesse ikka veel liialt leebe. Kuigi võrreldes 20 aasta taguse ajaga on avalik hukkamõist selliste õigusrikkumiste suhtes oluliselt suurenenud.

Liiklusjurist lisas, et roolijoomarlus on tõsine ja ulatuslik ühiskondlik probleem, karistus ei paranda alkohoolikut, kes vajab ravi.

Sõpruskonna surve

Samas, üks asi on juua, seadmata sellega teisi inimesi otsesesse ohtu, hoopis teine asi — istuda purjuspäi autorooli. Mis tõukab inimese niisugusele enda ja kaasinimeste suhtes suurele riskile?

Psühholoog Inna Gorislavskaja sõnul, kes õpetab Tallinna Tehnikakõrgkoolis juhtimispsühholoogiat, on põhjuseid reeglina kaks. Esiteks — vastutustundetus, mis on tekkinud nii koduse kui ka sotsiaalselt vale kasvatuse viljana. Teiseks — sageli sooritatakse mõtlematuid tegusid lähiringi mõjule alludes, olgu selleks siis sõbrad, sugulased või armastatud inimene.

„Nii teeb autojuht, muretsedes vaid oma renomee pärast lähiringis, mida iganes, et näidata ennast sõprade silmis kõva mehena," ütles Gorislavskaja.

Eriti tugevalt mõjub see tegur veel väljakujunemata iseloomu puhul, näiteks alaealiste või teismeliste või sõpruskonnas. Täiskasvanud inimesed reeglina enam kuigivõrd grupi mõjudele ei allu, paraku on nende hulgas küllaltki palju vastutustundetuid autojuhte.

Juhtub sedagi, et autojuht ei allu teiste survele, vaid teised satuvad alluma tema suvale. Kuidas käituda, kui kaassõitja või klient sõidu ajal avastab, et juht on purjus ja sooritab ebaadekvaatseid manöövreid?

Gorislavskaja sõnul niisuguseks olukorraks ühte ainuõiget lahendusviisi ei ole. Kui kassõitja on juhiga hea tuttav, võib sageli piisata sellest, kui ta paljub auto kinni pidada. Kui aga juht on võõras, võib selline palve, vastupidi, provotseerida roolikeerajat veelgi agressiivsemale sõidustiilile. Et selliseid olukordi vältida, tuleb enne autosse istumist alati oma silmaga veenduda juhi seisundis, toonitas psühholoog.

Piir — 0,2 promilli

Roolijoodikute käitumine liiklusvoolus kannab mitmeid ühiseid jooni. Nagu Inna Gorislavskaja nimetas, on selleks tavaliselt ebakindel juhtimisviis, koordineerimatu tegevus ja kontrolli puudumine olukorra üle. Purjus inimese autojuhtimist võrdles ta joodiku taaruva kõnnakuga.

„ See, mis kainele juhile ei valmista mingeid raskusi, saab ebakainele ületamatuks probleemiks. Näiteks — purjus juht ei suuda tunnetada auto gabariite," märkis psühholoog.

Autojuhtimisel lubatud maksimaalne alkoholisisaldus veres peab jääma alla 0,2 promilli. Roolisistujat, kellel tuvastatakse 0,2-1,49- promilline joove, ähvardab rahatrahv suurusega 1200 eurot, kuni 30-päevane vangistus või isegi juhiloast ilmajäämine kuni 12 kuuks.

Kui autojuht tabatakse roolist narkootilise joobe seisundis või kui tema veres on alkoholisisaldus üle 1,5 promilli, mõistetakse talle kriminaalkaristus, kus karistusmääraks võib olla kas rahatrahv suurusega 30-500 trahviühikut või kolmeaastane vabadusekaotus. Täiendava karistusena võib kohus määrata ka juhiloa äravõtmise kuni 3 aastaks.

Seaduserikkumiste vältimiseks julgustab Eesti politsei autojuhte enne rooliistumist kasutama alkomeetrit.

 

57